Kordamisküsimused – muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses (0)

Kordamisküsimused – muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses
1.Tootmisviis - ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted
2.Millised ajaloolised, looduslikud ja majanduslikud tegurid on linnade arengut mõjutanud?
Ajaloolised
Looduslikud
Majanduslikud

• Soodne asend (jõeorud, mereteede lähedus)
  
• Kaubanduse võimalus, ristumisteed
  

• tasased alad
  
• jõeorud, järved, mered
  
• transport soodne
  
• reljeef oluline
  
• kliima
  

• kaubanduse ja põllumajanduse areng
  
• ühiskondliku tööjaotuse süvenemine
  
• olemasolevad transporditeed
  
• ressursside olemasolu
  

3.Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe.
Arenguetapp
Iseloomustus
Korilus
tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks
Agraarühiskond
Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ning korilusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid
Tööstusühiskond
Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism . Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid.
Infoühiskond
Peamine oli mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik - ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism . Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia)
4.Miks toimub areng agraarühiskonnas aeglaselt?
Agraarühiskonna areng oli väga aeglane, sest:

• kasutati algelisi töövahendeid
  
• kogukondade suhtlus puudus
  
• uuendused levisid väga aeglaselt
  
• oli madal haridustase
  
• puudus kirjaoskus
  
• levisid traditsioonid, millest loobumine toimub väga aeglaselt
  

5.Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega?
Industriaalühiskond - turumajandus
Majandusharud - töötlev tööstus
Tootmisüksus - tehas, ettevõte
Töö iseloom - masinatöö
Ressursid - maavarad
Hõive - valdav osa tööstuses
Tegevuspiirkond - riik
Maailmamajandus - alles kujuneb
Industrialiseerimine algas Lääne-Euroopast ja levis üle maailma.
Tekstiilitööstuse järel hakkasid arenema:

• metallurgia
  
• masinaehitus
  
• keemiatööstus
  
• klaasi tootmine
  
• aurutranspordi vahendid
  
• kaevandamine
  

6.Millised tegurid andsid tõuke geograafilisele tööjaotuse kujunemisele?

• Raudteede kasutuselevõtt 19. sajandil võimaldas suuremahulisi kaugvedusid (tõuge geograafilisele tööjaotusele).
  
• Eri piirkonnad spetsialiseerusid kaupade tootmisele, milleks neil olid eelised.
  
• Ebaühtlane loodusvarade jaotumine maal.
  
• Metallimaake ja fossiilkütuseid töötlevad tööstused tekkisid toorme leiukohtadesse (transport kallis)
  

7.Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi.
Näide: Eesti rõivatööstuse ettevõte Baltika Mosaic ja Baltman

• nende toodetest â…“ asub Eestis
  
• peakorter Eestis
  
• kaubamärgid levivad seitsme riigi turul, kokku üle 120 poe
  
• kodumaal toodetakse kvaliteetsem osa kollektsioonist
  
• ülejäänud kaup valmistatakse Euroopa ja Aasia tehastes (Türgi, Hiina, Itaalia)
  
• allhankena ostetakse õmblustööd - kõik disainid on välja töötatud Eestis
  

Suhtelise eelise printsiip - selle kohaselt toodab mõni riik teatud kaupu alati väiksemate kulutustega kui teine. Seetõttu on riigil kasulik spetsialiseeruda just neile toodetele, milles tal on suhteline eelis.
8. Majandussektorite jaotus. Primaar -, sekundaar- ja tertsiaalsektor
Primaarsektor
Sekundaarsektor
Tertsiaalsektor

• põllumajandus
  
• aiandus
  
• metsandus
  
• kalandus
  
• maavarade kaevandus
  

HANKIV MAJANDUS

• energiamajandus
  
• masinatööstus
  
• keemiatööstus
  
• metallurgiatööstus
  
• kergetööstus
  
• toiduanetööstus
  
• ehitus
  

TÖÖTLEV MAJANDUS

• kaubandus
  
• äriteenused
  
• tervishoid
  
• haridus
  
• riigivalitsemine
  
• teadusuuringud
  
• infotöötlus
  
• finantstegevus
  

TEENINDAV MAJANDUS
9.Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja 19. sajandil?
16.-18. sajandil - ülerahvastuse leevendamiseks, samuti veeti emamaale eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks
19. sajandil - loodusvarad tooraineks (oma maal otsas), emamaale veeti toitu (omal maal põllumajanduse areng maas), vajati kergetööstuse toorainet ja turgu toodetele
10.Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta mõju majanduse arengule.
Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur .
11.Miks majandus üha enam spetsialiseerub?
Spetsialiseerutakse nendele kaupade tootmisele, milleks on neis kohtades kõige paremad eeldused. Kuna on rahvusvaheline tööjaotus, siis toimub ka majanduses spetsialiseerumine . Tootmine tuleb niimoodi odavam, kui pole tooraine transporti vaja. Toodetud kaupu turustatakse teistele riikidele.
12.Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas.
Tööstusühiskond
töötlev tööstus- tekstiilitööstus, metallurgia, keemia-, masinatööstus
Infoühiskond
teenindus - info töötlemine, edastamine , transport
tootmisüksus
tehas, ettevõte
uurimis - ja teenindusüksus
töö iseloom
masinad
vaimne töö
peamine tegevuspiirkond
riik
kogu maailm (rahvusvahelised firmad)
veokulud
suured
väikesed
osalemine maailmamajanduses
üksteisest isoleeritud majandussüsteemid
globaalse ulatusega majandussüsteemid
ressursid
maavarad
informatsioon
13.Missugused infoühiskonnale iseloomulikud jooned on Eestis?

