........ Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 Kanga nimetus [1] Näidis Kirjeldus [2] Kasutus [2] Hanejalaruut Sujuv kahetooniline Algselt mantlite, /Houndstooth/ muster, mis moodustub jopede valmistamisel, murtud ruutudest või tänapäeval igal pool abstraktsetest alusriided kuni nelinurksetest üleriided, lisaks kujunditest. Originaalis interjöör. must-valge, kootud villasest kangast. Kalasaba muster Enamasti villane Enamasti ülikondade ja /Herringbone/ kangas. Silmaga üleriiete valmistamisel, märgatavad aga ka interjööris.
midagi meisterliku. Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaanide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103). Kognitiivse arengu seisukohalt on teismelised mööduvad üleminekuga teadusmõtlemisest süsteemse mõtlemiseni, sel perioodil suudavad nad aina rohkem mõelda abstraktsetest teemadest ja hüpoteetilistest olukordadest. Kui rääkida otseselt mälust, siis võib see meid üllatada oma mahukuse seisukohalt. Teismelised suudavad meelde jätta keerukaid valemeid ja detaile ning see on otseselt seotud abstraktse mõtlemise arenguga. Kuid just sellel perioodil tekivad teismelistel suured probleemid mäluga, kuna meeldejätmist segavad mõtted ja emotsioonid. Mälu on väga keeruline protsess, mis sõltub paljudest teguritest ning koosneb mitmetest astmetest
Filosoofia kodutöö nr 1. Andres Põder, 093539IASB. Teisipäev, 1/3, 8.00. G. Ryle ,,Abstraktsioonid" Põhiidee: Abstraktsetest mõistetest on lihtne aru saada, aga neid on raske seletada. Me oskame abstraktseid nimisõnu nagu aeg, teadmine, tõenäosus jms kasutada, kuid defineerida on neid palju keerulisem. Kuna need sõnad on abstraktsed, mitte konkreetsed, siis võivad inimesed neist erinevalt aru saada. Selleks, et niisuguseid olukordi vältida, peame uurima nendest mõistetest tulenevaid mõisteid, mis iseenesest on filosoofide töö. Autori tõestus/selgitus:
,,Puhas kunst on sarnane Fifth level muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest'' ,,Kompositsioon VIII'' VÄRVITEOORIA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paul Klee 1879-1940 õpetaja Bauhausis kuulus Der Blaue Reiterisse valdas värviteooriat väga individualistlik stiil
Kuidas alustas oma tööd Juan Gris? Alustas abstraktsest kompositisioonist, siis viis sisse mingi motiivi. (natüürmordi) Kirjelda kubistliku skulptuuri. Iseloomustab geomeetriliste vormide harrastust. Kujud on kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne... Millisele arusaamisele jõuti 1910 a? Mida võttis omaks V Kandinsky? Et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama. Ta väitis, et maalikunstnik peab kompositisiooni looma vaid värvidest ja skulptor abstraktsetest vormidest. Mis on tema eduka käsitöö aluseks? Guass paber Mis olid Henri Matisse suurimad kired(2), mida ta ka oma töödes kasutas? 1) viiulimäng 2) tants
sevast reaalsusest. Kuid kubistid ei püüdnud teadlikult abstraktseid teoseid luua. Abstraktsionismi rajajaks peetakse vene kunstnikku VASSILI KANDINSKYt (1866-1944). Tema arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ja skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. 1910. aastal maalis ta oma esimese abstraktse pildi, mis koosnes hoogsatest värvilaikudest. Kandinsky elas sel ajal Saksamaal Münchenis ja tema ümber koondus rühmitus “Sinine ratsanik” Selle liikmetest kuulsamad on PAUL KLEE (1879-1940), AUGUST MACKE (1887-1914) ja FRANZ MARC (1880- 1916). Rühmituse liikmeid huvitasid mitmesugused idealistlikud ja müstilised õpetused, mida nad püüdsid väljendada ka kujutavas kunstis. Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd
abstraktsionism. Ükski kunstivool ei püüelnud realismi poole pigem just proovis sellest võimalikult eemalduda. Värv kerkis esikohale kui meeleolu ning teose tunnetuse edasikandja. Geomeetriline abstraktsionism: Läbi geomeetriliste kujundite kujutati asju teostel. Neoplasitsism ja supermatism on sarnased eriti lihtsate geomeetriliste kujundite kasutamise tõttu. Neis mõlemas oli samuti väga limiteeritud värvikasutus. Konstruktivismile ja kubismile oli omapärane abstraktsetest vormidest eraldiseisvate objektide ülesehitamine. See kunstistiil vabastas kunstnikud natuuri järgimisest, kuid allutas nad uutele reeglitele, mis iga voolu puhul kehtisid ning mille järgi kunstnikud oma töid teostasid. Kuna põhiliselt teostati teoseid geomeetriliste kujunditega siis polnud niipalju mänguruumi.
-loodus on ärev, pingestatud -levis ühtekuuluvus, humaansus,fantastika, usumüstika- eeskuju saadi neegrite kunstist. Futurism -Kõrgaeg 1909-1914 -tekkis Itaalias ja sealt levis üle kogu euroopa -kunstnikud tahtsid luua uustehnika ajastu kunsti -imetleti tehnikat -ülistati vägivalda, liikumist, jõudu, sõda -kujutati erinevaid liikumisobjekte samal pildil Abstraktne kunst 20.saj kunst. Ei jäljenda loodust. Esemete kunst. Maal tuleb luua ainult värvidest, skulptuur aga abstraktsetest vormidest Maali võib nimetada abstraktseks kui seal ei suuda ära tunda mitte midagi.
- ühel pildil tuli esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid Abstraktsionism - 1910a. Jõuti arvamusele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama - abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast - loobuti nähtava ümbruse jäljendamisest - esimene abstraktse kunstiteose looja on vene kunstnik- Vassili Kondinski - ta väitis, et maalikunst peab kompositsiooni looma vaid värvidest ja skulptor abstraktsetest vormidest - ta elas Münchenis ja tema ümber koondus rühmitus ,,sinine ratsanik" P.Klee; A.Macke ja F.Marc jagunes 2-ks a) ekspressiivne abstraktsionism - Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad rahutult nagu ekspressionistidel ekspressiivne abstraktsionism - värvilaikude paigutuses ei paista olevat mingit korrapärast süsteemi b)konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism - Saksamaaga samal ajal arenes Prantsusmaal konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism
ilusat maailmavaadet. See, millega nad tegelesid oli reaalsus ja mõjutatud reaalsusest. Ka kunstnikud proovisid väljendada oma arusaama ja mõtteid neist ümbritsevast, kuna poliitikasse nad trügida ei tahtnud, siis enda väljendamiseks kasutasid nad just kunsti, sest seal võeti neid kuulda. Kunstnikud veendusid üha enam, et puhas kunst on nagu muusika, kus helid samuti midagi ei kujuta . Maalikunstnik lõi kompositsiooni vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Sellisel veendumusel olid abstraktsionistid. Nende eesotsas Vassili Kandinsky, keda peetakse selle kunstivoolu rajajaks ning tema kujutas selle põhimõtted. Kuid ka dadaistid olid mõjutatud sõjast, sest tegutsesid I maailmasõja puhkemise ajal ja seetõttu sisaldasid nende tööd palju mässu. Sellise kunsti puhul pole mõtet rääkida ilust või meisterlikkusest teostes. Selles võib näha dadaistlikku mässu, aga ka püüet sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti kui seni
mugav ja vastupidav ning kerge, soe ja keskmise raskusega. Tihedalt kootud toimse sidusega Mantlid, jakid, Gabardii kangas. Tugev, ülikonnad, kleidid, n vastupidav, vähe seelikud, püksid, kortsuv ja drapeerub vestid. hästi. Sujuv kahetooniline muster, mis moodustub murtud ruutudest või abstraktsetest Mantlid, jakid, Hanejala- nelinurksetest seelikud, pluusid, ruut kujunditest. Kootud kampsunid, püksid villasest kangast. Muster jookseb ühtlaselt kogu kanga ulatuses. Kalasaba Põhiolemuselt Üldjuhul -muster toimne kangas, kus klassikalised meeste toimejooned jakid, kuid ka naiste muudavad suundi, jakid, kleidid,
ja väga lihtsatest lausetest näiteks tekstidest. Oskan leida eeldatavat sagedamini esinevatest või minu tööga kirjutatud artiklitest, kus autorid tekstidest, nii olustikulistest kui ka liikidest, sealhulgas abstraktsetest, N siltidel, plakatitel või kataloogides. spetsiifilist informatsiooni lihtsatest seotud sõnadest. Saan aru sündmuste, väljendavad mingeid kindlaid seisukohti kirjanduslikest, tajudes nende stilistilist struktuurilt ja/või keeleliselt keerulistest E igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes või vaatenurki
2-7 a –eeloperatsiooniline – sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. 7-12a – konkreetsete operatsioonide periood – laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted 12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. 8. Sotsiaalne areng: Erik H. Erikson Usaldus või usaldamatus – sünnist kuni aastaseks saamiseni, esiteks peab laps omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada.kui kõik vajadused on rahuldatud ja vanemad hellitavad, siis tunneb ta maailma turvalisena, vastupidi siis hirmu
Suhtumine teistesse võitluslik sünergiat ja vastast. Kasu otsiv Suhe võimusse hierarhiat väärtustav, lojaalsust nõudev eestvedamisel ja inimestevah. Mõjul Suhe keskkonda looduse ekspluateerimine loodusega kooskõla otsimine Eelsitatavad isiksu.omad tehnokraatlikkus, kalkuleerimisoskus kõrged moraalsed standardid Schein. Organisatsioonikultuur-koosneb abstraktsetest , käega mittekombatavatest osadest, mille suhtes valitseb kooslusesisene üksmeel. Ühised tõekspidamised, väärtused ja hoiakud kujunevad iga organisatsiooni ja teda ümbritseva keskkonna vastastikuses toimes ning säilitatakse uutele liikmetele edasiandmise teel. Schein eristab kolme organisatsioonikultuuri tasandit, mis erinevad üksteisest teadvustamise määra poolest. 1. Tehiskeskkond.Keskkonna füüsilised elemendid. Sh sisekujundus, mööbel, toodang, tehnoloogia, lood,
· 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. · 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted · 12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. Sotsiaalne areng: Erik H. Erikson · Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni, esiteks peab laps omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada.kui kõik vajadused on rahuldatud ja vanemad hellitavad, siis tunneb ta maailma turvalisena, vastupidi siis hirmu
• Kui identiteediprobleemi ei lahendata, siis ollakse selles kriisis kogu järgnevas elus • Positiivne identiteet vs negatiivne identiteet (nn noorukite kambad) • Inimene võib jääda liiga ümbrusest sõltuvaks või liigse protestihoiakuga, kui protsess ei õnnestu 10. Mis iseloomustab mõtlemist vanemas koolieas (puberteedieas)? • Toimub üleminek formaalsete operatsioonide staadiumisse – mõte on vaba meelelisest kaemusest, noor on võimeline aru saama ja looma teooriaid abstraktsetest ideedest, hüpoteese, mõtleb ette ja planeerib • 14-15 a tasakaal formaalsetes operatsioonides • Kuid ikkagi kannatab mõtlemine üleloomulikkuse käes, unistused suurtest revolutsioonidest ja sotsiaalsetest reformidest, perioodiline põgenemine fantaasiatesse • Teiseste protsesside areng mõtlemises mõjub ka esmastele protsessidele • Tugevneb sümbolite kasutamine loomingus 11. Mis iseloomustab täiskasvanuikka jõudnud inimest mõtlemises ja sotsiaalses arengus?
Vassili Kandinsky (abstrakne akvarell, Kompositsioon nr 2, Valge joon nr 232) kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumoritene kunstnik, peetakse abstraktsionismi rajajaks, toetub maalikunsti eelnenud arengule, tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta, maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest, Paul Klee (Senecio, Maagiline kanaarilind, Ad Parnassum) Sveitsi, Saksa maalikunstnik, rühmituse Sinine ratsanik (ekspressiivne abstraktsionism) kuulsaim liige, kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit, Piet Mondrian (Punane puu, Hall puu, Ruudukujuline kompositsioon punase, siniseja kollasega) Hollandi maalikunstnik, Kazimir Malevits (Rukkilõikus, Must ruut, Suprematislik)
2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted 12-> - formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. 8. Sotsiaalne areng E.Erikson (iga etapi nii positiivne kui ka negatiivne läbimine) Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni, esiteks peab laps omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada.kui kõik vajadused on rahuldatud ja vanemad hellitavad, siis tunneb ta maailma turvalisena, vastupidi siis hirmu
mälu arenemine intellektuaaliseerimise suunas ehk püüiakse asjadest aru saada kuid mitte lihtsalt meeles pidada ja tuupida. Keerukate intellektuaalsete operatsioonide omandamisega ja mõistete rikastumisega kindlustub vaimne tegevus (Petrovski 1979: 104-105, 112). Kognetiivse arengu seisukohalt teismelised mööduvad ülemineku teadusmõtlemisest süsteemõtlemiseni, sel perioodil suudavad nad ühe rohkem mõelda abstraktsetest teemadest ja hüpoteetilistest olukordadest. Kui rääkida otseselt mälust, siis võib see meid üllatama oma mahu võimaluste seisukohalt. Nad suudavad jääda meelde keerulised formulid ja deitailid ning see otseslt seotud abstraktse mõtlemise arenguga. Kuida samas just sellel perioodil tekkib teistemelistel suured probleemid mäluga, kuna meeldejätmist segavad teised mõtted ja emotsioonid, tihti võib jälgida hajutatus (, Kikas). KOKKUVÕTTE
Täissõnameetod Väikelapsed suudavad õppida lugema samamoodi, nagu nad õpivad aru saama kõnelevast keelest. Täissõnameetod õpetab lapsi lugema sõnade mitte tähtede kaupa laps mõistab kergesti üksikute sõnade tähendust, tähtedest kui abstraktsetest mõistetest on tal raskem aru saada. Täissõnameetod sai alguse Ameerikast, Philadelphiast. Kuus reeglit millega peab arvestama: 1. Lugemine olgu nii sulle kui lapsele meeldib tegevus, mitte raske kohustus. 2. Õpeta last lugema vaid siis, kui mõlemad olete rõõmsas meeleolus. 3. Kontrolli last vaid juhul, kui ta sellega ise päri on. 4. Õpeta mudilast ruumis, kus pole tähelepanu kõrvale tõmbavaid asju ja inimesi. 5. Kiida last lugemise lõpuks. 6
· Oma huvide allutamine teistele, kellest sõltutakse · Ei esitata mingeid nõudmisi teistele · Ei talu üksiolekut · Hirm hülgamise ees · Pidev vajadus nõuannete järele Orgaaniline isiksushäire (kujuneb välja ajukahjustuse mõjul) · Püsimatus · Emotsionaalne labiilsus, pinnapealsus · Vajaduste rahuldamisel ei arvestata sotsiaalseid norme · Kergesti tekivad kahtlustused · Hõivatus abstraktsetest teemadest · Liigne üksikasjalikkus Tüüpilisemad ägeda stressreaktsiooni sümptomid · Nõutus · Teadvuse mõningane kitsenemine · Tähelepanu ahenemine · Võimetus ära tunda stiimuleid, desorientatsioon · Isoleerumine ümbritsevast situatsioonist · Rahutus ja hüperaktiivsus
