Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keenia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Keenia
K R I S T E L - M E R I T   L A H T
Asub Aafrika maailmajaos  ja Aafrika  mandril .
Rahvaarv:  45,545,980 
Suurimad linnad
Nairobi 3,375,00
Mombasa 1,200,000
Kisumu 409,928
Nakuru 307,990
Eldoret 289,380
Kehancha 256,086
Ruiru 238,858
Kikuyu 233,231
Ida osas on suurem  populatsioon  sest seal on ookean
Lõuna osas asub  jõgi ja seal on ka suur populatsioon
Palju rahvast rändab välja sest seal on vaesed 
piirkonnad.
Paljud inimesed smuugeldatakse  salaja  välja samuti 
ka lapsed ja nad viiakse mitte millegi eest tööd 
tegema ja neile lubatakse raha kuid seda nad 
enamasti ei saa.
Rahvaarv kasvab aga see vananeb sest  meditsiin  
muutub kättesaadavamaks.
Kunagi surid paljud lapsed peale sündi kuid nüüd 
jäävad nad tänu abiorganisatsioonidele ellu.
Seal on  slummid sest on palju vaeseid.
Suht räpane on sest rahvast on palju kes kõik koos 
elavad.
Saastatus  on suur.
Seal on ka kerjuseid set töökohti on vähe.
Keenias on populaarne põllumajandus ja tööstus.
Seal valmistatakse erinevaid tekstiile sest seal on 
odav tööjõud .
Sealt pärineb tee, kakaooad, kohvi ja  lõikelilled .
See kindlasti on turismimaa aga mitte nii tuntud.
See riik on pigem tuntud oma looduse ja loomade 
poolest sest seal on lõvid ja elevandis ja muud 
eksootilised loomad.
Riigi arengutase on suhteliselt madal sest paljud 
inimesed ei käi tööl ja haridus on raskesti kätte 
saadav.
Tegu on agraarühiskonna ja tööstus ühiskonna 
vahepealsega sest inimestel pole väga elektroonikat, 
inimesed elavad põllumajandusest.

Document Outline

    Vasakule Paremale
    Keenia #1 Keenia #2 Keenia #3 Keenia #4 Keenia #5 Keenia #6 Keenia #7 Keenia #8 Keenia #9 Keenia #10
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kristelmlaht Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    docx

    Kenya referaat

    Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 C Kenya Referaat Õpetaja: Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia ja kliima 5 Rahvastik 5 Religioon 6 Tervisehoiusektor 6 Haridus 6 Majandus 7 Turism 7 Põllumajandus 8 1 Tööstus 8 Energia 9 Kultuur

    Geograafia
    thumbnail
    17
    doc

    Šveits - referaat

    Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitak

    Geograafia
    thumbnail
    10
    doc

    10. klassi õpiku konspekt

    Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 ­ 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala ­ põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Rii

    Geograafia
    thumbnail
    29
    doc

    Geograafia

    · Mais suurimad kasvatajad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, India, Itaalia. · Riis Suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA · Kohv Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d'Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia. · Tee Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia. · Suhkruroog Suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · Puuvill Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, tähtis ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika 59. Iseloomusta etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 60. Selgita maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; Miks on maailmas terav toidupuudus? Aafrikas L.- Am. Andides, Lõuna-Aasias

    Geograafia
    thumbnail
    29
    doc

    Maailma ühiskonnageograafia

    · Mais suurimad kasvatajad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, India, Itaalia. · Riis Suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA · Kohv Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d'Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia. · Tee Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia. · Suhkruroog Suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · Puuvill Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, tähtis ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika 59. Iseloomusta etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 60. Selgita maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; Miks on maailmas terav toidupuudus? Aafrikas L.- Am. Andides, Lõuna-Aasias

    Geograafia
    thumbnail
    21
    doc

    Tšiili

    GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb ko

    Geograafia
    thumbnail
    25
    doc

    Geograafia kordamine 8.klass

    GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE

    Geograafia
    thumbnail
    12
    doc

    Geograafia eksami abi

    1. Agraarajastu ­ jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu ­ jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuu

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun