Arengupsühholoogia põhiküsimus (0)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Arengupsühholoogia põhiküsimus

Uurimismeetodid : longituudne , ristlõike- ja kaksikute meetod – kuidas nende abil inimest uuritakse

Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted

Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani

Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti

Reflekside tähendus vastsündinu elus

Kognitiivne areng J.Piaget

Sotsiaalne areng E.Erikson

Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises
Arengupsühholoogia põhiküsimus – uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond.
Uurimismeetodid:

Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani
Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga
Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega.

Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve:

Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest
Rasked beebid – ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud
Aeglaselt reageerivad beebid – vajavad rohkem kui teised aefa kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed.

Kõndimisrefleks – kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi.See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses.
Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses.
Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses
Haaramisrefleks – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats ) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses
Ujumisrefleks – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt
Pupillirefleks – silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg.
Kogutiivne areng: Jean pigaet

0-2 a- sensomotoorne periood –selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu.
1-4 kuud – toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas.
2-7 a –eeloperatsiooniline – sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara.
7-12a – konkreetsete operatsioonide periood – laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted
12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine.

Sotsiaalne areng: Erik H. Erikson

Usaldus või usaldamatus – sünnist kuni aastaseks saamiseni, esiteks peab laps omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada .kui kõik vajadused on rahuldatud ja vanemad hellitavad, siis tunneb ta maailma turvalisena, vastupidi siis hirmu
Autonoomia või kahtlemine ja häbi – aastad 1-3, kui laps on oma vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab nende toel ja vastavalt arengule tegutsema, ül lahendamine arendab iseseisvust, kui ül keerulised siis tekib lapsel kahtlus .
Initsiatiiv või süü - aastad 4-5 .Lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasut oskused on oluliselt arenenud. Ettevõtlikus kasvab, hakkab enam katsetama ja küsimusi esitama.kui küs peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne.
Edukus või alaväärsus – aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne.
Identsus või rolliähmasus –varane noorukiiga, saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks
Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel ,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne
Generatiivus või stagnatsioon – täiskasvanuiga.laste kasvatamine, laiemad ettevõtmised, milles osaletakse ja mille kaudu järgmise põlvkonda mõjutatakse, need kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa stagnatsiooni .
Integraalsus või meeleheide – hiline täiskavanudiga.inimene vaatab tihti elule tagasi, võib leida et elul oli tähendus ja tunnetada rahulolu, või vastupidi, ja et parandada on juba gilja , see inimene jõuab meeleheite seisundini.

Mehe ja naise erinevused:

Võimetes – üldiselt ühesugused,tüdrukutel natuke arenenum keelelised oskused, paremad lugejad, poistel aga ruumiline mõtlemine.tuleb ilmsiks peale 8ndat eluaastat .Nimetud erinevus annab meestele paremusegeomeetrias ja neil elualadel, kus on neid vaja.
Käitumises- Poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt.tüdrukuitel, suhted tunded,poistel võistluslikkusele ja alagtusvõimele.Poistele on omased võistuslikus,üleoleku näitamine, tüdrukutel iseloom lähedus,koostöö ja suhete rõhutamine.meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naisetel aga kui vastastikku sõltuvast minast.
Kõnelemises – Mees lähtub kujutlusest. Nagu oleks ta domineeriv pool, tõstab oma võimu esile mitmel viisil. Meeste jutt sageli otsekohesem ja kindlam , nad katkestavad naiste juttu sagedamini kui naised meeste oma.naised esitavad rohkem küsimusi, näevad rohkem vaeva, pingutavad, et vestlus areneks.

Algselt arvati, et arenguperiood kestab 7 a.
0-7 läheb kooli
7-14 murdeiga
14-21 saab täiskasvanuks
21-28 otsustav elukriis
28-35 vitaalsuse kõrgpunkt
35-42 iseloomu kujunemine
42-49 erakordsete saavutuste aeg
49-56 naiste ja meeste klimateerimine
56-63 surevad mehed
63-70 surevad naised.
Rahvusvahelise klassifikatsiooni järg al 45st , määratletakse perioode nii:
45-59 keskea kriis
60-74 eakad
75-89 ranged
90- pikaealised
Normaalne rasedus kestav 38 nädalat ja vastsündinu keskmine kaal on 3,5 kg ja 50-52 cm pikk.Areng algav viljastatud munarakust ehk sügoodist.23s kromosoomide paar määrab ära lapse soolise arengu.3-4 nim sügoodi pooldumise perioodiks ehk eostumine. 4ks nädalaks on sügoot kasvanud 5 mm pikkuseks , tal on olemas aju, rudimentaalne süda ja seedetrakt. Järgmist perioodi 4-8nda nädalai,nim emronaalseks perioodiks.8ndaks nädalaks on embrioot 2,5 cm pikk.Alates 8ndast loode. 8-12 nädal on kriitiline periood loote arengus.Kui sellel perioodil mingil põhjusel organid ei arene või on organites vääraereng, siis vastsündinu sünnib selle defektiga. Kuni 7nda rasedusnädalani, ei erine viljastatud munarakk sooliselt kuidagi.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 60 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annnzuu Õppematerjali autor

Leiate kõik vajalikku kontrolltööks õppimiseks.

mõisted kasvamine areng loote areng arengupsühholoogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Psühholoogia konspekt

See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks – silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kogutiivne areng: Jean pigaet 0-2 a- sensomotoorne periood –selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud – toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 2-7 a –eeloperatsiooniline – sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine

Psühholoogia

pdf

Psüholoogia kontrolltöö küsimused ja vastused

Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama

Psühholoogia

wps

Inimese arenguetapid

Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad

Psühholoogia

doc

Psühholoogia inimese areng

Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid,

Psühholoogia

doc

Arengupsühholoogia eksami konspekt

Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng

Sotsiaaltöö

docx

Arengupsühholoogia

ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta)

Psühholoogia

docx

Arengupsühholoogia loeng

Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia konspekt

ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng

Üldaine arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid