Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Ühiskonna arenguetapid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist?
  • MIKS PÕHJA- JA LÕUNA-AMEERIKA ARENESID ERINEVA KIIRUSEGA?
  • MIS RIIK OLI SUURIM KOLONIAALIMPEERIUM?
ÜHISKONNA ARENG
REET TUISK
HG 2009
ININKONNA AJALOO PERIOODID
ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM-
AEG AEG AEG AEG
3000eK 476 1517 1918
(1492)
- 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a
Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist?
AGRAARÜHISKOND
· TEGEVUSALAD ­ KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS
· RESSURSID ­ MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA
· TEHNOLOOGIA ­ ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL
· TÖÖKORRALDUS ­ TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU
TRADITSIOONIDEL
· TÖÖVILJAKUS ­ VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI
· TOOTMISE EESMÄRK ­ ISEENDALE TARBIMISEKS,
ELATUSMAJANDUS
· OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES ­ VALDAVALT EI EI OSALE
(miks?)
ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta)
AGRAARÜHISKONNA ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST
· KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID
· KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID
VÄGA AEGLASELT
· MADAL HARIDUSTASE, PUUDUS KIRJAOSKUS
· LEVISID TRADITSIOONID, MILLEST LOOBUMINE TOIMUB
VÄGA AEGLASELT
KÜSIMUSED
· MIKS SUUTSID KORILASED END ELATADA VAID
VÄGA HÕREDALT ASUSTATUD ALADEL?
· ÜHISKONNA ARENEDES HAKKASID TEKKIMA
RIIGID. MIKS?
· MILLISED MAJANDUSHARUD TEKKISID PÕLLU-
MAJANDUSE KÕRVALE ÜHISKONNA ARENEDES?
· MILLISED PIIRKONNAD JA MIKS OLID AAFRIKAS
15. SAJ KÕIGE ARENENUMAD?
· MIKS SUUTIS IDA- JA KAGU-AASIA ELATADA
SUUREMAT HULKA INIMESI KUI EUROOPA?
· MIKS TOIMUS AGRAARAJASTUL ARENG VÄGA
AEGLASELT?(4)
TÖÖSTUSAJASTU
· TEGEVUSALAD ­ TOORAINE TÖÖTLEMINE, TEENINDUS
(KAUBANDUS, TRANSPORT)
· RESSURSID ­ MAAVARAD
· TEHNOLOOGIA ­ MASINATÖÖ
· TÖÖKORRALDUS ­ TOIMUB TÖÖJAOTUS NII TÖÖLISE
KUI REGIOONIDE TASANDIL. TOOTMISES OSALEB
PALJU INIMESI
· TÖÖVILJAKUS ­ SUUR, SEST TÖÖD TEEEVAD OSKUSTÖÖLISED
JA SPETSIAALSETE MASINATEGA
· TOOTMISE EESMÄRK ­ MASSTOODANG MÜÜGIKS, EKSPORT
· OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES ­ NII ETTTE- VÕTETE
KUI RIIKIDE TASANDIL
INDUSTRIALISEERUMINE
· ISESEISEV ­ ÜLEMINEK TÖÖSTUSAJASTUSSE
TOIMUS LOOMULIKU ARENGUGA
· SÕLTUVINDUSTRIALISEERUMINE ­ ÜLEMINEK
UUELE TOOTMISVIISILE TOIMUB
VÄLISEL SURVEL, SURUTAKSE
TEISE RIIGI POOLT PEALE.
ARENDATAKSE TEGEVUS-
VALDKONDI, MILLEST ON
EMAMAA HUVITATUD.
GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS
... ON SPETSIALISEERUMINE e KESKENDUMINE NENDE
KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMISELE, MILLEKS ON PARIMAD
EELDUSED.
· TOO 2 NÄIDET
EELDUSED, TEGURID:
· VEONDUSE ARENG
· LOODUSVARADE EBAÜHTLANE PAIKNEMINE JA JAOTUMINE
SELGITA, NENDE TEGURITE SISU JA MÕJU
KOLOONIAD
KOLOONIATE RAJAMISE PÕHJUSED:
· 16.-18. SAJ:
1) EKSOOTILISED PÕLLUMAJANDUSSAADUSED (too näiteid)
TOIDUKS JA TÖÖSTUSELE TOORAINEKS
2) UUTE VABADE MAADE VAJADUS ­ EUROOPAS
DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS, ÜLERAHVASTUS
· 19. SAJ:
1) LOODUSVARADE AMMENDUMINE, VAJADUS
VARUSTADA TÖÖSTUST TOORAINEGA
2) LISATOIDUAINETE VAJADUS
3) UUS TURG OMA KAUPADELE
4) ODAV TÖÖJÕUD
KOLOONIAD
· ÜMBERASUMISKOLOONIAD ­ PIIRKONNAD, MIS ASUSTATI
EUROOPAST VÄLJARÄNDAJATE POOLT
· MIS OLI ÜMBERASUMISKOLOONIATE TEKKE
PÕHJUSEKS?
· NIMETA 3 ÜMBERASUMISPIIRKONDA JA LISA RIIGID, KUST
UUSASUNIKUD PÄRINESID
· MIKS PÕHJA- JA LÕUNA-AMEERIKA ARENESID ERINEVA KIIRUSEGA?
· NIMETA RIIKE, MIS ON OLNUD ÜMBERASUMIS-KOLOONIAD
· MIS RIIK OLI SUURIM KOLONIAALIMPEERIUM? KUIDAS AVALDUB
SEE TÄNAPÄEVAL?
· TOO NÄITEID, MIS RIIKIDEL JA KUS ON KA TÄNAPÄEVAL
KOLOONIAID (vt atlas ­ pol. kaart)
KOLONIALISMI TAGAJÄRJED
· NEGATIIVSED:
1) KOLOONIA ÜHEKÜLGNE MAJANDUS (miks?)
2) SÕLTUVUS EMAMAAST ­ OSALEMINE MAAILMA-
MAJANDUSES TOIMUS VAID EMAMAA KAUDU
3) OMARIIKLUSE KOGEMUSE PUUDULIKKUS
4) KESKKONNAREOSTUS JA RESSURSSIDE ÜHEKÜLGNE
VÄLJAKURNAMINE (selgita)
5) RIIGIPIIRIDE MEELEVALDNE KUJUNEMINE JA SELLEST
TULENEVAD SÕJALISED KONFLIKTID, MIS KURNAVAD
RIIKIDE MAJANDUST
6) POLIITILINE EBASTABIILSUS TINGIB VÄHESED
VÄLISINVESTEERINGUD (selgita)
KOLONIALISMI TAGAJÄRJED
· POSITIIVSED:
1) HAKKAS ARENEMA TÖÖSTUS JA TEHNOLOOGIA,
EMAMAADE INVESTEERINGUD KOLOONIATE
MAJANDUSSE
2) HARIDUSTASEME TÕUS ­ KOHALIKU TÖÖJÕU
KOOLITAMISE VAJADUS
3) RAHVUSLIKU ENESETEADVUSE TEKE JA TÕUS, TEKKIS
KOHALIK HARITLASKOND (selgita, miks see oli oluline)
4) INFRASTRUKTUURI ARENG (selgita)
5) OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES JA -KAUBANDUSES
20.SAJANDI ALGUSEKS JAGUNES MAAILM PÕHJA- JA
LÕUNA-RIIKIDEKS
PÕHJA-RIIGID LÕUNA-RIIGID
·ISESEISVAD RIIGID, ·KOLOONIAD, SÕLTUSID
IMPEERIUMID EMAMAAST
·INDUSTRIAALNE TOOT- ·AGRAARNE TOOTMISVIIS,
MISVIIS, KONTROLLISID TÖÖSTUS VAID EMAMAAD
MAAILMA MAJANDUST HUVITAVAS VALLAS
·OMAVAHEL TIHEDAD ·OMAVAHELINE SUHTLUS
SIDEMED, TÖÖJAOTUS PUUDUS, KAUBAVAHETUS
·TÖÖTLEV TÖÖSTUS, EMAMAAGA
OMAVAHELISED KAPITALI- ·HANKIV TÖÖSTUS JA
VOOD ISTANDUSED
KOLOONIATE ISESEISVUMINE
· PÕHJA-RIIKIDEL VÄHENES TEHNOLOOGIA ARENGU
TÕTTU VAJADUS TOORAINE JÄRELE
· KOLOONIATE HALDAMINE KUJUNES TÜLIKAKS JA
KULUKAKS
· KOLOONIATES OLI TÕUSNUD HARIDUSTASE JA
TEKKINUD ISESEISVUSEST HUVITATUD
HUVIGRUPID
· PORTUGALI JA HISPAANIA KOLOONIAD
ISESEISVUSID EMAMAADE NÕRKUSE TÕTTU
ISESEISVUSSÕDADEGA
INFOÜHISKONNA EELDUSED
· TEHNOLOOGIA ARENG VÕIMALDAS INFO KIIRET
HANKIMIST JA LEVIKUT
· ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUS-
TÖÖSTUSE OSAKAALU TÕUS, SEST TOOTMISE
EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA
SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU
· KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS
· TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE,
VEOKULUDE VÄHENEMINE
MAJANDUSSEKTORID
· PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR
· SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS
· TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS
· JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED
RÜHMADESSE:
Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus,
lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid,
kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja
ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit,
lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont,
Liikluskorraldus, reklaam
HÕIVE MUUTUSED
· HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT
VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN
RAKENDATUD ALLA 10% TÖÖJÕUST
· INDUSTRIAALÜHISKONNAS KASVAS HÕIVE
TÖÖSTUSES KIIRESTI, PÕLLUMAJANDUSES
VÄHENES. SUURENES TEENINDUSE OSAKAAL
(KAUBANDUS, TRANSPORT, ISIKUTEENUSED)
· INFOÜHISKONNAS ON TÖÖSTUSE OSAKAAL
HÕIVES ~ 30%, TEENINDUSE OSAKAAL > 60%.
ERITI ON SUURENENUD ÄRITEENUSTE OSAKAAL
KÜSIMUSED
· MIKS EI OLE INFOÜHISKONNAS ESMASEKTORIST
TÄIESTI LOOBUTUD?
· ISELOOMUSTA ÕPIKU JOONISE PÕHJAL, KUIDAS
ON RIIKIDE OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES
MUUTUNUD?
· MIKS ON SUURENENUD ÄRITEENUSTE, TURISMI
JA MEELELAHUTUSTÖÖSTUSE OSAKAAL?
Vasakule Paremale
Ühiskonna arenguetapid #1 Ühiskonna arenguetapid #2 Ühiskonna arenguetapid #3 Ühiskonna arenguetapid #4 Ühiskonna arenguetapid #5 Ühiskonna arenguetapid #6 Ühiskonna arenguetapid #7 Ühiskonna arenguetapid #8 Ühiskonna arenguetapid #9 Ühiskonna arenguetapid #10 Ühiskonna arenguetapid #11 Ühiskonna arenguetapid #12 Ühiskonna arenguetapid #13 Ühiskonna arenguetapid #14 Ühiskonna arenguetapid #15 Ühiskonna arenguetapid #16 Ühiskonna arenguetapid #17 Ühiskonna arenguetapid #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor thekrissu123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muutused majanduse struktuuris ja hõives
9
ppt

Muutused majanduse struktuuris ja hõives

Muutused majanduse struktuuris ja hõives 10.kl. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel lk.16 Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. MAJANDUSSEKTORID · Primaarsesse sektorisse ehk esmasektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. · Sekundaarses sektoris ehk tööstuses tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu v

Geograafia
I Muutused ühiskonnas
16
doc

I Muutused ühiskonnas

tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad

Globaliseeruv maailm
Korralik konspekt geograafia riigieksamiks
19
doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja

Geograafia
Geograafia kordamisküsimused
7
docx

Geograafia kordamisküsimused

(primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm. provints. Osalemine Puudub seos Piiratud-emamaa Globaalne maailmamajanduses maailmamaja ja kolooniad. ndusega. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tööd tehti peamiselt käsitsi, tööriistad olid algelised ja tööviljakus seetõttu madal. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj…….19saj……Kuhu rajati asunduskolooniaid? 16.-18.saj-Euroopa vajas kolooniatest eksootilisi põllumajandussaaduseid ja maad rahva paigutamiseks. 19.saj-vajati lisaks tooraineid, toiduaineid, uusi turge. Asenduskolooniad rajati Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse, LAV, Siber ja Uus-Meremaale. 4

Geograafia
Ühiskonnageograafia-Maailmamajanduse kujunemine
38
ppt

Ühiskonnageograafia: Maailmamajanduse kujunemine

Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust

Geograafia
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED
4
docx

GEOGRAAFIA KORDAMISK�SIMUSED

Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okeaanias Vähemarenenud põhjariigid; Euroopa; P-Am arenenud Hiina; Brasiilia; Tuneesia riigid; Jaapan Tootmise eesmärk - Elatamiseks, müügiks, Müügiks Müügiks vahetamiseks Tehnoloogia areng - Käsitöö Fordism (palju toodeti lattu) Toyotism - tellimuse peale tootmine; telekommunikatsiooni

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
Ühiskonnageograafia e-inimgeograafia
12
odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis ( ~üle 200 riigi, üle 63 000 rahvusvahelise ettevõtte ) Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja. Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Riigil on : 1. Kindel piir 2. Kindel territoorium 3. Püsiv kodanikkonda 4. Valitsus 5.Rahvusvaheline tunnustus : De Jure ­ täieõiguslik rahvusvahelise õiguse subjekt De facto ­ rahvusvaheline tunnustus Riigivormid. 1. Vabariik - unitaarne ( lihtriik, halduse KOV ) - föderatsioon ( liitriik ­ autonoomsed osariigid, riigivõim keskvõimu pädevuses ) - konföderatsioon ( suveräänsete liikmseriikide liit ­ EL ) 2. Monarhia

Geograafia
Muutused ühiskonnas
24
ppt

Muutused ühiskonnas

MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ­ teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS ­ hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS ­ kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun