20.sajandi alguse ajalugu (0)

1.Millised olid 20. sajandi alguse olulisemad sündmused?
-I Maroko kriis (1905-1906), Bosnia kriis(1908), II Maroko kriis(1911), I Balkani sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913)
2.Mida tähendab mõiste „ eurotsentristlik maailm"?
Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid.
3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused?
-Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism . Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus , kolooniate vallutamine oli preztiisne, rassiline kõrkus.
4.Seletage,kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule.
-Tööstusarengu kiirenemine Läänee-Eur ja USAs tõi kaasa Agraarühiskonna lagunemise ja urbaniseerumise, demograafiline plahvatus, suurlinnade slummistus, kujunes masskultuur, tehniliste uuendustega muutus igapäevane olme(elektrienergia, auto, kino, lennunduse areng, raudbetoon ,teras), tarbeesemete areng, konveiersüsteem . Tööstuslik tootmine võimaldas relvastada ja varustada sadade tuhandete , varsti aga ka miljonite meestega armeesid.
5.Millised olid julgeolekuriskid Euroopas 20. sajandi algul?
-Kujunesid vastanduslikud sõjalispoliitilised liidud. Kõik suurriigid tahtsid enda tugevnemist ja teiste nõrgestumist. Haripunkti jõudsid Inglismaa ja Saksamaa, kes tahtsid saavatada suuremat osatähtsust maailmas. Keskriikide bloki(e kolmikliit) eesmärgid: Saksamaa-Võim Euroopa mandril (Pr), kolooniad. Austria-Ungari: Balkan (serbia). Itaalia: Pr. Oht, Liibüa P-Aafrikas.
Atanti eesmärgid: Pr: Sm. Vastasus . Vene: Türgi vastasus-pääseda vahemerele, Balkan. Ingl: Püsimine maailma ülemvõimuna, ei meeldinud, et tasakaal Euroopas hakkas halvenema.
6.Kas sõjalis-poliitiliste liitude teke oli võimalus sõda ära hoida või viis see pigem Euroopa sõjale lähemale? Põhjenda oma arvamust.
-Viis sõjale lähemale, sest tekkis surve kahe liidu vahel, kes tahtsid mõlemad üksteisest tugevamad olla. Suured riigid võtsid väikeseid riiki protektoraadi alla.
7.Miks nimetati Balkanit püssirohutünniks?
- Balkanil oli mitu riiki millel olid sagedased omavahelised tülid. Riikide omavahelised liidusuhted võisid vallanduda väikesest konfliktist suure sõja. Suurriikide huvide põrkumine .
8.Kuidas rahvuslus aitas kaasa sõja puhkemisele Euroopas?
- Rahvusluse võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga 18.saj lõpul. Rahvuslaste eesmärgid olid ühendada samast rahvusest elanikkonnaga riigus, eraldada impeeriumitest vähemusrahvad ja saavutada laialdane autonoomia . Tagajärgedeks olid aga sovinismi kasv mille käigus suruti maha väikerahvad , genotsiidede tahtlik ja füüsiline hävitamine, Esimene maailmasõja puhkemine ja impeeriumite lagunemine selle käigus.
Imperialism -suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks.
Koloonia- territoorium , mis pole otseselt ühendatud emamaaga, aga on selle valitsuse all
Euroopa tsivilisatsioon-Lääne-Euroopas kujunenud inimühiskond, poliitiline kord ja kultuur, mille juhtmõtted olud isikuvabadus , eraomand, turumajanuds, demokraatia, ühte religioon( kristlus )
Šovinism-suurrahvaste natsionalism , marurahvuslus, kus oma rahvast peetakse teisteks paremaks.
Natsionalism-rahvuslus
Rassism -teooria, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud ebavõrdseteks rassideks.
Suurriik -suur ja võimas rahvusvahelist poliitikat mõjutav riik(territoorium, rahvaarv, majandus ja sõjaline potensiaal)
Teadusrevolutsioon -
Monopol-Ettevõte või ettevõtete ühendus, mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus.
kapitali eksport -viidi rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja koloniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu.
vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu
protektsionism- majanduspoliitika mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest.