Muutused ühiskonnas - spikker (4)

Muutused ühiskonnas.
Korilus - inimühiskonnas vanim tootmisviis , mis seisneb söödavate viljade kogumises, loomade küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja.
Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond – ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima .
Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks. Raha kasutuselevõtt. Ülemkihi teke ja maksude maksmine rikastele. Panganduse teke, transpordi areng.
India, hiina, edela- aasia , põhja-aafrika
Tööstusajastu.
Alates 15saj. Geograafilised maadeavastused ja kolooniate teke (tagajärg). Tööriistade paranemine, rahvaarvu kasvamine Euroopas kuna majandus paranes . Tekkis nn üleliigne rahvastik (17saj). Ümberasunduskolooniate teke.
Koloonia – riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist => emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa .
Emamaa – riik, kes omab kolooniaid.
Esimesed ümberasutamiskolooniad tekkisid euroopa kliimaga sarnastesse piirkondadesse. Lõuna-ameerika kagu ja lõuna osa, põhja-ameerika idarannik.
Tööstusajastu arengu eeldused.
Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule. *põllumajanduses levis väljavahetus süsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. *laialt levisid vesiveskid ja tuulikud . *leiutati tootlikud metallisulatamisviisid, kell, trükikunst, tulirelvad , uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. * võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. *veonduse arend .
Hispaania kolooniad => lõuna- ja kesk-ameerika. Suurbritannia kolooniad => põhja- ameerika.
Venemaa koloonia => Siberis. Hollandi kolooniad => lõuna- Ameerikas. Lõuna-aafrika on hollandlaste asutatud. Hiljem ümberasumiskolooniad austraalia ja uus- meremaal .
Tekkisid ümberasumiskolooniad => Euroopast kolisid inimesed nendesse kolooniatesse ja jäid sinna elama.
Kolooniate tähtsus: *saadi maavara *eksootilisi põllumajandussaadusi (vürtse).
Turg euroopa kaupadele.
Ressursskoloonia – kasutati maavarade saamiseks
Istanduskoloonia – kasvatati kohvi, suhkruroogu, puuvilla . Tekkisid kariibimete saartele => soe ja niiske kliima tööjõuks orjad ja saareline asend ei lase orjadel ära põgeneda.
Kolooniate kasu emamaalt: *paranes haridustase *rajati teedevõrk *uued töökohad
Kujunes välja jõukate kiht. Hakkas kolooniate iseseisvumine . Ameerika ühendriigid => 1776 austraalia =>1901 ladina- ameerika => 19 saj algul Aafrika => 1960 umbes.
18 saj lõpp, 19 saj algus.
Aurumasina leiutamine => aurikud, auruvedurid, aurukatlad. Oluline vabriku töölevik. Hoogne kivisöe kaevandamine. Juhtivaks riigiks Suurbritannia
19saj lõpp, 20 saj algus.
Elektri leiutamine, esimesed autod, nafta kasutamine, telefonid, raadiod , terase kasutuselevõtt, esimesed lennukid .
Juhtivateks riikideks USA, suurbritannia, saksamaa, itaalia, Jaapan.
Hilisindustriaal tootmisviis 1960 ja hiljem.
Tuumatehnika ja kosmosetehnika kasutuselevõtt.
Põhjariigid tänapäevamõistes kõrgestiarenenud riigid.
Rahvastiku hõive muutus ühiskonnas.
Agraarühiskonna alguses põllumajanduse hõive 90% tööstus 8% ja teenindus 2%. Industriaal e tööstusühiskond põllumajandus 20% teenindus 20% ja tööstus 60%. Infoühiskonnas põllumajandus 7% tööstus 30% teenindus 63%.
Nb! Teenindussektoris inimesed peaksid töötama IT-s, rahanduses.. s.t nad peaksid olema valgekraed .
Mida suurem on hõivatus teenindussektoris valgekraede osas seda arenenum on riik.
Globaliseerumine.
Globaliseerumine – kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena.
Globaliseerimise käigus rikkamad riigid muutuvad veel rikkamaks ja vaesed veel vaesemaks.
Eeldused: *transpordi areng *rahvusvaheline tööjaotus *interneti levik
Rahvusvaheline tööjaotus.
1) Uurimus ja arendustegevus toimub kõrgesti arenenud riigis, sest nõuab palju raha ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu.
2)Detailide valmistamine toimub piirkonnas kus on odav kuid piisava kvaliteediga tööjõud. Nt. Ida-euroopa, ladina-ameerika, kagu-aasia.
3)Toote kokkupanek e. Montaaž. Odav kuid piisava kvaliteediga tööjõud rikaste riikide naabruses . Nt Ida-Euroopas.
4)Toote turundus ja teenindus. Rikaste riikide naabruses.
Kultuuriline globaliseerumine:
Kõik üle maailma kuulavad ühte muusikat või vaadatakse samu filme.
Keskonna-alane globaliseerumine:
Reostus liigub väga kiiresti edasi üle maailma.
Teadusalane globaliseerumine:
Finantsalane globaliseerumine:
Pangandusriim hakkas pihta Ameerika ja kuna seal hoiti näiteks rootsi raha siis mõjutab see mingil moel ka meid.
Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid.
1)Tööjõud – paljud tööjõudu vajavad tootmisharud on näiteks tekstiili-, rõiva-, jalatsi - ja elektroonikatööstus. Omavahel on seotud mitmed näitajad nagu tööjõuhind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine. Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet, seda eelkõige kõrgtehnoloogia ettevõtetele. Sellised ettevõttes tekivad ülikoolilinnadesse või teadusparkidesse.
2)Materjalid – toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Rohke tooraine vajadus ei seo küll ettevõtet teatud energiaallikaga, kuid muudab veod kulukaks. Nt maakide kaevandamine, metsandus .
3)Turg – toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise. Turule orienteeritud ettevõtted võivad olla kohalikud, piirkonnagi, üleriiklikud või rahvusvahelised.
Teaduspark – koht või piirkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksusi.
Rahvusvahelised ettevõtted.
Rahvusvahelised ettevõtted – firma mis tegeleb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel.
Päritolumaa – riik kus ettevõtte asutati
Asukohamaa – riik kuhu ettevõte on laienenud.
Esimesed rahvusvahelised ettevõtted olid euroopa kaubanduskompaniid nagu briti ida-india kompanii kes otsid kokku ülemeremaade saadusi (nt vürtse või karusnahku) ja turustasid neid Euroopa.
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid .
WTO – maailma kaubandusorganisatsioon. WTO eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandust. WTO tegeleb vaid üldist huvi pakkuvate küsimustega. WTO liikmestaatus lihtsustab eesti kaubavahetust selle liikmesmaadega.
IMF – rahvusvaheline valuutafond. IMF püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandusest ohustavaid valuutaressursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finantskriise.
NAFTA – Põhja-Ameerikas vabakaubanduse assotsiatsioon . See on üks maailma suurimaid kaubandusühendeid. Organisatsiooni eesmärk on aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid.
EU – euroopa liit on maailma ruuti ja enim intrigreerunud majandusühendus. Liitu iseloomustab suuresti ühtlustatud majanduspoliitika , sisemiste majanduspiiride puudumine ning ühine raha – euro.
OPEC – naftat eksportivate riikide organisatsioon . Reguleerib nafta koguseid.