Maailm enne esimest maailmasõda (0)

• Maailm enne esimest maailmasõda 20 saj alguses
  

Maailm oli euroopa valitseda :
Maailma valitses peamiselt euroopa ning enamust maailmast oli jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suruti peale euroopa tsivilisatsiooni ehk see oli ainuõige elamis viis. Tugevnes rassism . Tugevnes ja levis Euroopale omane ühiskondlik korraldus ehk demokraatia, isikuvabadus jne. Paljudes vähemarenenud maades hakati euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ja elu paremaks tegema.
Mis hakkas valesti minema:
Majanduse areng oli juhtiv riikide ja nende kolooniate vahel ebaühtlane, näiteks suurbritannia ja tema asumaadel Aafrikas. Suurriikide vaheliseid vastuolud ehk nad võitlesid turgude ja asumaade pärast. Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised mis hakkasid lõpuks segama .
Majanduse iseloomulikud jooned:
Turusuhete tähtsus suurenes ja kuna igaltpoolt hakkas kaupa tulema siis suurenes konkurents . Globaliseerumine ehk üleilmastumine ning riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem mis tõi kaasa pingeid ja kriise . Majandus arenes küll kiirelt aga ebaühtlaselt.
Eluolu 20.saj algul:
Tööstus arenes kiirelt ja see tõi kaasa agraarühiskonna lagunemise ja urbaniseerumise ehk linnastumise. Linnastumisega kaasnes arstiabi kättesaadavus ning sellega tõusis ka keskmine eluiga. Tänu arstiabile hakkas kiirelt tõusma ka rahvaarv. Tehnika arenes ja sellega tuli ka näiteks kino , elektrienergia majade ja linnade valgustamiseks, lennundus arenes, auto tekkis, raudbetoon ja teras tuli seega sai ka ehitada suuri maju. Inimesed olid kõigele uuele vastuvõtlikud ja õnnelikud. Tarbeesemete kättesaadavus suurenes. Kuna linnades oli palju rahvast siis kasvas ka tööpuudus ja kuritegevus ning probleeme oli ka hügieeniga.
Töölisklassi tegevus:
Nende eesmärgiks oli töölisklassi palga ja töö tingimuste parandamine. Nad pidasid streike ja meeleavaldusi. Üritasid muuta seaduseid sotsiaaldemokraatliku arusaama kaudu.
Rahvusküsimuse teravnemine :
Paljud riigid tahtsid saada iseseisvateks ja lahutasid ennast suurriikidest. Rahvusluse kasv aitas kaasa esimese maailmasõja puhkemisele. Šovinism kasvas ja selle käigus suruti maha väikerahvad ning hävitati mingi rahvus või religioogne rühm.
Rahvusvahelised suhted 20.saj algul:
Kolooniavallutused aktiviseerusid 19,sajandil kui hakati jagama ja hõivama viimaseid vallutamata territooriumeid. Kolooniaid vallutati , kuna seal olid head maavarad või mingid asjad mida oma turule tuua, sind austati kui sul oli palju kolooniaid, vallutajate sõjalised strateegilised huvid, valitseja auahnus. Samuti aga ka paljud kolooniad iseseisvusid .
Sõjalis-poliitiliste liitude kujunemine:
Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgendamine. Suurimad kolooniariigid olid lõpuks võimsa laevastikuga inglismaa ja saksamaa. Keskriikide blokk ehk kolmikliit - 1894 sõlmis Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu kuna prantsusmaa vajas liitlast saksamaa vastu. Samuti sõlmis ka Saksamaa Poola ja Baltikumiga seega see hirmutas Venemaad. 1904 - Prantsusmaa ja inglismaa lepinguga jagati ära kolooniavaldused Aafrika põhjaosas. Nad sõlmisid selle kuna nad kartsid Saksamaa võimsuse kasvu. 1907 - Inglismaa ja Venemaa leping, millega jagati ära Aasia alad.
Konfliktikolded esimese maailmasõja eel:

Esimene Marako kriis
Prantsusmaa tahtis Marokot endale. Saksamaa sekkus aga sinna kriisi ning nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi. Keegi veel siis sõda ei tahtnud. Lõpuks 1905 aastal alanud kriis lõppes 1906 konverentsiga, kus säilitati Maroko iseseisvus .
2) Teine Maroko kriis
1911 hakkas Maroko ülestõus, millele Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega tuues ettekäändeks oma alamate kaitsmise. Saksamaa saatis vastuseks Prantsusmaa tegevusele Maroko rannikule oma suurtükipaadi. Inglismaa lubas Prantsusmaad sõjas toetada mis peale Saksamaa tõmbas tagasi. Saksamaa sai väikse osa Prantsusmaa kongost, aga seal olid peamiselt ainult sood ja padrikud.
Balkani sõda:
Konfliktikoldeks kujunes Balkani saar. Austria-Ungari ja Venemaa püüdsid laiendada oma mõjusfääre Balkanil. Sõja ajendiks oli Itaalia-Türgi sõda. Nähes Türgi nõrkust, tahtis Balkan seda ära kasutada ja haarata endale alasid.Venemaa toetas balkani riike kuna ka tema tahtis oma alasid suurendada. Türgi sai ruttu lüüa ning kaotas enamuse Balkani poolsaare valdustest.
Teine balkani sõda:
Eelmise sõja võitjad ei suutnud kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria vastu astusid välja paljud riigid. Bulgaaria sai lüüa ja kaotas esimeses sõjas võidetud alad ja ka osa oma põlisaladest. Balkani poolsaart on nimetatud püssirohutünniks sest väikesest konfliktist põhjustati suur sõda.
Suurriigid 20.saj algul
Suurbritannia : Neil oli oma hiigelperiood, kus nad olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Tugevnema hakkas demokraatlik partei aga mitte koheselt vaid järk järgult. Toimus ka Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas, aga see näitas inglastele ainult seda, et nad ei suuda vähemuses olevate Buuridega isegi võidelda. See nõrgendas Suurbritanniat kõvasti. Liberaalid tulid võimule ja vähendasid vaesust samal ajal maksude suurendamisega. Taheti ehitada poole suurem laevastik kui Saksamaal. Demokraatia tugevnes ning naised said valimisõiguse. Nende peamiseks vaenlaseks oli Saksamaa ning see omakorda lähendas Suurbritanniat Prantsusmaale ja Venemaale.
Prantsusmaa: Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik. Majandus ei arenenud nii kiiresti kui Euroopas. Nad vedasid palju kapitali riigist välja mitte ei jätnud kodumaise tööstuse arenguks. Peamine välisvaenlane oli Saksamaa ning selleks põhjuseks oli lüüasaamine Prantsuse-Preisi sõjas ning ühe piirkonna kaotamine. Prantsusmaa parandas suhteid Venemaa ja Inglismaaga.
Saksamaa: Saksamaa oli liiduriik ja koosnes 4 kuningriigist, 6 suurhertsogkonnast, 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast. Kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, kes valitsustesse ei läinud. Kasvas šovinism. See väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises. Saksamaa üritas parandada liidusuhteid Venemaaga. Lõpuks alustati kolooniavallutusi Aafrikas ja Okeaanias ning rajati suur laevastik selle jaoks. Saksamaa kolooniavallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga.
Austria-Ungari: See riik koosnes väga paljudest teiste riikide osadest. Austria keiser oli ka ungari kuningas. Kõikides riikides millest see koosnes oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Ühised olid vajd välis-sõja-ja rahandusministeeriumid. Peamiseks probleemiks oli rahvusküsimus, kuna riik oli rahvusvaheline. Peamine nende konkurent oli Venemaa seoses Balkani poolsaarega.
Itaalia: Põhja itaalia arenes kiiremini kui lõuna itaalia. Tugevad positsioonid olid ühiskonnas katolikul kirikul ja maffial. Riigis oli tugev vaesus ja toimus ulatuslik väljaränne. Siseturg oli riigis kitsas ning toorainet vähe. Itaalia oli sõjaliselt nõrk ja selle tõttu olid hinnad kõrged ja maksud kõrged.
USA: Maailma arenenuim riik. Demokraatlik vabariik. USA huvi tekkis Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdas suhteid Jaapaniga. USA jäi neutraalseks esimese maailmasõja ajal 1917 aastani.
Venemaa: Keiser omas piiramatut võimu. Vene õigeusu pealesurumine teiseusulistele toimus. Venestamine ehk kiusati juute jne. Majanduslikult väga maha jäänud ning tööstused olid ainult mõnedes piirkondades. Rahvaarvu kiire kasv ja enamus inimesi elas maal. Venemaa tähtsus teiste riikide hulgas vähenes kõvasti. 1905 toimus revolutsioon ning selle põhjustasid soov laiendada kodanikuvabadust , viletsad majanduslikud olud. Selle ajendiks oli Verine pühapäev Peterburis. Erinevates kohtades puhkesid tööliste streigid , mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades, talurahvamässud ja mõisate põletamised. Sellega oli ka midagi head, sest laienesid siiski kodanikuvabadused, paranes tööliste ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine.
Jaapan: Keiser oli riigipea ja tal oli laialdased võimuvolitused ja need olid piiramatud . 20.sajandi alguseks oli see kaasagne riik tööstuste ja raudteedega. Neil oli tugev sõjavägi ja laevastik.