Mille poolest agraarühiskonna kultuur on parem kui tänane? (0)

Mille poolest agraarühiskonna kultuur on parem kui tänane?
Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Erinevatel ajastutel on väärtused, mis väljendavad kultuuri ideaale, jagatud arusaamadeks sellest, mis on hea ja mis on halb. Selle kõige tulemusena saame võrrelda erinevate ajastute kultuuride iseärasusi.
Tänapäeva ühiskonnas domineerib tööaeg puhkeaja üle. Inimesed ei pööra enam rõhku rahvakalendri tähtpäevadele, ei hoolita nii väga usupühadest ega sellest, mis ilm õues on. Agraarühiskonnas mängisid need sündmused väga suurt rolli. Pühapäeval ei tohtinud inimesed tööd teha, siis käidi kirikutes ja veedeti aega perega. Sama kehtis ka usupühade ja rahvakalendri tähtpäevade kohta. Nüüdisajal on inimesed selliste tähtpäevade ja traditsioonide suhtes ükskõiksemad, sest peamisel kohal on töö ja raha teenimine . Kehtib ütlus "Aeg on raha". Kuid siinkohal kannatab ka perekond, kellega veedetakse üha vähem ja vähem koos aega. Tänapäeval mängivad traditsioonid ja uskumused üha väiksemat rolli, kuna raha teenimine seatakse neist kõrgemale.
Agraarajastul oli pidustusteks kindel põhjus. Pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele. Tänapäeval ei vaja inimesed pidutsemiseks enam põhjust. Igal nädalavahetusel võime linnatänavatel ja klubides näha nii noori kui vanu, kes on tulnud välja oma töönädalast puhkama. Kuid ei saa õelda, et see vaatepilt oleks ilus, kui iga nurga peal taarub sulle vastu järgmine purjus seltskond. Enamus inimesi justkui arvaks, et pidutsemine peab hõlmama suurt osa nende elust - et see on parim viis lõõgastumiseks. Samuti on pidutsemine levinud üha nooremate seas ning pahatihti ei puudu sealt ka alkohol . Tundub, nagu alkohol ja peod moodustavad juba suure osa inimeste igapäevaelust. Inimesed ei suuda enam pidutsemisega piiri pidada.
Agraarajastul oli lastel perekonnas tähtis roll. Elati suurpere mudeli põhjal. Eestkätt seetõttu, et majapidamine vajas rohkeid abikäsi, kus sa kasutada nii vanureid kui noori. Lapsed olid ka need, kes tulevikus oma vanemate eest hoolitsesid ja talupidamise oma peale võtsid. Tänapäeval on ülekaalus väikepered. Inimeste peamiseks eesmärgiks on karjääri teha ja seetõttu ei leita aega laste kasvatamiseks. Riigid mõtlevad välja üha rohkemaid toetusi, et soodustada laste saamist. Kuid tänapäeval on inimestel enamasti teised prioriteedid ja lastele hakatakse mõtlema alles peale hea hariduse omandamist ja oma elu käima saamist. Pahatihti kulub hea hariduse ja tulusa töökoha omamisele aga rohkelt aastaid ja siis ei ole enam aega paljudele lastele. Enamasti jõutakse saada kaks või parimal juhul kolm last, sest neile tahetakse pakkuda parimaid tingimusi. Esikohal on raha teenimine ja selleks soodsate tingimuste rajamine. Agraarajastul olid aga lapsed pere rikkus!
Teadusühiskonna areng rikub toidu kvaliteeti. Näiteks võimaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi üha kiiremini, kasvatada üha suuremaid maasikaid ja saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Sellised saavutused aitavad kiirendada tootmise protsessi, kuid muudavad toiduainete kvaliteeti. Agraarajastul sellised probleemid puudusid, toit oli puhas ja kasvatatud neile loomupäraselt. Puudus vastav tehnoloogia, igasugused söödad ja erinevad väetised, mis kiirendavad toidu valmimis protsessi. Inimesed olid harjunud saagi ja toidu nimel vaeva nägema, ei rõhutud kiirusele ja mugavusele nagu tänapäeval kombeks. Nüüdisajal ostavad enamus inimesed oma toiduained poest, teadmata mis tingimustes need on kasvatatud. Agraarajastu isekasvatatud toit oli tänapäevasega võrreldes eelkõige puhas ja täisväärtuslik.
Keskkonnasäästlikkus seisnes agraarajastul ka liikumisvahendite kasutamises. Tol ajastul liigeldi peamiselt hobustega või ka jalgsi . Puudusid erinevad õhku saastavad liiklusvahendid, mis oleksid keskkonna kvaliteeti rikkunud. Tänapäeval kasutatakse liiklemiseks enamasti autosid ja ühistranspordi vahendeid. On aga teada kui palju paiskub nendest õhku saasteaineid , mis muudavad meie oma sissehingatava õhu koostist. Tänapäeval on aga peamisel kohal kiirus ja mugavus, mille kõrval unustatakse tihtipeale meie oma elukeskkond.
Agraarajastu kultuurimudel tõuseb tänapäevasest ettepoole paljude tähtsate tõekspidamiste ja väärtuste poolest. Tänapäeva ühiskond on hakanud rõhku panema eelkõige mugavusele ja lihtsusele, mõtlemata sellele, kas see säästab keskkonda või on hea meie tervisele. Eelkõige rõhutakse raha olemasolule jättes tahaplaanile traditsioonide ja uskumuste olemuse. Karjäär ja raha otsustavad ka laste saamise üle. Tänapäeva pingeline ja stressirohke ühiskond on viinud ka liigsete pidude ja alkoholi tarbimise tähtsale kohale. Seda kõike arvestades arvan, et agraarajastul kultuur on tänapäevasest märksa sisukam parem- inimesed ei otsinud kõigest kasu ja mugavust !
Kärt Mere
12c.