Kubism, fururism, abstraktsionism, naivism, dadaism (0)

Kubism (kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso  ja Georges Braque 'i töödes) – nähtava maailma lagundamine algosadeks (teemade ring piiratud: muusika instrumendid , natüürmordid, maastikud jne), objektide kujutamine geomeetrilistena ( kuup , silinder ), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena  (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist), ühte pilti ühendatud objekti erinevad vaated, tagasihoidlikud ja tuhmid värvid ( hallid , pruunid, tumerohelised), eeldus – eelkäijaks oli Paul Cézanne, järgiti Cezanni loomingut, mindi pidevalt lihtsustamise suunas, eesmärk – vabastada teos jutustavast sisust, püüe leida looduses nähtavates esemetes nende põhivorme ja püsivaid struktuure, vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju ( muusikainstrumendid , natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist), analüütiline kubism (kolaažtehnika) – motiivide tükeldamine ja uue pildi ülesehitamine, looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni, sünteetiline kubism – rajaja Juan Gris , algul pandi paika värvid ja kujundid, hiljem mõeldi välja motiiv , Pablo Picasso (Avignoni neiud , Tüdruk ballil , Vaesed rannal ) – Hispaania kunstnik ja kubismi rajaja 20. saj kunsti legend, muutis korduvalt suunda ja töötas mitmes laadis, jättes maailmale suure loomingulise pärandi, sinine periood – tema looming, kus õnnetud, muserdatud inimesed on maalitud hallikas ja sinakas koloriidis, Vana kitarrimängija, roosa periood – iseloomustab lõbusam ja rõõmsam stiil roosa- ja oranžitaoliste värvidega, Arlekiinide perekond, Georges Braque (Majad Estaque´is, Portugaallane, Tütarlaps kitarriga) – Prantsusmaa kunstnik ja kubismi rajaja, maalis rea maastikke, milles arendas edasi Cezanne 'i ideid, ta kasutas maalis esimesena kirjatähti, liites neid piltidega, imiteeris puu ja marmori faktuuri ning leiutas kollaažitehnika, Robert Delaunay – ( Ringid , Homaaž Bleriot´le, Suur paneel ), Juan Gris ( Kitarr noodilehega, Picasso portree, Arlekiin ) – Hispaania kubist, sünteetilise kubismi rajaja.
Futurism (kunstivool, mis tekkis 19. sajandi lõpul Itaalias, 1909) – kaasaegse kiiruse ja eripalgelisuse väljendamine, ülistatakse sõda, tehnikat , dünaamika, mille väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas – see on ühel pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid (jooksvat koera kujutada nelja asemel 20 jalaga), sündis kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt, kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid, seisukohti väljendati läbi manifestide, eeldus – Itaalia ja selle keele arengu kiirendamiseks, eesmärk – kunst pidi katkestama suhted minevikuga, huvitas eelkõige liikumise kujutamine, Filippo Tommaso Marinetti – Itaalia kirjanik, luuletaja ja maalikunstnik , futuristide eestvedaja ja manifesti tähtsaim autor, Carlo Carla (Anarhist Galli matused, Isamaaline pidustus , Suplejad) – Itaalia maalikunstnik, Umberto Bocconi ( Inimkeha dünamism, Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis liikumises) – Itaalia maalikunstnik ja skulptor , Giacomo Balla (Koer keti otsas, Viiuldaja käed), Gini Severini (Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf, Sinised tantsijannad).
Abstraktsionism (tekkis 1910 ) – suhtumine, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama , ei lähtuta reaalsetest objektidest , vaid maailma ja sellega kaasnevat meeleolu, tundeid, suhtumist kujutatakse värvide, joonte, punktide, erinevate pindade ja vormide abil, ei lähtuta reaalsetest objektidest eeldus – looduse reaaalse ettekujutamise vähenemine, eesmärk – looduslike motiivide lihtsustatud ja moonutatud kujutamine, nähtava maailma loominguline kujutamine, Vassili Kandinsky ( abstrakne akvarell , Kompositsioon nr 2, Valge joon nr 232) – kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumoritene kunstnik, peetakse abstraktsionismi rajajaks, toetub maalikunsti eelnenud arengule, tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta, maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest, Paul Klee (Senecio, Maagiline kanaarilind , Ad Parnassum) – Šveitsi, Saksa maalikunstnik, rühmituse Sinine ratsanik (ekspressiivne abstraktsionism) kuulsaim liige, kelle töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit, Piet Mondrian (Punane puu, Hall puu, Ruudukujuline kompositsioon punase, siniseja kollasega) – Hollandi maalikunstnik, Kazimir Malevitš (Rukkilõikus, Must ruut, Suprematislik) – Vene maalikunstnik, ja geomeetriline abstraktsionist.
