Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


LINNASTUMINE
• Linnastumine on 
linnade arvu, 
suuruse ja 
osatähtsuse 
kasvamine 
seoses 
majanduse ja 
ühiskonna 
arenguga 
2
Asulate areng
Asula on kompaktsete perede, talude, 
elamute  jne paigutusega asustatud koht
ASULATE paiknemist mõjutasid:
•  Joogivee  lähedus
• Vajaliku kütuse olemasolu
• Põllumajanduses  kasutatava  maa lähedus
• Vajalike  ehitusmaterjalide  lähedus
• Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest
• Soodne transpordi-geograafiline asend
3
Asula 
Maa –asulad
Linnalised asulad
küla    alevik     väikelinn   suurlinn  hi dlinn  maailmalinn
Erinevused
Elanike arv
Asustustihedus
Tööhõive
Teenuste kättesaadavus
Majandussektorite  osakaal
……
Linn on füüsiline, majanduslik, 
poliitiline ja kultuuriline nähtus
• Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt 
täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, 
kus tihe ehitus lõpeb. 
• Majanduslikult on linn paik, kus asuvad 
pangadpoed , ettevõtted jms. 
• Poliitilis-halduslikult on linna määramine 
lihtne. Linna halduspiirid on märgitud 
kaartidele. 
• Linn on ka kultuuriline nähtus, sest 
linnades sünnivad uued moed ja 
elumallid.
5
Asulaid võib jagada 
linnalisteks ja maa-asulateks
• Asulale linna nimetuse ja õiguste 
andmise tingimused on riigiti väga 
erinevad 
• Rootsis, Islandil  ja Norras loetakse 
linnaks üle 200 inimesega  asulat
•  Jaapanis  - 50 000 inimesega asulat
•  Malaisias   - 10 000 inimest
• Tšehhis antakse linna staatus siis, kui 
5000 inimesega asulas on arenenud linna 
infrastruktuur : veevärk, kool,  apteek  jms
6
• Linnastumist mõõdetakse –  linnarahvastiku  
osatähtsusena kogurahvastikust (%)
• Ri ke, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 
50% kogurahvastikust, nimetatakse 
linnastunud riikideks.
• Linnastumisaste: nt. Hiinas 33%, Venemaal 
73%, USA-s 77%, Singapuris 100%,  Vatikanis  
100%
Linnade ajalooline areng
• Tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu 
ülejääki
• I-sed linnad tekkisid 5000-6000 a. tagasi 
Mesopotaamiasse,  EgiptusesseIndiasse
Hiinasse, hiljem Vahemere ümbrusesse, 
Kaug –Aasiasse, Ameerikasse. 
• 1 sajandil oli suurim linn  Rooma , kus elas üle 
1 miljoni elaniku
• Agraarajastul elas linnades 1-2% rahvastikust
Esimeste linnade ja 
tsivilisatsioonide levik
9
Agraarajastu linnad
• Kujunesid maailma vanimates 
põllumajanduspiirkondades
• Linnades elas 1-2 % rahvastikust
• Seal elasid peamiselt käsitöölised, 
kaupmehed, valitsejad , vaimulikud ja 
sõjaväelised, suur osa linnaelanikest 
tegeles põllumajandusega
• Asusid sageli veekogu ääres ja olid 
esialgu piiratud müüridega 
10
Linnastumine 
tööstusühiskonnas 1
• Toimub kiire linnastumine
• Tekivad uued linnad kaevanduste, 
sadamate, ülikoolide, kuurortide  
lähedusse
• Euroopas toimus 18. sajandi keskel, 
langes kokku demograafilise 
plahvatusega
11
Linnastumine 
tööstusühiskonnas 2
• 20.sajandi alguses oli 11 linna, 
kus oli enam kui miljon elanikku. 
• Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 
1990. aastal oli miljonilinnasid 
juba 276 
• 2000. aastal oli neid ligi 400.
• Ennustatakse, et aastaks 2015 on 
selliseid  hiiglaslikke  linnasid juba 
550.
12
TÖÖSTUSAJASTU LINNAD
• Tööstusajastu lõppedes kolis üha enam 
elanikke linnast eeslinnadesse:
– 1960. aastatel hakkas Põhja - Ameerikas ja 
Lääne - Euroopas linnade rahvaarv 
eeslinnastumise ( suburbanisatsioon ) tõttu 
vähenema.
– 1980. aastatel algas  vastulinnastumine  
(kontraurbanisatsioon) – paljud 
linnaelanikud asusid elama maale.
Infoajastu linn - hajutumine 
linnasturuumis ja taaslinnastumine
• Väheneb tööstustöökohtade osakaal
• Info-ja teadussektoris töötavate 
inimeste osakaal suureneb
• Tootmisettevõtted kolivad 
eeslinnadesse
• Linnade tagamaale  rajatakse  rikkade 
inimeste elamurajoonid
• Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid 
asulaid
14
Infoajastu linn:
• Uued töökohad tekivad 
kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse 
ja uustööstuspiirkondadesse.
• Paljud inimesed töötavad kodus – 
kaugtöö.
• Vanad agulid taasasustatakse ja 
tööstushooned renoveeritakse.
• Elanikkond jaguneb kaheks: 
kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad.
15
Linnade areng toimub 
kontinentide lõikes erinevalt.
• Euroopa  rahvastik  elab enamasti hajusalt 
linnastunud ruumis, kus linnade ümbrus on 
tihedalt asustatud ja linnad moodustavad 
võrgustiku.
   Lõuna-                                                       
Saksamaa
   linnade
   võrgustik
Bodeni järve
 ääres 
16
Linnaosad  euroopalikus ja 
ameerikalikus linnas
   Euroopas on ainult üksikuid linnastuid, 
kus nagu Suur-Londonis, Moskvas või 
Suur-Pariisis elavad koos mitmed 
miljonid inimesed. 
18
Linnade areng toimub 
kontinentide lõikes erinevalt.
• Põhja- Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas  
on mitmeid megalinnu: Sao  Paolo
Buenos Aires,  Mexico , New  York , Los 
Angeles  – kõigis neis elab enam kui 15 
miljonit inimest.
• Aafrikas on linnade areng piirkonniti 
erinev, kuid  siingi  on elanikkond 
linnastunud. Näiteks suurtes 
linnastutes nagu Kinshasa,  Kairo  või 
Lagos, kus 1950. aastal elas 300000 
inimest, küündib elanike arv nüüd 10 
miljonini. 
19
Linnade areng toimub 
kontinentide lõikes erinevalt.
• Aasias on linnastumise tempo väga 
kiire. 
• Ennustatakse, et aastaks 2020 
kujunevad seal välja ligi 10 megapolist, 
milles elanike arv jõuab 20 miljonini. 
• Aasia hiigellinnadest võib nimetada 
selliseid linnu nagu Mumbay (Bombay), 
Karachi,  ShanghaiDhaka , Jakarta ja 
Tokyo
20
21
Linnarahvastiku osatähtsus 
maailma riikides 
22
LINNASTUMISE ETAPID:
I - Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku 
demograafilise plahvatusega ( linnastu 
osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu, 
olemasolevad linnad kasvavad, praegu esineb 
vähem arenenud maades Must-Aafrikas); 
II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku 
rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki, 
olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahvastiku 
osatähtsus tõuseb, Euroopas oli  20.saj 1. 
poolel); 
III - Langeb kokku kaasaegse rahvastiku tüübiga 
(linnad ei kasva, linna rahvastiku osatähtsus ei 
suurene, toimub vastulinnastumine, Põhja-
Ameerikas ja Lääne-Euroopas)
23
Linnastumise tase
• Arenenud riikides on linnastumise 
tase kõrge, aga linnastumise 
tempod on aeglased, kuna 
inimesed juba elavad linnades ja 
linnad suurenevad peamiselt vaid 
arengumaadest sisserändavate 
inimeste arvelt. 
• Iive on kas väga väike või hoopis 
negatiivne.
24
Linnastumise tase
• Tänapäeval on arengumaades linnastumise 
tase madal. 
• Linnastumise tempod on aga väga kiired, 
kuna inimesed loodavad leida linnadest 
tööd ja paremaid elutingimusi. 
• Mõnedes arengumaades       MANILA               
       toimub ülelinnastumine                            
    ja selle tagajärjel                                
tekivad linnade                                   
äärtesse agulid ehk                                        
slummid
• Iive on suur 
25
Eeslinnastumine e. 
suburbanisatsioon
• Inimesed eelistavad elada 
linnalähedastes asulates, 
linnas käiakse tööl
• 1960 a. –l algas Põhja –
Ameerikas, Lääne-
Euroopa riikides
• Iseloomulik praegu Põhja 
riikidele (suurema 
sissetulekuga inimesed)
Vastulinnastumine e.
kontraurbanisatsioon
• Elanikud lahkuvad 
linnadest 
kaugematesse 
maapiirkondadesse
• Nähtus tekkis 1980a 
• Linnastu e. 
aglomeratsioon – rühm 
lähedal asuvaid linnu, 
asulaid, mis kasvavad 
kokku. Neid seovad 
tihedad  majandus jm. 
sidemed (Nt. Tal inna 
linnastu)
•  Hiidlinn  e.  megalopolis  – 
hi glaslik  linnastute  kogum 
(Nt.  Tokaido  (Tokyo-
Osaka ) Jaapanis, 
Boshwash (Boston – 
Washington) USA-s)
   Hiidlinnade paiknemine tänapäeval
Hiidlinnad Põhja ja Lõuna 
riikides  -muutused
Linnastumine arengumaades
• Algas 20 saj II poolel
• 90% linnarahvastiku kasvust 
toimub arengumaade arvel
• Tekib ülelinnastumine – 
kontrol  imatu  linnarahvastiku 
juurdekasv
• Tekivad slummid e. agulid
• Majanduslikud, sotsiaalsed, 
keskkondlikud probleemid
SLUMMID
   Kiiresti paisunud linnade vaeste elanike 
olukord on eriti keeruline tänu sellele, et 
enamus neist elavad linnades  illegaalselt
Elatakse juhuslikult hangitud materjalist 
ehitatud hurtsikkülades ehk slummides, kus 
puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, 
juurdepääs puhtale  veele  ning elektrile. 
Sellistes vaestekvartalites elab maailmas 
praegusel hetkel ligi miljard inimest. 
2005.aastal elas ÜRO hinnangul slummides 
iga seitsmes inimene maailmas. 
33
  Üle neljandiku maailma linnaelanikest elab 
ilma puhta vee ja sanitaartingimusteta. 
Reostunud  veest ja tualettide puudumisest 
tulenevad haigused on ohtlikud eelkõige 
lastele. Arengumaade linnade lastest  sureb  
iga kümnes enne viieaastaseks saamist. 
(pildil on lapsed India hiigellinna  Delhi  
slummis). 
34
Linnastumise mõju keskkonnale
• Puhta vee tarbimine suureneb 
pidevalt, puhta vee nappus 
arengumaades
• Energiavarude liigne kulutamine
• Õhusaastatuse ja mürataseme 
suurenemine
• Jäätmete ladestamise probleem
• Linnade pealetung  
looduskeskkonnale
35
Linnastumise mõju 
keskkonnale
• Paljudes läänemaailma linnades on 
õhu kvaliteet viimastel aastatel 
paranenud
• Suuremas osas arengu- ja 
arenevate riikide linnades on õhu 
kvaliteet järsult halvenenud.
• Hinnanguliselt sureb igal aastal 
linnades saastunud õhu tõttu üle 
800 000 inimese 
36
Hiinas asub 16 maailma 20 
kõige saastunumast linnast
37
LINNA SISESTRUKTUUR
1.
Kesklinn  - ärila
2.
Üleminekupi rkond –  agul
3.
Vana tööstuspi rkond
4.
Odavad elurajoonid
5.
Kal id (eli di) elurajoonid
6.
Uuskeskus ( edge  city)
7.
Uus tootmise pi rkond
8.
Uus (raske)tööstuspi rkond
9.
Keskklassi elamurajoon
10.  Eeslinn , eli di elumajad (suburb)
11. Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspi rkond)
Linnade elutsükli teooria
1.  Urbanisatsioon e. linnastumine
2. Sub-urbanisatsioon e. eeslinnastumine
3.  Kontra -urbanisatsioon e. 
4. Re-urbanisatsioon e. taaslinnastumine
vastulinnastumine
Linnade elutsükliteooria

