Ergutavad narkootikumid (0)

Stimulandid
Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad ergutava toimega uimastid on: kokaiin , amfetamiin , metamfetamiin , MDMA, Ecstasy .
Kokaiin:
Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin on enamasti valge, lõhnatu, tihti lund meenutava pulber . Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud. Slängis kutsutakse teda nimedega: koks, triip, koka, lumi, charlie , coke, dorogoi , kokos.
Tuntuim illegaalne kasutamisviis on ninna tõmbamine, aine mõju kestab siis umbes 30 minutit. Harvem süstitakse kokaiini ka otse veeni, et mõju oleks tugevam. Kokaiini töödeldes saadakse sellest mitu korda kangemat ja kiiremini sõltuvust tekitavat crack’i, mida suitsetatakse. Kokaiinist tekkiv sõltuvus on rohkem vaimne, kuid see võib tekkida väga kiiresti.
Kokaiini lühiajaline toime Toime püsib üsna lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tarvitaja tunneb, et tal on rohkem energiat, väsimustunne ja söögiisu kahanevad olematuks, inimene muutub jutukamaks ja püsimatuks, tema seksuaalhuvi võib tõusta. Suurte annuste puhul võivad tekkida krambid , hirmutunne ja agressiivsus . Mõned kasutajad saavad kokaiinist mürgistuse, sest neil on aine suhtes ülitundlikkus, mida pole võimalik ette näha.
Kokaiini pikaajaline toime Korduval kasutamisel võib kokaiin tekitada südame rütmihäireid, südamelihase verevarustuse häireid ja infarkti . Samuti võib tarvitamine häirida aju verevarustust . Tekivad nina limaskesta kahjustused, kurgupõletik ja krooniline köha, söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, unehäired, keskendumisraskused, närvilisus, suguvõime langus. Alatoitumus on kokaiinitarvitajate puhul tavaline, sest kokaiin vähendab söögiisu. Juba mõne kasutamiskorra järel võib tekkida tugev vaimne ehk psüühiline sõltuvus.
Amfetamiin:
Amfetamiin on tugeva kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega narkootiline aine, mis sünteesiti 1887. aastal. See valge kristalne vees lahustuv pulber imendub hästi seedetraktist ja ka limaskestadelt, tõstab meeleolu ja tegutsemistahet, vähendab väsimustunnet ja unevajadust, tekitab energiatulva ning parandab töö- ja õppimisvõimet. Organismis põhjustab ta perifeersete veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu, bronhide ja pupillide laienemist , isutust ja sellest tulenevalt kehakaalu langust.
Vaatamata väärkasutamisohule, oli amfetamiin eelmärgitud toimete tõttu kuni 1970. aastateni väikestes annustes kasutusel ravimina . Kui narkootikumidoosi mõju lakkab, tunneb inimene end eriti väsinuna, näljasena ja masendununa. Hea meeleolu on asendunud ärritusega, võib tekkida ka ebaadekvaatne kõigi poolt tagakiusatava tunne. Sellisest seisundist täielik toibumine võib võtta isegi paar päeva.
1971 . aastal lülitas ÜRO amfetamiini rahvusvaheliselt kontrollitavate narkootiliste ainete nimekirja ning paljudes maades on selle meditsiiniline kasutamine väga piiratud või täiesti keelatud. Eestis on amfetamiini valmistamine, levitamine ja tarvitamine tema rasket sõltuvust tekitava toime pärast keelatud ja karistatav . Illegaalses narkokaubanduses müüakse amfetamiini enamasti pulbrina, harvem tablettidena. Uimastisõltlased tarvitavad seda ninna tõmmates, suu kaudu või veeni süstides. Amfetamiin on laboratoorselt määratav uriiniproovis ligikaudu 48 tunni jooksul pärast tarvitamist.
Metamfetamiin:
Metamfetamiin on amfetamiini teisend, mille mõju on kiirem ja tugevam kui amfetamiinil. See on ohtlik uimasti , mis tekitab tugevat sõltuvust.
Aine hüüdnimed slängis on "Ice" ja " meta ".
Metamfetamiin on valge, enamasti sinaka varjundiga pulber. Võib olla ka kristalli, jämeda soola või purustatud klaasi sarnane.
Pulbrit tõmmatakse ninna või neelatakse, lahustatud pulbrit süstitakse. Kristallilist vormi suitsetatakse. Mõju algab sõltuvalt tarvitamisviisist 30 sekundi kuni 20 minuti pärast ja kestab 4–12 tundi.
Kasutajad tunnevad energia- ja joovastuslainet, nad tunnevad end erksalt ja enesekindlalt.
Kahjulik toime:
Metamfetamiin tekitab tugevat sõltuvust. Sõltlane ei suuda ilma aineta elada ja vajab enda hästi tundmiseks üha suuremaid koguseid;

• kui uimasti toime hakkab lõppema, ollakse sageli väga väsinud ja masenduses, samas on väga raske magama jääda. Näonahk muutub vistrikuliseks;
  
• kasutaja võib olla väga halvas tujus, rahutu ja agressiivne. Samuti võivad tekkida hirmuhood ja tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood;
  
• kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli väga närviline ja ärritunud ning võib ta käituda vägivaldselt;
  
• tekitab ajukahjustusi, samuti pikaajalisi mälu- ja liikumishäireid;
  
• pikaajalised kasutajad jäävad enamasti impotentseks või frigiidseks;
  
• lisaks peaaju veresoontele kahjustab metamfetamiin ka neere, maksa ja südant.
  

Huvitavat lugemist metamfetamiinist:
Teise maailmasõja perioodil müüdi metamfetamiini pervitiini nime all, ning seda tootis Saksa farmaatsiettevõte Temmler. Pervitiini kasutati laialdaselt Kolmanda Reichi relvajõududes. Eriti populaarne oli see Luftwaffe pilootide hulgas, kuna pervitiin toimis ergutina ja selle abil oli võimalik pikendada ärkveloleku aega. Tablette nimetati Saksa relvajõududes "Stuka-tablettideks" või "Göringi-tablettideks". Mõju kestis umbes 12 tundi ja rohkem ning suurte annuste korral võis selle tarvitamine esile kutsuda närvirakkude närbumise, kuna kurnati ära rakkudevaheline energiavahetus, sellega kaasnesid kõne-, tähelepanu- ja keskendumishäired. Pervitiini kasutamise kõrvalmõjud muutusid nii tõsisteks, et selle kasutamist piirati tugevalt alates 1940. aastast. Pärast narkootikumi manustamist olid sõdurid üks-kaks päeva võitlusvõimetud, mõned muutusid väga agressiivseks. Pikemaajalisel kasutamisel esines südemarabandust, infarkti ja kokkukukkumist. Sõltuvusnähtudena esines teotahte puudust ja depressiooni.
MDMA:
Metüleendioksümetamfetamiin ehk MDMAon amfetamiini derivaat ja psühhoaktiivne aine, millel on stimulandi ja nõrga psühhedeelikumi omadused ja empaatiatunnet soodustav mõju.
Suukaudselt võetud MDMA toime algab 20-60 minutit pärast sissevõtmist ja kestab 3-5 tundi, järelmõju kuni 24 tundi ja pohmelus kuni 72 tundi. MDMA võib tekitada eufooriat ja lähedustunnet teiste inimestega, suurenenud soovi teiste inimestega suhelda, neid puudutada ja kallistada. MDMA tõstab energiataset, vähendab väsimustunnet, und ja söögiisu, võib vähendada ärevust ja anda kerge psühhedeelse efekti (nt meeletajude intensiivistumine). Üldjuhul sisaldavad ecstasy tabletid peaaegu alati MDMA-d. Pulbri kujul leviv MDMA on kasutajate seas tuntud kui " Molly ".
Ohtlikkus:
Öistel tantsupidudel "ecstasy" tarvitajaid ohustavad mitmesugustest lisanditest ja aseainetest tingitud kõrvalmõjud, üleväsimus, ülekuumenemine, hüponatreemia ja veekaotus, samuti veekaotuse ja ülekuumenemise vältimiseks ettevõetud ülemäärasest veejoomisest tingitud elektrolüütide kontsentratsiooni häire (veemürgitus). Pärast tarvitamist võib esineda meeleolu langust, väsimust ja pohmelust, mis võivad kesta mitmeid päevi. On andmeid MDMA tarvitamise võimaliku neurotoksilisuse kohta. MDMA kahjustavad mõjud mälule, unele, vaimsele tervisele ja serotoniinisüsteemile on teadlastevahelise vaidluse objektiks .
Ecstasy:
Ecstasy all mõeldakse rühma sünteetilisi narkootikume, mis keemiliselt sarnanevad amfetamiiniga, kuid toime poolest võivad teatud määral üksteisest erineda. Ecstasy toime sarnaneb amfetamiini toimega. Võib esile kutsuda hallutsinatsioone.
Slängis on ecstasy-tablettide kohta käibel järgmised sünonüümid: tablett , E, diskoburger, ketas , ratas, Xtc, jupp, tabla, komm , punn, junn, veerev jms.
Biokeemiliste analüüsidega on kindlaks tehtud, et nii 1980. kui ka 1990. aastatel sisaldasid ecstasy-tabletid peaaegu alati MDMA-d.
Aastatel 1999–2005 laboratoorselt testitud ecstasy-tablettidest 39% sisaldas toimeainena MDMA-d ning 15% oli MDMA ja muude ainete segu.
Amfetamiinitüüpi stimulandid:
Amfetamiinitüüpi stimulandid (ATS) on keemiliselt fenüületüülamiini derivaadid, mõju alusel liigitatakse  nad kesknärvisüsteemi stimulantideks ehk närviergutiteks. Nendest levinumad on amfetamiin, metamfetamiin ja ecstasy.
Amfetamiini ja metamfetamiini pole välimuse järgi võimalik eristada, nii kasutamisviisid kui toime on neil sarnased. Ecstasy on amfetamiini analoog , mille lühi- ja pikaajaline mõju sarnaneb amfetamiini toimega. Kõik need ained on tugevad ergutid.
Osasid neist ainetest valmistatakse ebaseaduslikes laboreis, osad toodetakse legaalselt ravimitööstuses. Tavaliselt on need heledad, eri toonides pulbrid, tabletid, kapslid ja lahused , mida tarvitatakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni.
Amfetamiinitüüpi stimulante toodetakse ebaseaduslikult maailma paljudes piirkondades, näiteks Ida- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas.
Mõningaid ATS-aineid kasutatakse meditsiinis ravimitena, Eestis näiteks Ridalini. See narkootilise aine retseptiga müüdav ravim sisaldab metüülfenidaati ja seda määratakse narkolepsia ning lastel esineva tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsushäire ( ADHD ) korral.
Tarvitamine ja selle mõjud Tarvitamisviise on mitmesuguseid – ATS-aineid neelatakse alla, süstitakse, tõmmatakse ninna või suitsetatakse.
Toime sõltub enamasti inimese isiksusest, tema meeleolust ja ümbritsevast keskkonnast aine manustamine ajal. Amfetamiinitüüpi stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi tegevust. Eufooriat tekitav annus võib sõltuvalt inimesest ja keskkonnast muuta tarvitaja ka närviliseks ja ärevaks.
Amfetamiinitüüpi stimulantide lühiajaline toime Stimulantide tarvitamisel tekib eufooria ja erutatus, suureneb jutukus, inimene on püsimatu, rahutu, väsimus taandub. Söögiisu väheneb, võimalik on agressiivne käitumine enda või teiste suhtes. Teadvus võib ähmastuda, tekkida võivad ka paanikahood ja paranoia. Võivad tekkida südame-ja veresoonkonnahäired, sest stimulantide tarvitamine koormab südant. Toime lõppedes on inimene masenduses ja väga väsinud, kuid ei suuda uinuda.
Tolerantsus aine suhtes kasvab kiiresti, seepärast suurenevad annused mitmekordseks.
Kui stimulante tarvitatakse korduvalt ja mitme päeva jooksul, võib areneda psühhoos: inimesel tekivad nägemis- ja kuulmispetted, tagakiusatusmõtted.
Amfetamiinitüüpi stimulantide pikaajaline toime Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema . Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired.
ATS-ainetest tekib kergesti tugev sõltuvus tarvitamise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud – ängistus, ärrituvus, masendus ja väsimus.
Metamfetamiini tarvitajatel on leitud ajutegevuse häireid veel kuni aasta pärast tarvitamise lõpetamist. Amfetamiini tänavadoosi segatud ained võivad kahjustada veresooni ja kopse. Amfetamiini veenisisese tarvitamisega käivad sageli kaasas mitmesugused nakkused ja lokaalsed põletikud, mõnikord ka veremürgistus. Vere kaudu levivad viirusnakkused (B- ja C- hepatiit , HIV) ohustavad neid, kes kasutavad ebahügieenilisi süstlaid või jagavad neid teistega .
Kasutatud kirjandus:

• http://www.narko.ee/kokaiin/ (loetud: 13.03. 2018 )
  
• https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/amfetamiin/id-80 (loetud: 13.03.2018)
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Metamfetamiin (loetud: 13.03.2018)
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/MDMA (loetud: 13.03.2018)
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Ecstasy (loetud: 13.03.2018)
  
• http://www.narko.ee/amfetamiin/ (loetud: 13.03.2018)