Naivism (tekkis 19. sajandi teisel poolel) – asjaarmastajate loodud kunst, mis ei suuda või ei taha kasutada tsentraalperspektiivi, anatoomiareegleid, iseloomulik lapselik kohmakus, detailiderohke jutustamisrõõm, naiivne ja primitiivne kunst, mida maalivad pühapäevamaalijad, ilma õppimata, tehes seda enda lõbuks, eeldus – naivistide olemasolu ja nende looming, kes pole tegelenud kunstiga, eesmärk – puhtsüdamlik suhtumine nähtavasse maailma ja selle väljendamine Euroopa realismi vahendeid kasutamata, Henri Rosseau (Unenägu, Karnevaliõhtu, Üllatus) – Prantsusmaa maalikunstnik, maalis olustikupilte oma ümbrusest, aga ka portreid, väljamõeldud stseene eksootilises looduses ning veidraid allegooriaid, ta maalidel on ruumikujutus ja objektide suurused ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane.
Dadaism (tekkis pärast I MS, 20ndatel, alguseks võib pidada Šveitsi 1916) – mässumeelne, anarhismilähedane suund, mille arvates on kogu läänekultuur suremas, müüt progressist on täielikult hävinud, elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks, iseloomulik tahtlik šokeerimine ja absurd , nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas, elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks, neid ühendab viha sõja vastu, eeldus – I MS, mis kunstnikes tekitas pahameelt ja muutis nad mässumeelseks, eesmärk – mõistlike inimeste šokeerimine, et neid mõistma panna maailmas toimuvast, Hans Arp (Lill-vasar, Naise torso, Mets) – Elassi päritolu maalikunstnik, dadaismi rajaja, eelistas kollaaže ja montaaže juhuslikest ja väärtuseta materjalidest, Marcel Duchamp (Trepist alla tulev akt, Šokolaadiveski, Jalgratta ratas) – prantsuse-ameerika maalikunstnik, "Trepist alla tulev akt". See kasutas ta kubismi ja futurismi võtteid, kuid mõjub ühtlasi paroodiana nendele vooludele, ta esitas sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone ja tema tööde puhul on raske rääkida ilust, pigem püüavad need inimest raputada ja asjadele teistmoodi vaatama panna. 
Pablo Picasso (Avignoni neiud, Tüdruk ballil, Vaesed rannal), Georges Braque (Majad Estaque´is, Portugaallane, Tütarlaps kitarriga), Robert Delaunay – (Ringid, Homaaž Bleriot´le, Suur paneel), Juan Gris (Kitarr noodilehega, Picasso portree, Arlekiin), Carlo Carra (Anarhist Galli matused, Isamaaline pidustus, Suplejad), Umberto Bocconi (Inimkeha dünamism, Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis liikumises), Giacomo Balla (Koer keti otsas, Viiuldaja käed), Gini Severini (Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf, Sinised tantsijannad), Vassili Kandinsky (abstrakne akvarell, Kompositsioon nr 2, Valge joon nr 232), Paul Klee (Senecio, Maagiline kanaarilind, Ad Parnassum), Kazimir Malevitš (Rukkilõikus, Must ruut, Suprematislik), Piet Mondrian (Punane puu, Hall puu, Ruudukujuline kompositsioon punase, siniseja kollasega), Henri Rosseau (Unenägu, Karnevaliõhtu, Üllatus), Hans Arp (Lill-vasar, Naise torso, Mets), Marcel Duchamp (Trepist alla tulev akt, Šokolaadiveski, Jalgratta ratas).