Urbanisatsiooni etapp – demograafilise siirde ja 
industrialiseerumisega kaasnev linnarahvastiku kiire 
juurdekasv agraarühiskonna lagunedes. Valdavaks 
mõjuteguriks majanduslikud põhjused.

Suburbanisatsiooni etapp – linnarahvastiku 
juurdekasvu aeglustumine, suurlinnade satelliitlinnade 
kiire areng ning maa ja linna vahelise piiri ähmastumine. 
eeslinnadest aeglasemaks. Eeslinnade kasv toimub 
Valg-
Linnastute väljakujunemise algus, keskuslinna kasv jääb  linnastumine
peamiselt keskuslinna arvel, valdavaks elukohamuutuse 
põhjustajaks on keskkondlikud kaalutlused.

Kontraurbanisatsiooni  etapp– rahvaarvu vähenemine 
ei toimu ainult keskuslinnas vaid linnastutes  tervikuna
samal ajal kui rahvaarv kasvab linnastu mõjupiirkonnast 
väljajäävates väikelinnades ja maapiirkondades.

Reurbanisatsiooni etapp – keskuslinnade 
taaselustamine, mistõttu sealne rahvaarv kasvab. 
Eeldab tavapäraselt avaliku sektori jõupingutusi 
keskuslinnade elukeskkonna atraktiivsuse 
suurendamiseks .
LINNADE  HIERARHIA
HIIDLINN ehk  MEGAPOLIS
LINNASTU ehk AGLOMERATSIOON
LINN
Eesti asustussüsteem 
(TÜ pendelrände uuring 2010)
Eesti linnaregioonid (Jauhiainen, 2001)
Ääremaastuvad ja selle riskis 
vallad (Eesti inimvara  raport , 2010)
Igapäevane mobiilsus  (TÜ pendel-
rände uuring, 2010)
Ligikaudu 380 tuh inimest liigub igapäevaselt omavalitsuste vahel tööle
Järeldusi uuringutest
• Eesti asustusmuster on üldjoontes püsiv, 
• Jätkub demograafiline ja sotsiaalne polariseerumine 
ühelt poolt Tal inna ja teiste suuremate linnade ning 
teiselt poolt maakonnakeskuste, väikelinnade ja maa-
asulate vahel
• Valdav osa rahvastikust elab linnaregioonides, ca 5-10% 
ääremaal
• Tal inna, ka Tartu ja Pärnu ümber toimub 
eeslinnastumine
• Pendelrändeline mobi lsus maakondlikes 
tööjõuareaalides on kasvav
Asustuse ruumilise planeerimise 
olulisemad probleemid
• Asustussüsteemi rahvusvaheline 
konkurentsivõime
– Tallinna positsiooni tugevdamine uute funktsioonide 
haaramisega
– Spetsialiseeritud niššide leidmine ja hõivamine vähemalt osa 
maakonnakeskuste poolt
• Asustussüsteemi  tasakaalustamine
– Maakonnakeskuste  tagamaad   vedava  ja juhtiva funktsiooni 
kindlustamine
– Eeslinnastumise  ratsionaalne  suunamine
– Väikelinnade teenindusfunktsiooni säilitamine
– Ääremaal elementaarsete eluvõimaluste tagamine
Valglinnastumine
Valglinnastumise mõjud
Looduskeskkonnale:
-
Kaovad väärtuslikud põl umaad
Looduslike alade tükeldamisega  seatakse  ohtu elupaikade 
jätkusuutlikkus
 
Looduslikult atrakti vsed rannaalad ja metsamassi vid muutuvad 
suletud elamualadeks
Metsamassiivide vähendamine ohustab ökosüsteeme, sest  metsad  
aeglustavad tulvavett, vähendavad äravoolu ning parandavad 
õhukvaliteeti 
Jõgede ja järvede vee kvaliteet halveneb  saastatud  sadevee hulga 
suurenemise tõttu, mida omakorda põhjustab ulatuslike alade 
asfalteerimine. 
Madala asustustihedusega linnalised alad toodavad  pinnaühiku kohta 
rohkem reovett kui tiheda asustusega alad
Nn tükatine arendamine ei võimalda välja arendada tsentraalset vee- 
ja kanalisatsioonivõrku
Valglinnastumise mõjud
Elukeskkonnale:
– Liikumine ja kättesaadavus

Li klusprobleemid ja tänavavõrgustik

Funktsioonide eraldatusest tulenev halb ligipääsetavus 

Jalakäijaid diskrimineeriv maakasutus

Ühistranspordi puudumine
– Elukeskkonna esteetilisus

Üheülbaline hoonestus

Kaubandushoonete mahud ja  arhitektuurne  ilme 

Kasutu avatud ruum
Valglinnastumise mõjud
Muud hädad:
–  Segregatsioon
– Omavalitsuse tulude-kulude tasakaal 
paigast ära
– Linna- ja asulakeskuste väljasuremine
– Regionaalne ebavõrdsus

Document Outline



  • Slide 1

  • Slide 2

  • Slide 3

  • Slide 4

  • Slide 5

  • Slide 6

  • Slide 7

  • Slide 8

  • Slide 9

  • Slide 10

  • Slide 11

  • Slide 12

  • Slide 13

  • Slide 14

  • Slide 15

  • Slide 16

  • Slide 17

  • Slide 18

  • Slide 19

  • Slide 20

  • Slide 21

  • Slide 22

  • Slide 23
Vasakule Paremale
Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #1 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #2 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #3 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #4 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #5 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #6 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #7 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #8 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #9 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #10 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #11 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #12 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #13 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #14 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #15 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #16 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #17 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #18 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #19 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #20 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #21 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #22 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #23 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #24 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #25 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #26 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #27 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #28 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #29 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #30 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #31 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #32 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #33 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #34 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #35 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #36 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #37 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #38 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #39 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #40 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #41 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #42 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #43 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #44 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #45 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #46 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #47 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #48 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #49 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #50 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #51 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #52 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #53
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andrateder Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
docx