• IT valdkond
  
• e-kaubandus, e-tervis, e-valimised jne
  
• kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud
  
• personaalarvutite ja kooditehnika kasutamine
  

14.Miks ei saa pidada Eestit inforiigiks?

• põllumajandusega on hõivatud liiga palju inimesi
  
• majandusharude struktuur on kitsas
  
• äriteenuste osa peaks olema suurem
  
• meelelahutus ja sotsiaalteenuste osas on puudujääke
  

15.Miks tekkisid rahvusvahelised firmad? Too nende kohta näiteid.

• tekkis vajadus hankida paremat ja odavamat tooret
  
• püüti alandada tootmiskulutusi
  
• püüti suurendada kontrolli riigi majanduses
  
• tahti laiendada turgu
  

Näited: Coca- Cola , Apple , Shell , McDonalds, Apple
16.Miks on kaubamärgitoodete tootmises juhtkohal rahvusvahelised ettevõtted?
Kaubamärgitoodete tootmises on juhtkohtadel juhtival kohal rahvusvahelised firmad, sest suured ettevõtted saavad endale lubada tehnoloogia pidevat uuendamist, neil on võimalik parandada töötajate kutseoskusi ning samal ajal püsida konkurentsis. Osa tootmisest viiakse riikidesse, kus on odavam tööjõud, leebemad keskkonnakaitse nõuded ning madalamad maksud jne.
17.Millised rahvusvahelised ettevõtted tegutsevad Eestis. Nimeta vähemalt 5 firmat ning märgi, millega nad tegelevad.

Electrolux - kodumasinad

Lufthansa - lennundus

Swedbank - pangandus

Nike - sporditarbed

IBM - arvutid
18.Millist kasu taotleb (saab) firma, mis rajab ettevõtteid teistesse riikidesse? Millist kasu (ka kahju) saab riik, kuhu see ettevõte rajatakse?
Firma
Riik
Kasu:

• juurdepääs loodusvaradele
  
• uued turud
  
• saab alandada tootmiskulusid
  
• suurendab kontrolli riigi majandusele
  

Kasu:

• aitab kaasa majanduslikule arengule
  
• toovad riiki kapitali
  
• loovad töökohti
  
• annavad tõuke tehnoloogilisele arengule, uuendustele
  

Kahju:

• töökohad odavale maale
  
• omal maal palgad langevad
  

Kahju:

• tugevneb ebavõrdsus rikaste ja vaeste riikide vahel
  
• sekkutakse riigi poliitikasse
  
• kasum läheb rikastesse riikidesse
  
• saastab kohalikku keskkonda
  
• sageli on töötingimused halvad
  

19.Iseloomusta kaasaegset tööjaotust autotööstuse näitel (etapi nimetus ja kirjeldus. Kuhu paigutatakse ja miks just sinna?).
Etapp
Kuhu ja miks paigutatakse?
uurimis- ja arendustööd
hästi arenenud riikidesse, sest seal on spetsialistid , kes on kõrge haridusega
detailide ja sõlmede valmistamine
odava tööjõuga maadesse, hoitakse kulusid kokku
kokkumonteerimine
odava tööjõuga maadesse, hoitakse kulusid kokku
müük ja hooldustööd
üle maailma laiali, paigutatakse tarbija lähedale, et oleks turgu
20.Millised tööjaotuse etapid on jäänud liiderfirmale?
Liiderfirmale on jäänud arendus- ja uurimistegevus ning hooldus .
Liiderfirmad jätavad endale kõige vastutusrikkamad ja pikas perspektiivis tulusamad tootmisetapid (tootearendus). Vähemtulusad tööd antakse lepingu korras alltöövõtjatele.
21.Võrdle forfismi ja toyotismi.
Fordism
Toyotism
detailide hankimine
paljudest juhuslikest ettevõtetest
kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad peaettevõttele suhteliselt lähedal
laoseisud
suured (igaks juhuks)
minimaalsed (õigeks ajaks)
kvaliteedikontroll
kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas
juhtimissüsteem
hierarhiline , palju juhte
kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
meeskonnatöö
meeskonda pole
meeskond on olemas
allhankijate paiknemine
geograafiline lähedus pole oluline
geograafiline lähedus on soovitatav
22.Nimeta kõrgtehnoloogia harusid ja tooteid.

• mikroelektroonika - arvutid
  
• biotehnika - ravimid
  
• sidevahendid - mobiiltelefonid
  
• tuuma- ja kosmosetehnika - satelliidid, GPS-tooted, relvad
  

23.Iseloomusta kõrgtehnoloogiliste ettevõtete peamisi paigutustegureid.

• soodne asend transpordi suhtes, arenenud side, info kättesaadavus
  
• sobiv looduskeskkond - eeslinnades
  
• teaduskeskuste ja ülikoolide lähedus
  
• sidusettevõtete lähedus
  

24.Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted teadusparkides?
Teaduspark on piirkond, kus paiknevad lähestikku ülikoolid, uurimisasutused, laboratooriumid ja sidusettevõtted.
Teadusparkides töötavad ülikooli lõpetanud noored, jätkub kvalifitseeritud tööjõudu. On ärimehi, kes on sellest huvitatud. On korralik transport, liiklussõlmed - tagab sideme teiste teadusasutustega. On olemas kõik vajalikud asutused (laborid, uurimisinstituudid jne), info liigub kiiresti.
25.Miks suudavad kõrgtehnoloogia valdkonnas edukad olla üldiselt suured ettevõtted?
Kõrgtehnoloogia valdkonnas suudavad edukad olla vaid suured ettevõtted, kuna on vaja pidevalt uuendada tehnoloogiat ja parandada töötajate kutseoskusi ning samal ajal püsida konkurentsis. Mõni apsakas kukutab väikesed ettevõtted, suured jäävad veel ellu. Kõrgtehnoloogia on kõrge riski valdkond, kus uurimis ja arendustööks vajatakse väga suuri summasid ja ressursse. Õnnestumine tagab ka suure kasumi.
26.Miks on kõrgtehnoloogiline tootmine seotud suurte riskidega?
Kõrgtehnoloogiline tootmine on väga riskantne, sest keegi ei saa tagada, et toode efektiivselt tööle hakkab või et seda piisavates kogustes ostetakse. Alati võib mõni konkurent sarnase tootega varem turule jõuda. Ebaõnne korral jääb firma ilma toote arendusse paigutatud investeeringutest, väikeettevõtted võivad hoopiski kaduda.
27.Analüüsi kõrgtehnoloogilise tootmise eeliseid ja puudusi Eestis.
Eelised
Puudused

• kõrge haridustase ja teaduspotentsiaal
  
• väikeriik on paindlikum oma poliitika kujundamisel
  
• rahulik töökeskkond
  
• kõrgtehnoloogiaettevõtteid saaks rajada ka maapiirkonda ( vahemaad on väikesed)
  
• ülikoolide ja ettevõtete koostöö
  
• ülikoolide omavaheline koostöö
  
• loodud SA Tallinna teaduspark Tehnopol
  
• on innovatsioonivõimekust
  
• Eesti on osaline välismaa kõrgkoolide loomemajanduse õppeprogramme nõustavas rahvusvahelises töögrupis CLEVER
  
• tähtsamad ekspordipartnerriigid lähedal - Rootsi, Soome
  

• puuduvad loodusvarad ja rasketööstus
  
• kõrgtehnoloogiaturg on välja kujunemata
  
• maailmaturul lööb innovaatiline töö rohkem läbi
  
• Eestis praegu ülekaalus väikefirmad
  
• siseturg väike
  
• Eesti kaubad ei ole konkurentsivõimelised maailmaturul
  
• kõiki teadusuuringuid ei suudeta rakendada praktikas
  
• ressursside ja kapitali nappus
  

28.Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvaid majandusharusid.

• rõivatööstus
  
• nahatööstus
  
• jalatsitööstus
  
• tekstiilitööstus
  
• moetööstus
  

Kergetööstus on sekundaarne majandusharu .
29.Mis tegurid ja kuidas mõjutavad rõivatööstuse ettevõtete paiknemist?

• tööjõud - toodetakse seal, kus odav
  
• tarbija - turg ja tarbija peavad olema lähedal
  
• traditsioonid - pole mõtet luua tööstust uude kohta, kui kusagil mujal on seda toodet toodetud juba väga pikka aega.
  

30.Miks on hõive kergetööstusharudes märgatavalt vähenenud, kuid arengumaades oluliselt kasvanud?
Arenenud maades on tööjõud kallis, palju tööstust automatiseeritud, toodetakse moetoodangut. Arengumaades on tööjõudu piisavalt ning see on odav, tooraine o olemas ning sinna on koondunud tööjõumahukad harud. Masstoodang on põhiline.
31.Missugused tootmis- ja müügistrateegiad võiksid tagada Eesti rõivatööstusele edu?
Tootmine
Müügistrateegia

• rõivaste disainile tuleb pöörata tähelepanu (mitte ainult töörõivad)
  
• suurendada investeeringuid ja rekonstrueerida vanad tööstushooned
  
• investeerida masinatesse
  
• tõsta tööjõu oskusteavet
  
• kasutada rohkem looduslikke tooraineid
  

• tuleb leida uusi sihtturge
  
• reklaami efektiivsust tuleks tõsta
  
• luua tootele kliendibaas ( klient on kuningas)
  
• tagada toote kättesaadavus