50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-08-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
PisikeKaru
Õppematerjali autor
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus
· MIS OLI ÜMBERASUMISKOLOONIATE TEKKE PÕHJUSEKS? · NIMETA 3 ÜMBERASUMISPIIRKONDA JA LISA RIIGID, KUST UUSASUNIKUD PÄRINESID · MIKS PÕHJA- JA LÕUNA-AMEERIKA ARENESID ERINEVA KIIRUSEGA? · NIMETA RIIKE, MIS ON OLNUD ÜMBERASUMIS-KOLOONIAD · MIS RIIK OLI SUURIM KOLONIAALIMPEERIUM? KUIDAS AVALDUB SEE TÄNAPÄEVAL? · TOO NÄITEID, MIS RIIKIDEL JA KUS ON KA TÄNAPÄEVAL KOLOONIAID (vt atlas pol. kaart) KOLONIALISMI TAGAJÄRJED · NEGATIIVSED: 1) KOLOONIA ÜHEKÜLGNE MAJANDUS (miks?) 2) SÕLTUVUS EMAMAAST OSALEMINE MAAILMA- MAJANDUSES TOIMUS VAID EMAMAA KAUDU 3) OMARIIKLUSE KOGEMUSE PUUDULIKKUS 4) KESKKONNAREOSTUS JA RESSURSSIDE ÜHEKÜLGNE VÄLJAKURNAMINE (selgita) 5) RIIGIPIIRIDE MEELEVALDNE KUJUNEMINE JA SELLEST TULENEVAD SÕJALISED KONFLIKTID, MIS KURNAVAD RIIKIDE MAJANDUST 6) POLIITILINE EBASTABIILSUS TINGIB VÄHESED VÄLISINVESTEERINGUD (selgita) KOLONIALISMI TAGAJÄRJED · POSITIIVSED: 1) HAKKAS ARENEMA TÖÖSTUS JA TEHNOLOOGIA,
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus
Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2) XVIII saj lõpp XIX algus. Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult.) 4) Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Sest ühiskond areneb ja rahvastik kasvab. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskonnas olid majandussüsteemid isoleeritud, toodeti ja müüdi samas kohas, süsteemist ei mindud välja. Infoühiskonnas toimub detailide tegemine ühes ja toote kokkupanek teises kohas, ülemaailmne, toimub pidev kaubavedu. 12. Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestis? Sidevahendid ning nutiseadmed on riigis olemas, E-valimised, saab
-18.sajandil ja 19.sajandil? Kolooniatest veeti Euroopasse põllumajandussaadusi ning kolooniad aitasid leevendada Euroopa riikide maapuudust. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule. Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? See on kasulikum ja kulub vähem raha. Kuna tööd on ära jagatud, siis saab iga ettevõte valida, millises riigis oleks kõige mõttekam toota. See oleneb sellest, millises riigis on enim vajaminevaid ressursse. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskonnas olid majandussüsteemid isoleeritud, toodeti ja müüdi samas kohas, süsteemist ei mindud välja.
üksteisest peaaegu sõltumatud. Mida tähendab geograafiline tööjaotus? Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil parimad eeldused. Millised tegurid andsid tõuke geo. tööjaotuseks? Veonduse areng ja maavarade paiknemine andis tõuke geograafilise tööjaotuse tekkeks Millised tegurid mõjutasid ettevõtete paiknemist tööstusajastu algul ja millistes piirkondades arenes majandus seetõttu kõige kiiremini ? Maavarade paiknemiste juurde arenesid erinevad ettevõtted. Arenesid ka piirkondadesse, kus oli olemas ka transport. Iseseisev industrialiseerumine iga riik toodab oma toodangut ise ja tarbib selle ise ära. Sõltuv industrialiseerumine tööstuslik areng suunatakse teise riigi poolt peale ja on selle huvides. Võrdle 20. Saj alguse P ja L riike. Põhi: 1. Moodustasid iseseisvad riigid- impeeriumid 2
Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. Infoühiskond Peamine oli mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia
Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks. Raha kasutuselevõtt. Ülemkihi teke ja maksude maksmine rikastele. Panganduse teke, transpordi areng. India, hiina, edela-aasia, põhja-aafrika Tööstusajastu. Alates 15saj. Geograafilised maadeavastused ja kolooniate teke (tagajärg). Tööriistade paranemine, rahvaarvu kasvamine Euroopas kuna majandus paranes. Tekkis nn üleliigne rahvastik (17saj). Ümberasunduskolooniate teke. Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist => emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Emamaa riik, kes omab kolooniaid. Esimesed ümberasutamiskolooniad tekkisid euroopa kliimaga sarnastesse piirkondadesse. Lõuna- ameerika kagu ja lõuna osa, põhja-ameerika idarannik. Tööstusajastu arengu eeldused. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid