Ühiskonna arenguetapid (0)
Esitatud küsimused
- Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist?
- MIKS PÕHJA- JA LÕUNA-AMEERIKA ARENESID ERINEVA KIIRUSEGA?
- MIS RIIK OLI SUURIM KOLONIAALIMPEERIUM?
ÜHISKONNA ARENG
REET TUISK
HG 2009
ININKONNA AJALOO PERIOODID
ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM-
AEG AEG AEG AEG
3000eK 476 1517 1918
(1492)
- 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a
Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist?
AGRAARÜHISKOND
· TEGEVUSALAD  KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS
· RESSURSID  MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA
· TEHNOLOOGIA  ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL
· TÖÖKORRALDUS  TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU
TRADITSIOONIDEL
· TÖÖVILJAKUS  VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI
· TOOTMISE EESMÄRK  ISEENDALE TARBIMISEKS,
ELATUSMAJANDUS
· OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES  VALDAVALT EI EI OSALE
(miks?)
ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta)
AGRAARÜHISKONNA
... OLI VÄGA AEGLANE, SEST
· KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID
· KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID
VÄGA AEGLASELT
· MADAL HARIDUSTASE, PUUDUS KIRJAOSKUS
· LEVISID TRADITSIOONID, MILLEST LOOBUMINE TOIMUB
VÄGA AEGLASELT
KÜSIMUSED
· MIKS SUUTSID KORILASED END ELATADA VAID
VÄGA HÕREDALT ASUSTATUD ALADEL?
· ÜHISKONNA ARENEDES HAKKASID TEKKIMA
RIIGID. MIKS?
· MILLISED MAJANDUSHARUD TEKKISID PÕLLU-
MAJANDUSE KÕRVALE ÜHISKONNA ARENEDES?
· MILLISED PIIRKONNAD JA MIKS OLID AAFRIKAS
15. SAJ KÕIGE ARENENUMAD?
· MIKS SUUTIS IDA- JA KAGU-AASIA ELATADA
SUUREMAT HULKA INIMESI KUI EUROOPA?
· MIKS TOIMUS AGRAARAJASTUL ARENG VÄGA
AEGLASELT?(4)
TÖÖSTUSAJASTU
· TEGEVUSALAD  TOORAINE TÖÖTLEMINE, TEENINDUS
(KAUBANDUS, TRANSPORT)
· RESSURSID  MAAVARAD
· TEHNOLOOGIA  MASINATÖÖ
· TÖÖKORRALDUS  TOIMUB TÖÖJAOTUS NII TÖÖLISE
KUI REGIOONIDE TASANDIL. TOOTMISES OSALEB
PALJU INIMESI
· TÖÖVILJAKUS  SUUR, SEST TÖÖD TEEEVAD OSKUSTÖÖLISED
JA SPETSIAALSETE MASINATEGA
· TOOTMISE EESMÄRK  MASSTOODANG MÜÜGIKS, EKSPORT
· OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES  NII ETTTE- VÕTETE
KUI RIIKIDE TASANDIL
INDUSTRIALISEERUMINE
· ISESEISEV  ÜLEMINEK TÖÖSTUSAJASTUSSE
TOIMUS LOOMULIKU ARENGUGA
· SÕLTUVINDUSTRIALISEERUMINE  ÜLEMINEK
UUELE TOOTMISVIISILE TOIMUB
VÄLISEL SURVEL, SURUTAKSE
TEISE RIIGI POOLT PEALE.
ARENDATAKSE TEGEVUS-
VALDKONDI, MILLEST ON
EMAMAA HUVITATUD.
GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS
... ON SPETSIALISEERUMINE e KESKENDUMINE NENDE
KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMISELE, MILLEKS ON PARIMAD
EELDUSED.
· TOO 2 NÄIDET
EELDUSED, TEGURID:
· VEONDUSE ARENG
· LOODUSVARADE EBAÜHTLANE PAIKNEMINE JA JAOTUMINE
SELGITA, NENDE TEGURITE SISU JA MÕJU
KOLOONIAD
KOLOONIATE RAJAMISE PÕHJUSED:
· 16.-18. SAJ:
1) EKSOOTILISED PÕLLUMAJANDUSSAADUSED (too näiteid)
TOIDUKS JA TÖÖSTUSELE TOORAINEKS
2) UUTE VABADE MAADE VAJADUS Â EUROOPAS
DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS, ÜLERAHVASTUS
· 19. SAJ:
1) LOODUSVARADE AMMENDUMINE, VAJADUS
VARUSTADA TÖÖSTUST TOORAINEGA
2) LISATOIDUAINETE VAJADUS
3) UUS TURG OMA KAUPADELE
4) ODAV TÖÖJÕUD
KOLOONIAD
· ÜMBERASUMISKOLOONIAD  PIIRKONNAD, MIS ASUSTATI
EUROOPAST VÄLJARÄNDAJATE POOLT
· MIS OLI ÜMBERASUMISKOLOONIATE TEKKE
PÕHJUSEKS?
· NIMETA 3 ÜMBERASUMISPIIRKONDA JA LISA RIIGID, KUST
UUSASUNIKUD PÄRINESID
· MIKS PÕHJA- JA LÕUNA-AMEERIKA ARENESID ERINEVA KIIRUSEGA?
· NIMETA RIIKE, MIS ON OLNUD ÜMBERASUMIS-KOLOONIAD
· MIS RIIK OLI SUURIM KOLONIAALIMPEERIUM? KUIDAS AVALDUB
SEE TÄNAPÄEVAL?
· TOO NÄITEID, MIS RIIKIDEL JA KUS ON KA TÄNAPÄEVAL
KOLOONIAID (vt atlas  pol. kaart)
KOLONIALISMI TAGAJÄRJED
· NEGATIIVSED:
1) KOLOONIA ÜHEKÜLGNE MAJANDUS (miks?)
2) SÕLTUVUS EMAMAAST  OSALEMINE MAAILMA-
MAJANDUSES TOIMUS VAID EMAMAA KAUDU
3) OMARIIKLUSE KOGEMUSE PUUDULIKKUS
4) KESKKONNAREOSTUS JA RESSURSSIDE ÜHEKÜLGNE
VÄLJAKURNAMINE (selgita)
5) RIIGIPIIRIDE MEELEVALDNE KUJUNEMINE JA SELLEST
TULENEVAD SÕJALISED KONFLIKTID, MIS KURNAVAD
RIIKIDE MAJANDUST
6) POLIITILINE EBASTABIILSUS TINGIB VÄHESED
VÄLISINVESTEERINGUD (selgita)
KOLONIALISMI TAGAJÄRJED
· POSITIIVSED:
1) HAKKAS ARENEMA TÖÖSTUS JA TEHNOLOOGIA,
EMAMAADE INVESTEERINGUD KOLOONIATE
MAJANDUSSE
2) HARIDUSTASEME TÕUS  KOHALIKU TÖÖJÕU
KOOLITAMISE VAJADUS
3) RAHVUSLIKU ENESETEADVUSE TEKE JA TÕUS, TEKKIS
KOHALIK HARITLASKOND (selgita, miks see oli oluline)
4) INFRASTRUKTUURI ARENG (selgita)
5) OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES JA -KAUBANDUSES
20.SAJANDI ALGUSEKS JAGUNES MAAILM PÕHJA- JA
LÕUNA-RIIKIDEKS
PÕHJA-RIIGID LÕUNA-RIIGID
·ISESEISVAD RIIGID, ·KOLOONIAD, SÕLTUSID
IMPEERIUMID EMAMAAST
·INDUSTRIAALNE TOOT- ·AGRAARNE TOOTMISVIIS,
MISVIIS, KONTROLLISID TÖÖSTUS VAID EMAMAAD
MAAILMA MAJANDUST HUVITAVAS VALLAS
·OMAVAHEL TIHEDAD ·OMAVAHELINE SUHTLUS
SIDEMED, TÖÖJAOTUS PUUDUS, KAUBAVAHETUS
·TÖÖTLEV TÖÖSTUS, EMAMAAGA
OMAVAHELISED KAPITALI- ·HANKIV TÖÖSTUS JA
VOOD ISTANDUSED
KOLOONIATE ISESEISVUMINE
· PÕHJA-RIIKIDEL VÄHENES TEHNOLOOGIA ARENGU
TÕTTU VAJADUS TOORAINE JÄRELE
· KOLOONIATE HALDAMINE KUJUNES TÜLIKAKS JA
KULUKAKS
· KOLOONIATES OLI TÕUSNUD HARIDUSTASE JA
TEKKINUD ISESEISVUSEST HUVITATUD
HUVIGRUPID
· PORTUGALI JA HISPAANIA KOLOONIAD
ISESEISVUSID EMAMAADE NÕRKUSE TÕTTU
ISESEISVUSSÕDADEGA
INFOÜHISKONNA EELDUSED
· TEHNOLOOGIA ARENG VÕIMALDAS INFO KIIRET
HANKIMIST JA LEVIKUT
· ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUS-
TÖÖSTUSE OSAKAALU TÕUS, SEST TOOTMISE
EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA
SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU
· KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS
· TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE,
VEOKULUDE VÄHENEMINE
MAJANDUSSEKTORID
· PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR
· SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS
· TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS
· JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED
RÜHMADESSE:
Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus,
lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid,
kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja
ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit,
lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont,
Liikluskorraldus, reklaam
HÕIVE MUUTUSED
· HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT
VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN
RAKENDATUD ALLA 10% TÖÖJÕUST
· INDUSTRIAALÜHISKONNAS KASVAS HÕIVE
TÖÖSTUSES KIIRESTI, PÕLLUMAJANDUSES
VÄHENES. SUURENES TEENINDUSE OSAKAAL
(KAUBANDUS, TRANSPORT, ISIKUTEENUSED)
· INFOÜHISKONNAS ON TÖÖSTUSE OSAKAAL
HÕIVES ~ 30%, TEENINDUSE OSAKAAL > 60%.
ERITI ON SUURENENUD ÄRITEENUSTE OSAKAAL
KÜSIMUSED
· MIKS EI OLE INFOÜHISKONNAS ESMASEKTORIST
TÄIESTI LOOBUTUD?
· ISELOOMUSTA ÕPIKU JOONISE PÕHJAL, KUIDAS
ON RIIKIDE OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES
MUUTUNUD?
· MIKS ON SUURENENUD ÄRITEENUSTE, TURISMI
JA MEELELAHUTUSTÖÖSTUSE OSAKAAL?
Sarnased õppematerjalid
9
ppt
Muutused majanduse struktuuris ja hõives
Muutused majanduse
struktuuris ja hõives
10.kl.
Põllumajandusühiskonnast ( ehk
agraarühiskonnast)
tööstusühiskonda
1.Lugeda lk. 10-14
2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna
lühiiseloomustus (Tabel lk.16 Ühiskonna arengu
peamised jooned) ja muutused rahvastiku
hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus)
Hõive erinevates majandussektorites näitab
riigi arengutaset.
3. Tuleta meelde majandussektorid.
4.Tv.lk.9 ül.6-10k.
NB! Arenenud riigid kuuluvad
reeglina infoühiskonda,
arengumaad on suures osas
industriaalühiskonnas ja
käputäis kõige mahajäänumaid
riike on veel agraarühiskonnas.
MAJANDUSSEKTORID
· Primaarsesse sektorisse ehk esmasektorisse kuuluvad kõik
otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on
väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega.
· Sekundaarses sektoris ehk tööstuses tegeletakse tooraine
töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast
valmistatakse jahu v
16
doc
I Muutused ühiskonnas
tagavarade säilitamine
hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide
tekkimine, tootmine müügiks
Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes
Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp):
On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus
tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus,
linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud,
rahakapitali olemasolu)
jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime-
ja loomaliikide aretus
hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik,
masinate valmistamine
geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende
kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused
koloniaalsüsteemi kujunemine:
industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
19
doc
Korralik konspekt geograafia riigieksamiks
1
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda.
(Ühiskonna arenguetapid)
Agraar- industriaal- infoühiskond
Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast.
põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja
7
docx
Geograafia kordamisküsimused
(primaarn sektor) sektor)
e sektor)
Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm.
provints.
Osalemine Puudub seos Piiratud-emamaa Globaalne
maailmamajanduses maailmamaja ja kolooniad.
ndusega.
2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?
Tööd tehti peamiselt käsitsi, tööriistad olid algelised ja tööviljakus seetõttu madal.
3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj…….19saj……Kuhu rajati
asunduskolooniaid?
16.-18.saj-Euroopa vajas kolooniatest eksootilisi põllumajandussaaduseid ja
maad rahva paigutamiseks.
19.saj-vajati lisaks tooraineid, toiduaineid, uusi turge.
Asenduskolooniad rajati Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse,
LAV, Siber ja Uus-Meremaale.
4
38
ppt
Ühiskonnageograafia: Maailmamajanduse kujunemine
Ühiskonnageograafia
Maailmamajanduse
kujunemine
Allikad:
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti
Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com
www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2
Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium
1
Tootmisviis on ühiskonna
eluks ja arenguks vajalike
elatusvahendite
Tootmisviisid võivad olla :
hankimise viis.
ï‚—Traditsioonilised
ï‚—Industriaalsed
Tootmisviiside järgi võib eristada
ühiskondi:
1.Agraarühiskond / agraarajastu
2.Industriaalühiskond
/industriaalajastu
3.Infoühiskond / infoajastu
2
Agraarajastu
Vanim vorm on korilus:
Inimene on rändava eluviisiga
ï‚—Inimeste kogukonnad on
üksteisest majanduslikult
isoleeritud
Pole raha, pole tööstust
4
docx
GEOGRAAFIA KORDAMISK�SIMUSED
Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okeaanias Vähemarenenud põhjariigid; Euroopa; P-Am arenenud
Hiina; Brasiilia; Tuneesia riigid; Jaapan
Tootmise eesmärk - Elatamiseks, müügiks, Müügiks Müügiks
vahetamiseks
Tehnoloogia areng - Käsitöö Fordism (palju toodeti lattu) Toyotism - tellimuse
peale tootmine;
telekommunikatsiooni
Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
12
odt
Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia
Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib
majandusgeograafia.
1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi
2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist
3. Ettevõtete omavahelisi suhteid
4. Tootmise korraldust
Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis ( ~üle 200
riigi, üle 63 000 rahvusvahelise ettevõtte )
Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja. Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline
ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks.
Riigil on :
1. Kindel piir
2. Kindel territoorium
3. Püsiv kodanikkonda
4. Valitsus
5.Rahvusvaheline tunnustus :
De Jure  täieõiguslik rahvusvahelise õiguse subjekt
De facto  rahvusvaheline tunnustus
Riigivormid.
1. Vabariik
- unitaarne ( lihtriik, halduse KOV )
- föderatsioon ( liitriik  autonoomsed osariigid, riigivõim keskvõimu pädevuses )
- konföderatsioon ( suveräänsete liikmseriikide liit  EL )
2. Monarhia
24
ppt
Muutused ühiskonnas
MUUTUSED
ÜHISKONNAS
MAIGI ASTOK
2010
INIMGEOGRAAFIA e.
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA  teadus, mis
uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust.
MAJANDUS  hüvede tootmise, vahetamise,
jaotamise ja tarbimise süsteem
MAAILMAMAJANDUS Â kogu maailma
hõlmav majandus
TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks
vajalike elatusvahendite
hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad
ühiskondlikud suhted)
Inimühiskonna arengus võib
eristada 3 erinevat etappi:
Põllumajandusajastu e. agraarajastu Â
agraarne tootmisviis
Tööstusajastu e. industriaalajastu-
industriaalne tootmisviis
Infoajastu - postindustriaalne
tootmisviis
Agraarühiskonnale iseloomulik
Põlluharimine (alepõllundus)
Loomade kodustamine ja
rändkarjakasvatus
Elatusmajandus e. naturaalmajandus
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid