Hegel ja Kant: Kes mõtleb abstraktselt? (0)

HEGEL : Kes mõtleb abstraktselt ? 1807
1)Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise kirjeldust / määratlust.
a)Nähakse asju pealiskaudselt eirates asjade olemust
„See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus .“
b)Välimus ning ajalugu seotakse antud olukorraga isegi kui see pole antud olukorras oluline.
„Ta mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat; kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi; samal ajal kui nood ohvitserid , kellest turunaine rääkis, – kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga kahtlane – tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud.“
2) Iseloomustage lühidalt kahe abstaktse mõtlemise erinevust
Erinevus seisneb selles, et esimene nendest abstraktsetest mõtlemisviisidest tähtsutab ainult asjade välimust, aga teine hõlmab ka asjade sisulist poolt.
3)Tooge oma elukogemusest kummagi abstraktse mõtlemise viisi kohta üks näide
Esimese abstraktse mõtlemisviisi kohta tooks ma siinkohal näiteks selle, et kui ma olin väiksem, siis nägin ma meie hoovis üht väikest koera , kes tundus sõbralik olevat, kuid kui üritasin talle pai teha hakkas ta minu peale urisema.
Teise abstraktse mõtlemisviisikohta tooks näiteks selle, et ükskord läksid kaks minu sõpra millegi pärast tülli ning nad hakkasid lihtsalt üksteist solvama täiesti olukorras seosusetute asjadega, näiteks tehti maha üksteise perekondi, kuigi nad ei puutunud üldse asjasse.
4)Miks isikule, kes taipab kõike isegi, paistab seletamine abstraktse mõtlemisena (talumatu ja õudsena), mille eest peab põgenema?
Sest isik, kes asjast ise aru saab ei pruugi osata oma teadmisi teisele arusaadavalt seletada ning leiab, et lihtsam on sellest hoiduda või isikule tundub, et teema on nii iseenesest mõistetav ning ei näe selle seletamiseks mingit põhjust.
5)Mispärast näib inimesele, kellele õpetatakse abstraktset mõtlemist, see abstraktse õpetusena, mis toimub vastu tema enda tahtmist (häbi ja edevus tühjavad õppetunni)?
Inimesele võib tunduda see pealesurutuna, kus talt võetakse võimalus oma mõtteid avaldada.
6)Mil moel (kultuurne) inimene, kes teab, mis on mõtlemine ja abstraktne , eraldub tavalisest seltskonnast või teeb end seal naeruväärseks (justkui kandes kas näruseid hilpe või vastupidi liiga kalleid riideid )?
Ja mil moel saab see (kultuurne) inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega, näha läbi ajaleheartikli kirjutaja madalad ajendid (kirjutada pelgalt preemia pärast)?
Kultuurne inimene võib tavalisest seltskonnast eralduda, kuna ta kardab tavalise seltskonna ees targutajana näida või siis vastupidi liiga teadmatuna näida.
Kultuurne inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega näeb läbi ajalehe artikli kirjutaja madalate ajendite kuna ta vaatab asjadesse sügavamalt kui enamik inimesi, kes ei pruugi asju nii palju ja põhjalikult läbi analüüsida ning ta suudab end panna artikli kirjutaja asemele, mis annab talle parema nägemuse sellest, mis eesmärgiga see artikkel on kirjutatud.
7) Lihtrahvas ja inimesetundja: mis mõttes nad mõtlevad tapmise toime pannud mehest erinevalt?
Lihtrahvas näeb tapmise toime pannud mehes vaid kurjategijat ega mõtle sellele, miks ta seda tegi või mis võis ta selle teoni viia.
Inimesetundja aga mõtleb ka sellele miks ta seda tegi või mis ta selleni viis ehk ta vaatab sügavamale kui tavainimene.
8) Turueit ja ohvitserid: mille poolest mõtlevad nad ostu sooritavast naisterahvast erinevalt?
Turueit ei näe naises muud kui tõusikut, kes poleks omal jõul võimeline soetama uhkeid asju ning kõik mis tal on on saadud tänu ohvitseridele.
Ohvitserid oleks naises näinud jõukat isikut ning ei mõtleks sellele, kuidas see jõukus on saavutatud. Nad näeksid naist, kes elab head elu.
9)Kas on keegi, kes on võimeline ja suuteline päästma end abstraktse mõtlemise eest ja käest? Miks?
Ma arvan, et see ei ole võimalik, sest vähemalt korra elus puututakse kokku sellise olukorra, kus on vaja abstraktselt mõelda.
Kant: Mis on valgustus ?
1)Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus.
Argus ja laiskus. Inimene on loomu poolest laisk ning leia, et miks peab ta ise midagi tegema kui seda võivad tema eest ära teha teised. Arg ollakse sellepärast, et kogu elu on keegi neid ohtude eest hoiatanud ning põhimõtteliselt kaitsnud ning seetõttu kardetakse omapead jääda, sest pole kunagi ise pidanud probleemidega tegelema.
2)Miks on mugav jätta mõtlemine teiste hooleks (olla laisk) ja missugune oht ähvardab inimest , kes proovib ise mõelda (argus) ?
(Laisk) Mugav on jätta mõtlemine teiste hooleks, sest siis ei pea ise selleks pingutama ning kogu mõttetöö teeb keegi teine ära. (Arg)Inimene, kes proovib ise mõelda, võib teha vigu ning kui midagi valesti läheb võib see inimese elu lõpuni ebakindlaks teha.
3)Mis takistab enamikku inimesi alaealisusest välja rabelda ja kindlal sammul edasi astuda?
Kuna inimese eest on terve elu keegi tema eest otsused ära teinud ning tal on olnud ees kindlad reeglid, mida jälgida, siis on talle see süsteem turvaline ning ta ei tahagi sellest lahti ütelda, et iseseisvaks saada, kuna see tähendaks, et peab hakkama ise mõtlema ning otsuseid vastu võtma ning keegi teine ei hakka ette ütlema mida teha kui midagi valesti läheb.
4)Mis on valgustuse tingimuseks ja miks on valgustatus saavutatav mitte revolutsiooni vaid mõtlemisviisi reformimise teel?
Valgustuse tingimuseks on vabadus, mis tähendab, et inimesel on vabadus kasutada oma õistust nii, kuidas ta seda ise tahab ning keegi ei saa sundida teda mõtlema ühe kindla malli järgi.
Valgustus ei ole saavutatav revolutsiooni teel, kuna pealesurutud mõtted on ühe isiku või gruppi vaated, kuid inimese mõtteviisi ei ole võimalik sunniviisiliselt muuta.
5)Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus ning millel põhineb nende eristamine?
avalik tarvitus :
1. õpetlaselt lugejaskonnale
2. vaba igal ajal
3. ainult see saab inimeste seas valgustust teoks teha
4. piiramatu
eratarvitus:
1. valitsuselt ühiskonnaliikmetele
2. peab sõna kuulama - „arutlege niipalju kui tahate ja mille üle tahate, aga kuulake sõna!“
3. ei takista oluliselt valgustuse edenemist
4. võib sageli olla vägagi rangelt piiratud
6)Kellel ja millistel kaalutustel on lubamatu seada valgustamisele piiranguid?
Kõrgema võimu kandjal, sest ta ei tohiks ära kasutada seda, et tal on rohkem võimu selleks, et oma mõtteid rahvale peale suruda, kuna ta ühendabki endas kogu rahva tahte.
7)Millistes valdkondades on Kanti arvates valgustuse soodustamine eriti tähtis ning üritage ise põhjendada miks?
Religioonis, kunstides ning teadustes . See on tähtis, et inimene areneks ka vaimselt ning parem on lubada inimestel avalikult oma mõtteid, nii positiivseid kui negatiivseid, avaldada mitte neid alla suruda.
Kodutöö kirjutas Helen Pelju, IAPB13, matrikli nr. 134452IAPB
18.09.2013