munad mädad leidis olevat; kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi; samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga kahtlane tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud." 2)Iseloomustage lühidalt kahe abstaktse mõtlemise erinevust Erinevus seisneb selles, et esimene nendest abstraktsetest mõtlemisviisidest tähtsutab ainult asjade välimust, aga teine hõlmab ka asjade sisulist poolt. 3)Tooge oma elukogemusest kummagi abstraktse mõtlemise viisi kohta üks näide Esimese abstraktse mõtlemisviisi kohta tooks ma siinkohal näiteks selle, et kui ma olin väiksem, siis nägin ma meie hoovis üht väikest koera, kes tundus sõbralik olevat, kuid kui üritasin talle pai teha hakkas ta minu peale urisema.
Varieeruv intervallkava Varieeruva intervalliga graafik tähendab, et preemiad jaotatakse erinevate vaheaegade tagant. Vahel on selleks viis minutit, vahel kolm, vahel seitse, vahel üks. E-mail töötab sellisel põhimõttel. Teatud erinevate ajavahemike tagant saad sa e-maili (kellele on see siis hea, kellele halb asi), ja sellest vastava mõjutuse. 35. Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b)aru saama abstraktsetest kategooriatest? Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud? Loomade võimed
Philip Johnson- AT&T Building 8. dekonstruktivism arhitektuuris, esindajad, peamised ideed-teosed (3 näidet) Dekonstruktivism on arenenud postmoderlistlikust arhitektuurist 1980. aastatel. Dekonstruktivism (ing k deconstruction- laialilammutamine) on stiil, mis üritab vaadelda hooneid oma algsetes osades. Arhitektuuri põhiosad on laialilammutatud, lõhutud. Dekonstruktivistlikud hooned mõjuvad kui ilma visuaalse loogikata. Tundub nagu oleks need hooned kokku pandud abstraktsetest ja vastandlikest osadest, mis ei sobi kokku. Üks tuntumaid esindajaid on ameeriklane Frank Owen Gehry. Rem Koolhaas - Seattle Public Library; Frank Owen Gehry- Dancing House; Daniel Libeskind- Jewish Museum 5
Vajab mõtlemise teostamiseks konkreetset objekti. KOKKUVÕTTEKS: suudab mõelda konkreetsetest probleemidest objektidest. Arv, hulk, massi jäävus (veendumus, et objekt on olemas, isegi siis kui me seda ei näe) 7.-11. e-a Formaalsed operatsioonid- Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest. Abstarktne järeldamine. Hüpoteetiline ja abstarktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad). Loogika areng. Probleemilahendusstrateegia. KOKKUVÕTTEKS: suudab mõelda abstraktsetest prepositsioonidest, nii tegeliku kui võimaliku olukorra peale. 11+ e-a o Piageti kriitika:
ilmutusetaoline elamus. Nimelt oli ta üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes jõudnud imetleda selle maalilist ilu, enne kui ta taipas, et pildi motiivil on ,,jalad ülespidi". Siit järeldas ta, et motiiv on pildis ainult segav asjaolu, väärtusetu ballast. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Kandinskyle oli oluline eneseväljendus ja seda aitas kõige paremini edasi anda värvide omavaheline koosmõju ja tasakaalustatud kompositsioon. 1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda kunstisuunda viljelema ja propageerima. See taies oli abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonist ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist.
ebameeldiv kokkusattumus, siis peale esimest sokki hakkan pingeliselt analüüsima tekkinud olukorda, üritades leida jooni, mis kokkuvõttes siiski kasuks tulevad. Kui olen bussist maha jäänud, jään küll osadesse tundidesse hiljaks, kuid hiljem järele mõeldes andis see rohkem aega välja puhkamiseks või kodutööde lihvimiseks. Teine näide, kus erinevatest infokildudest teeme omad järeldused, on palju rohkem levinud. Siin varitseb oht, et kokku pandud tervik koosneb liiga abstraktsetest nähtustest ja on väär. Näiteks kui mõni sõber jätab külla/peole/kuhu iganes tulemata, võin hakata otsima vigu enda käitumises ja tegudes (Kas ma solvasin teda kuidagi? Kas ma ei abistanud teda millegagi?) ning unustan lakoonilised põhjused, näiteks bussist maha jäämise või telefoni aku tühjenemise. 4) Kui me kellelegi midagi seletame, peame pidevalt valima, kas kasutada abstraktset või konkreetset kõnelemisviisi
Assotsiatiivne õppimine: stiimulite ja/või reaktsioonide seostamine · uute käitumisviiside omandamine · vanade käitumisviiside modifitseerimine ja asendamine uutega · uued seosed seosed käitumise ja keskkonna vahe · vanade seoste modifitseerimine ja asendamine uutega 34. Tooge näide varieeruva intervallkava kohta. Intervallskeem: sarrustatakse esimest vastust teatud ajavahemiku järel kindel, muudetav 35. Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b)aru saama abstraktsetest kategooriatest? Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud? Loomad saavad probleeme lahendada vaid leides seoseid stiimulite, reaktsioonide ning tagajärgede vahel.
Umberto Boccioni. Loobumine nähtava ümbruse imiteerimisest. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest, skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Rahutus, irratsionaalne tundeküllus. Vassili Kandinsky, August Macke, Franz alates 1910 Abstraktsionism Marc, Paul Klee.
Laps näitab oma vaimseid võimeid loogilise ja süstemaatilise esemete käsitluse kaudu, esemed ja olukorrad on muutunud konkreetsemaks, tema mõtlemisvõime on kiirem ja täpsem. Lapsel tekib võime oma tegude tagajärgedest aru saada, tema mõtlemine on vähem minakeskne, tekib sotsiaalse vastutuse tunne. 4. etapp algab 12. eluaastast ja kestab terve inimese eluea. Viimases etapis näitab laps loogilise sümbolite kasutuse kaudu abstraktsetest mõistetest arusaamist. Tema mõtlemisvõimesse on tekkinud hüpoteetilisuse moment. Üldiselt arvatakse, et enamik inimesi ei suuda kunagi saavutada selles etapis täiuslikkust, kuid see muudabki inimkonna huvitavaks, et me oleme erinevad. Mälu ja mõtlemist areng Mälu on tunnetusprotsessides ja tegevuses. Lapse mõtlemist ja mälu arendab ka see, kui lapsevanem loeb lapsele ette tema eale sobivat jutustust, luuletusi, liisusalme. Lugemise ajal laps
sõltub erinevatest arenguteedest. Piaget´ 4 intellektuaalse arengu staadiumi: 1. Sensomotoorne (0-2a)- maailma tundmaõp.füüsiliste tegevuste kaudu. Mõtlemine ja keele omandamine. 2. Operatsioonide-eelne (2- 7a)- pole veel omandanud loogilist mõtlemist, 3. Konkr.operatsioonide(7-12)- mõtleb konkr.probl-st siin ja praegu. Mõtlemine muutub pööratavaks ja mõistab asjade konkr.omaduste paratamatust. 4.formaalsete operatsioonide- võime mõelda abstraktsetest v hüpoteetilistest probl.dest. Piaget´ huviks oli in.intellektuaasuse ja järeldamisvõime arengu seletamine nende biol.juurtele tuginedes. Lev Võgotski näitas kultuuri mõju arengukäigule, kõnel kultuuri kandev roll: keel talletab ja kannab edasi ajal., sots.kogemusi ja on mõtlemise tööriist. Kultuur on keeles (sümbolid) ja loodud keskkonnas, objektides (matrjaalsus). P ja V erinevus: V-
Lisbeth oli vaikne ning osales harva vestluses. Kui temalt küsiti midagi ta eraelu kohta, sulgus tüdruk nagu merikarp ja andis ühesilbilisi vastusi või lihtsalt ignoreeris esitatud küsimusi. Talle ei sobinud inimestega suhtlemine ja ta elas üsna eraklikku elu. Ta oli igati rahul sellega, et teised lasid tal rahus olla ja ise endaga hakkama saada. Mikaeli hinnangul oli Lisbethil Aspergeri sündroom või midagi sellelaadset: võime näha seoseid ja saada aru abstraktsetest mõttekäikudest, kus teised näevad üksnes müra; võime mängleva kergusega mõista, kuidas töötavad arvutid, telefonivõrgud, elektroonika üldiselt, keemilised protsessid jne. Lisbethil polnud peale õe Camilla ning Äppelvikeni hooldekodus elava ema (kes raamatu lõpupoole sureb) rohkem lähisugulasi. Lisbeth elas ema vanas korteris Lundagatanil, kus valitses kaos esikus terve mägi ajalehekotte, köök mitu aastat koristamata ning tema riided vedelesid tavaliselt põrandal hunnikus
Abstraktne selline, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Vassili Kandinsky: peetakse abstraktsionismi rajajaks. Ta on öelnud, et toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionism, Matisse-, Picasso looming), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid samuti midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Kandinsky ümber kogunes (Saksamaal) rühmitus Sinine Ratsanik, selle liikmetest on kuulsamad Klee (Senecio); Macke (Tüdrukud puude all); Marc (Võitlevad vormid), kes nagu Kandinsky rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. Liikmeid huvitasid mitmesugused müstilised õpetused, mida nad püüdsid väljendada ka kujutavas kunstis. Taheti luua täiesti uus loodusest sõltumatu objekt, mis vastaks nende tunnetele
jäävus) - mõeldakse konkreetsetest probleemidest siin ja praegu - mõtlemine muutub pööratavaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta - tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele - vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti 4) formaalsed operatsioonid 11+ (paljud lapsed ei pruugi sinna jõuda) - mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest - abstraktne järeldamine - hüpoteetiline ja abstraktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad) - loogika areng (deduktiivne järeldamine) – kui..., siis... - probleemilahendamisstrateegiat PIAGET KRIITIKA - katsed liiga abstraksed, ei seostu laste igapäevakogemustega - testida võiks ka teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria - lapsed võivad küll ealiselt areneda, kuid reaalne arusaam asjadest ei pruugi sama kiiresti
on vaja täiskasvanul suhetes murdeealisega hoiduda autoritaarsest juhtimisest. Kasvatuslikult tõhusam on võimaldada murdeealisel endal teha valikuid, et ta saaks hiljem toimunust kasulikke iseseisvaid järeldusi teha. (Kera, 2004) 2.8. Formaalsete operatsioonide arengutase Kohlbergi postkonventsionaalse arengutasemega langeb kokku Piaget formaalsete operatsioonide staadium. Selle mõtlemise vormi omandavad lääne ühiskonnas need teismelised, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest, eriti teadusliku järeldamise vallas, mis toimib hüpoteesidest tuletatud süstemaatiliste 7 deduktsioonide abil. Enam ei ole mentaalsed operatsioonid piiratud konkreetsete objektidega, vaid rakendatakse ka verbaalseid ja loogilisi väiteid. Väited võivad käsitleda nii reaalsust kui ka hüpoteetiliselt võimalikke reaalsusi ning neid on võimalik seostada nii oleviku kui tulevikuga. osatakse opereerida võimalikkuse ja tõenäosuse kategooriates.
Edward Lee Thorndike: Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemise tõenäosus suurem, negatiivse tulemuse korral väiksem. 33. Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel. · Vanus · füsioloogiline seisund · keskkond · ülesande keerukus 34. Milliste tingimuste puhul tekib stiimulite vahel seos? 35. Tooge näide varieeruva intervallkava kohta. 36. Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b) aru saama abstraktsetest kategooriatest? Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud?
objektidest, objektide jäävus. Operatsioonide eelne staadium-Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise,Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks, Tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse. Jäävus (Piaget) Lapseea egotsentrism- Kolme mäe katse.Paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt. Animism -on hingeusk Formaalsete operatsionide staadium-Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest. Motivatsioon-Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas. Vajadus- Millegi olulise vajaduse puudujääk Motiiv- Vajadustest kasvavad välja motiivid. Kui motiiv on tekkinud, siis saan aru, et onmingis vajaduses puudujääke. Eesmärk- Milline eesmärk on ja kuidas hakkame sinna välja jõudma. Näiteks: saada baka diplom, väiksem eesmärk: läbida aine ülevaade psühholoogiast.
nimedest, sõnadest ja väga tekstidest. Oskan leida eeldatavat koosnevad sagedamini kirjutatud artiklitest, kus autorid keerulistest tekstidest, nii kirjaliku teksti liikidest, lihtsatest lausetest näiteks spetsiifilist informatsiooni lihtsatest esinevatest või minu tööga väljendavad mingeid kindlaid olustikulistest kui ka sealhulgas abstraktsetest, siltidel, plakatitel või igapäevatekstidest (näiteks seotud sõnadest. Saan aru seisukohti või vaatenurki. Saan kirjanduslikest, tajudes nende struktuurilt ja/või keeleli- selt kataloogides. reklaamid, tööpakkumised, sündmuste, mõtete ja soovide aru tänapäevasest proosast. stiililist eripära
Kultuur kontrollib igat laadi manipulaatoreid alati rohkem, kui need kultuuri (Roots 2002: 27). Lähtudes Scheini teooriast organisatsioonikultuuri sügavaima kihi – baasarusaamade kohta, võib väita, et organisatsioonikultuuri ei ole ka parima tahtmise juures võimalik kiiresti ja teh- niliselt muuta. Tehniliselt on muuta võimalik ainult organisatsioonikultuuri pealiskihte ehk siis artefaktide ja mingis osas omaksvõetud väärtuste kihti. Organisatsioonikultuur koosneb abstraktsetest, käega mittekombatavatest osadest, mille suhtes valitseb kooslusesisene üksmeel. (E.H.Schein 1985) - 2015 KASUTATUD ALLIKAD: Edgar H. Scheini teos „Humble Inquiry: The Gentle Art of Asking Instead of Tel- ling“ http://www.careeranchorsonline.com/SCA/ESabout.do?open=es http://www.director.ee/miks-organisatsioonikultuur/ http://thehypertextual
Sellest liikumisest kasvas välja abstraktsionism (Malevits). Abstraktsionism Abstraktsete teoste loomiseni jõudsid korraga kolm kunstnikku: Vassili Kandinsky, Piet Mondrian ja Kazimir Malevits. Abstraktne kunst loobub täielikult reaalsuse tõetruust kujutamisest. Ilmus 1910 1920, levis peamiselt maalikunstis ja skulptuuris kogu Euroopas ja 1940-ndatel USA-s. Saksamaal: Vassili Kandinsky arvates peab maalikunstnik looma kompositsiooni ainult värvidest ja skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Hollandis: Piet Mondrian on hollandlane, kasutas ainult vertikaalseid või horisontaalseid jooni, mille vahele tekkinud ruudud või ristkülikud jättis valgeks või värvis põhivärvidega ning oli veendunud, et tema kunst järgib maailma sisemist korda täpsemalt ja õigemini. Venemaal: Kazimir Malevits oli kubist ja ekspressionist, 1912 ilmusid tema loomingusse geomeetrilised elemendid ning arenes kubofuturistlik suund. Mitmel maalil esines ainult ruute ja
Marxi huviobjektiks olid filosoofilised suunad, mis analüüsisid eetilisi probleeme, inimese suhtumist teda ümbritsevasse maailmasse. Lõpuks aitas filosoofia ajaloo uurimine Marxil lahendada teda erutavat probleemi: kuidas suhtub filosoofia välismaailmasse, kas ta õigustab kõike olemasolevat kui mõistikku ja vajalikku või siis sisaldab filosoofia endas seda, mis olema peab, vastukaaluks sellele, mis olemas on. Järelikult ei lähtunud Marx juba oma esimestes teaduslikes uurimistöödes abstraktsetest, puhtteoreetilistest huvidest, vaid vajadusest välja töötada maailmavaade, mis aitaks vastata teda piinavatele küsimusele: kuidas vabastada inimene alistatud olekust, teha ta vabaks. ( Fedossejev et al. 1972: 28) Uurimustöö esimeseks viljaks oli 1839. aastal kirjutatud seitse eeltöövihikut, mis on praegu tuntud kui ,,Epikurose, stoikute ja skeptikute filosoofia ajaloo vihikud" Nendes vihikutes näitas Marx, et filosoofia ei sobi kokku reigiooniga. ( Sealsamas: 22)
väljanägemisega. 12 Egotsentrilisuse eliminatsioon - võime vaadata asju teise inimese perspektiivist.Lapsed selles staadiumis lahendavad ainult probleeme, mis esinevad konkreetsel kujul, mitte abstraktseid hüpoteetilisi ülesandeid. 5.1.4. Formaalsete tegevuste staadium (12- täiskasvanuni) Formaalse, abstraktse ja logilise mõtlemise kujunemine. Hakatakse aru saama abstraktsetest mõistetest. Hakatakse kasutama ka hüpoteetilisi meetodeid.(6) On neljas ja viimane kognitiivse arengu periood. See staadium algab 12-aastaselt ning kestab kuni täiskasvanuks saamiseni. Selles staadiumis indiviidid liiguvad kaugemale oma individuaalsetest kogemustest ning hakkavad mõtlema abstraktselt, käituma loogiliselt ning tegema järeldusi vastavalt olemasolevale informatsioonile ning on võimeline kõiki neid tegevusi teostama hüpoteetilistes
Nii tekib kiusatus ütelda, et me ei tea abstraktse nimisõna tähendust, kuigi oleme täiesti kodus aktiivsete tegusõnade tähendustes. Siiski ei saa see [1833] olla õige, sest kui inimene mõistab suurepäraselt aktiivseid verbe "teadma", "õppima" ja "unustama", teab ta kõike, mida ta vajab mõistmaks abstraktset nimisõna "teadmine". Kui laps on õppinud, mida tähendab vallutada või kaitsta kedagi teist, ei vaja ta tulevikus õppetunde, et aru saada abstraktsetest nimisõnadest "vallutus" ja "kaitse". Sama asi on omadussõnadega. Inimene, kes on hästi tuttav tõenäoliste või ebatõenäoliste asjade ideega, on täiesti valmis mõistma abstraktset nimisõna "tõenäosus" kuid ei ole siiski valmis vastama abstraktsele mõistelisele küsimusele "Mis on tõenäosus?" või "Kas tõenäosus on juhtumite omadus, toimugu need pealegi kunagi tulevikus, või on ta mõnede meie poolt nende juhtumite kohta mõeldud mõtete omadus?"
verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseksDekodeerimine: vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. 24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele?muutused sotsiaalses keskonnas ... 25. Mis on egotsentriline kõne? enesekeskne kõne 26. Milline on keele roll maailma mõistmisel?mälu suures osas verbaalne, võime rääkida abstraktsetest asjadest, Oled see, mida räägid! 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? kasutame samu sõnu, järelikult räägime samadest asjadestkasutame erinevaid sõnu, järelikult räägime erinevatest asjadest 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks?Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) 29
Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel oleks üldse mingi mõte Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel (EKK; sünonüümid on kujult üksteiselt erinevad, tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang) Metafoor ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas (EKK; Inimesel on raske aru saada abstraktsetest mõistetest, metafoor on mõtlemise ja keele vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse või samastatakse konkreetsematega, mis on inimestele juba tuttavad. Nt elu asemel elutee; noorus on eluhommik, elukevad) Kujundskeem skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum. Metakeeli kasutatakse kirjeldamiseks, selle alla kuuluvad ka terminid, millega kirjeldatakse.
• Mõtlemine muutub pööratavaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta käivate deduktsioonide loogilist paratamatust • Tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele • Mõtlemine on pööratav ja paindlikum • Vajab mõtlemise toestamiseks konkreetset objekti Kokkuvõte: • Suudab mõelda konkreetsetest objektidest • Arv, hulk, massi jäävus Formaalsete operatsionide staadium • Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest Formaalsete operatsionide staadium • Abstraktne järeldamine • Hüpoteetiline ning abstraktne mõtlemine – Tulevik – Teised maailma • Loogika areng (deduktiivne järeldamine) – kui..., siis.... • Probleemilahendamisstrateegiad Kokkuvõte: • Suudab mõelda abstraktsetest prepositsioonidest • Nii tegeliku kui võimaliku olukorra peale Piaget kriitika • Piaget katsed liiga abstraktsed, ei seostu laste igapäevakogemustega
Sõna "metafüüsika" ongi hakatud tõlgendama ka kui looduse suhtes teispoolse uurimist. Metafüüsika valdkonnad Hegeli järgi. Hegel, kes näeb senises metafüüsikas naiivset mõtteviisi, mis peab võimalikuks lõpmatute esemete (hing, maailm, loodus, vaim, Jumal) tunnetamist nendele predikaatide omistamise teel, loetleb metafüüsika valdkonnad ja küsimused järgmiselt. Ontoloogia oli õpetus olemuse abstraktsetest määratlustest. Neid loetleti empiirilisel ja juhuslikul moel ning nende sisu võeti kujutlusest (sõna tarvitusest või etümoloogiast). Ratsionaalne psühholoogia tegeles hinge metafüüsilise loomusega, nimelt vaimuga kui asjaga seoses aja, kvalitatiivse muutumise ning kvantitatiivse kasvamise ja kahanemisega. Püüti põhjendada hinge surematust. Sealjuures tugineti sageli hinge lihtsusele. Kosmoloogia uuris maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust,
1. Teoloogiline inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite, vaimude, hingede, jumalate tahe läbi jaguneg kolmeks: fetishism (animism, loodusobjetived, esemetel on inimest mõjutav jõud), polüteism (paljude jumalate kummardamine), monoteism (ainujumala usk) 2. Metafüüsiline inimmõistus, ühiskond, teadus ei kasuta maailma mõistmiseks enam teoloogilise olendeid, tõde otsitakse abstraktsetest kategooriatest, enese seest, monoteismi ainujumal muutub ürgseks 3. Positivistlik mis ei ole meeltega tajutav või kogetav, ei ole olemas; empiiriline vaatlus, füüsilise uurimine, kontrollitavate faktide olulisus, inimmõistus püüdleb teaduslikkuse poole Inimmõistus ning erinevad teadused läbivad need staadiumid Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist
Kandinsky, keda peetakse seetõttu abstraktsionismi rajajaks. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutatud põhimõtteliselt uue, vaimse ja väärtuslikuma taseme. Ta kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid samuti midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning sculptor puhastest abstraktsetest vormidest. Kandinsky ümber koondus rühmitus ,,Sinine ratsanik''. Need kunstnikud erinesid teistest ekspressionistidest. Viimased muutsid loodusest võetud motiivi, kuid uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. ,,Sinise ratsaniku'' liikmed tahtsid luua täiesti uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine
Sellest liikumisest kasvas välja abstraktsionism (Malevits). Abstraktsionism Abstraktsete teoste loomiseni jõudsid korraga kolm kunstnikku: Vassili Kandinsky, Piet Mondrian ja Kazimir Malevits. Abstraktne kunst loobub täielikult reaalsuse tõetruust kujutamisest. Ilmus 1910 1920, levis peamiselt maalikunstis ja skulptuuris kogu Euroopas ja 1940-ndatel USA-s. Saksamaal: Vassili Kandinsky arvates peab maalikunstnik looma kompositsiooni ainult värvidest ja skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Hollandis: Piet Mondrian on hollandlane, kasutas ainult vertikaalseid või horisontaalseid jooni, mille vahele tekkinud ruudud või ristkülikud jättis valgeks või värvis põhivärvidega ning oli veendunud, et tema kunst järgib maailma sisemist korda täpsemalt ja õigemini. Venemaal: Kazimir Malevits oli kubist ja ekspressionist, 1912 ilmusid tema loomingusse geomeetrilised elemendid ning arenes kubofuturistlik suund. Mitmel maalil esines ainult ruute ja
annaabi.ee 