Asustus-10 kl anna abi

puhtale veele ja sanitaartingimused pole nõuetekohased. Kuna taolised slummid on ebaseaduslikud, siis ei jõua sinna avaliku sektori veevõrgu- ja heitveeteenused. Vesi on paljudele muutunud tulutoovaks äriks – nii mõnedki „veekaupmehed“ ostavad vett ametlikest punktidest ja müüvad slummides palju kallimalt edasi. Vee hind võib ametliku veevõrguveega võrreldes mitmekordseks tõusta. • infrastruktuur ei jõua areneda nii kiiresti kui rahvastik, ennetussüsteem ei ole nii arenenud, ühistransport ülerahvastatud • puudub vesi/kanalisatsioon, töötud/tööpuudus, korterid väikesed ja ülerahvastatud, slummid ehk pilpakülad • ettevõttel puuduvad puhastusseadmed, põhjavesi sügavamal, prügi, nakkushaigused. Arenenud riigid Suuremas osas arengu- ja arenevate riikide linnades on õhu kvaliteet järsult halvenenud – ainuüksi Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
5
docx

RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS

RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS (Õ lk 48-70, töölehed, konspekt) 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid läbi aegade. · Joogivee lähedus · Ligipääs merele · Vajaliku kütuse (puit) olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades. Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine, vastulinnastumine

Geograafia
thumbnail
3
docx

Linnastumine

elanike madal keskkonnateadlikkus. keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus. 4. Linlaste tegevusalad ei vaja kuigi palju ruumi ja seepärast võib palju inimesi elada väikesel territooriumil. Tegeletakse peamiselt niiöelda istumistöödega. Ei ole väga suurt füüsilist tööd vaid lihtsalt arvuti taga olemine. 5. Eeslinnastumise ehk suburbanisatsiooni all mõistetakse protsessi, kus rahvastik ning majandustegevus kandub keskuslinnast kaugemale, selle tagamaale või eeslinnadesse. 6. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon all mõistetakse protsessi, kus elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. 7. Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed. Linnastu tekib peamiselt suurlinnade ümber

Demograafia
thumbnail
3
docx

Maailma rahvaarv ja selle muutumine

Sündimus kõrge -keskmine eluiga pikeneb Iive madal -edukas rahavastikupoliitika Rahvaarv muutub aeglaselt -iseloomulik tööstusajastu lõpus olevatele Noor rahavastik riikidele Majanduse mahajäämine Demograafilise ülemineku esimene etapp: Kaasaegne rahvastik: Majanudse areng -kõrgme majandustase Arstiabi paranbe -sündimus väike Suremus hakkab vähenema -suremus väike Sündimus kõrge -rahavastik vananeb Eluiga pikeneb -keskmine eluiga kõrge

Geograafia
thumbnail
4
doc

Rahvastik

m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus:

Geograafia
thumbnail
28
ppt

Linnad ja linnastumine

ideed, ettevõtmised, moed ja kultuurid. · Eestis on kokku 39 linna. Osa nendest on saanud linna staatuse ­ suuruse tõttu, ­ ajaloolise tähtsuse või ­ haldusmuutuste tulemusena. Linnastumise arenguetapid LINNASTUMINE - kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE ­ rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. VASTULINNASTUMINE ­ inimeste Moodne ärikeskus La Défence elama asumine Pariisis kaugematesse maapiirkondadesse. TAASLINNASTUMINE ­ linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Brisbane'i ärikeskus

Geograafia
thumbnail
3
doc

Asutuse areng, linnastumine (konspekt)

2.6.ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust %des. 2000.aastal elas 47% maailma rahvastikust linnades, seejuures arenenud riikides moodustas linnarahvastik 76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb, suureneb linlaste osakaal kindlasti veel järgmised 30 aastat. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused riigiti suured. Rootsis ja Norras

Geograafia
thumbnail
2
doc

Ülevaade linnastumisest

Ülevaated linnastumisest Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikku osatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumine tekkis, sest inimestel oli suurem vajadus kaitse järele. Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks etapiks. Esimene etapp hõlmab

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun