Seleta mõiste  tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus,metsand Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud us, kalastamine metallurgia töötlemine
aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus; majandussüsteemid olid üksteisest isoleeritud; veonduse arenedes hakati ka rohkem kaubavahetusega tegelema
ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond Osalemine Üksikud kaubad Palju erinevaid Globaalne maailma- kaupu,eri maailmamajandus majanduses piirkondade kaubavahetus 2.Mõisted: turumajandus, industrialiseerumine (millal algas, kus, millised olid esimesed tööstusharud), iseseisev industrialiseerumine, sõltuviindustrialiseerumine. turumajandus: majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel (arenenud riikides) põhijooned: hinna kujundab turg, konkurents, kaupade ja teenuste lai valik, omandi- ja ettevõttenormid
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus
eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT  sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võrdle põhja ja lõuna riike. Põhja riigid  on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu
elukohti ei ole ülekaal kiire kasv Areng Euroopas - Lääne-Euroopas kuni 15.saj 18.saj lõpp kuni 1970a. 1972a Areng Eestis U 500 e.m.a. Kuni 18.saj lõpuni 19.saj algus kuni 1975a 1990 - 1991 (Kalevi riidetööstus) MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES Kordamine kontrolltööks, Õ LK 71-97 1. Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabelit ülevalpool!) 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives. · Hõive põllumajanduses on pidevalt vähenenud, infoühiskonnas on siin rakendatud alla 10% tööjõust. · Industriaalühiskonnas kasvas hõive tööstuses kiiresti, põllumajanduses vähenes.
Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides. Tööd juhivad liiderfirmad ja nende all töötavad tütarfirmad. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnustuse alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS  tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND  Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND  tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks.
Rahvusvahelised firmad mõjutavad suurel määral investeeringute liikumist ja riikidevahelist kaubandust ning reklaami kaudu ka tarbijate ostukäitumist. Ettevõtte poliitikast sõltub, mis riikidesse rajatakse tehaseid, kellelt allhankeid tellitakse ja millistes maades müüki korraldatakse. Ettevõtted annavad kohalikele inimestele tööd. Raha lisandumine riigi majanduse ja uute tehnoloogiate ülekanne elavdab majandust ja parandab inimeste heaolu. 6. Millised muutused on toimunud tootmises ja selle paigutuses? Too näiteid tekstiili- ja rõivatööstuse kohta. Tehnoloogilised uuendused muudavad tootmisprotsessi ja mõjutavad ettevõtete paiknemist, millega kaasnevad muutused nii majanduses kui ka sotsiaalelu ruumilises korralduses ning ühiskonna arengus tervikuna. Näiteks aurumasina täiustamine ja raudtee kasutuselevõtt muutis tootmisettevõtete paigutuse paindlikumaks. Tehaseid saadi rajada kaugemale sadamatest,
Kõik kommentaarid