Täissõnameetod (0)

1 Hindamata

Täissõnameetod

Väikelapsed suudavad õppida lugema samamoodi, nagu nad õpivad aru saama kõnelevast keelest. Täissõnameetod õpetab lapsi lugema sõnade mitte tähtede kaupa – laps mõistab kergesti üksikute sõnade tähendust, tähtedest kui abstraktsetest mõistetest on tal raskem aru saada. Täissõnameetod sai alguse Ameerikast , Philadelphiast.
Kuus reeglit millega peab arvestama:

Lugemine olgu nii sulle kui lapsele meeldib tegevus, mitte raske kohustus.

Õpeta last lugema vaid siis, kui mõlemad olete rõõmsas meeleolus.

Kontrolli last vaid juhul, kui ta sellega ise päri on.

Õpeta mudilast ruumis, kus pole tähelepanu kõrvale tõmbavaid asju ja inimesi.

Kiida last lugemise lõpuks.

Lõpeta lugemine iga kord enne, kui laps tüdib.
Esimene poolaasta on soodne aeg alustada lugema õpetamist täissõnameetodil. Laps uurib, mängib ja õpib palju ning tema intellektuaalne areng toimub kiiresti. Nad ei kaota huvi lugemise vastu.
0,5 -1 aastane - Lapsele pakuvad huvi sõnad, mis on seotud vahetu ümbrusega. Sageli esimeste väljaöeldud sõnad on need, mida on sõnakaartidelt näidatud .
1-2 aastane Lugemaõpetamise edukus sõltub palju lapsest. Sellises vanuses laps huvitub kõigest muust - kõndimisest, ronimisest jms. Vanemal tuleb leida viis, kuidas lugemine lapsele huvitavaks muuta.( Näiteks näidata sõnakaarte vaheldumisi piltidega või teha mõni põnev sõnamäng.) Sõnakaartidel peavad olema sõnad, mis last huvitavad. ( loomad ja sõiduvahendid nt)
2-3 aastane Lugema õpetamisel tuleb arvestada lapse soovidega, sest tal on juba kujunenud oma eelistused . Kahe aastasega tuleb kiiresti jõuda üksikute sõnade juurest sõnaühenditeni ja –mängude juurde, et lapsel oleks huvitav.
3-6 aastane laps on võimeline lugema õppima ka traditsioonilisel meetodil aga pikk veerimisperiood väsitab last ning sõnadest ja lausetest on raske aru saada lapsel. Seetõttu tuleks proovida täissõna meetodit. Tähed võib selgeks õpetada selle kõrvalt.

Toetav keskkond

Lugemishuvile aitab kaasa keskkond, mis toetab lugemaõppimist ja raamatuhuvi.

Sea sisse lapse raamaturiiul .
Näita ise eeskuju.
Ära sunni ega meelita last lugema.
Kiida last sageli.
Paku valikuvõimalusi.

Vead mida tasuks vältida

Lapsevanem teeb lugema õpetamisest oma eesmärgi ja laps muutub vahendiks .
Vanem on leidnud aega lapse õpetamiseks aga laps ei ole huvitatud sellest hetkel ning vanem püüab last siiski veenda.
Vanem on uhke ja tahab teistele inimestele demonstreerida oma lapse lugemisoskust.
Vanem näitab sõnakaarte lapsele rohkem, kui vajalik. ( Et olla kindel, et laps ikka sai aru)
Vanem kontrollib last sagedamini, kui lapsele meeldiks. Lapsele on huvitav õppimine, mitte kontrollimine.

Sammhaaval beebist peale

Ettevalmistav etapp – 2 kuud silmade treeningut

Sõnakaartide näitamist tuleks alustada juba esimestel elunädalatel – laps õpib oma pilku fokusseerima. Kui laps suudab koondada pildi kaardil olevale sõnale 1 sekundi jooksul, võib edasi minna järgmise etapi juurde. Kui laps on üle 3 kuu vana siis võib selle etapi üldse vahele jätta.
Kasutatakse 15X50 cm suuruseid sõnakaarte ning sõnu on kokku 7 ning need peaksid olema sellised, mida laps kõige sagedamini kuuleb ( pereliikmete nimed.)

Näita lapsele sõnakaarti, hoides seda lapse näost poole meetri kaugusel ning ütle selgelt kaardile kirjutatud sõna. Kui lapse pilk on koondunud sõnale siis korda seda sõna ja näita seda veel 1 sekundi vältel.
Nädala jooksul vali igal hommikul uus sõna mida lapsele näidata. Ühte sõna näita päeva jooksul vähemalt 10 korda.

Esimesed sõnad

Lastele kes on üle 3 kuu vanad võiks õpetada teda ennast puudutavaid sõnu. ( Sõnad perekonna kohta – ema, isa, vanaema ; kehaosade nimetused – pea, käsi, küünarnukk jne) Sõnade pikkus ei mängi rolli, sest laps vaatab sõna kui tervikut .
Sõnakaardid võiksid olla vastavalt sõna pikkusele 10x50 või 10x30 cm, tähtede kõrgus 7,5 cm ja joone jämedus 1,5 cm. Sõnad võiksid olla punast värvi, sest seda on beebidel kergem eristada.

Jaga sõnad rühmadesse
Iga sõna näita lapsele 1 sekundi jooksul
Õppima asumise eel ütle lapsele :“Hakkame sõnu vaatama!“ Kui 5 sõna vaadatud, siis kiida last.

Kodu kohta käivate sõnade õppimine

Kui lapsele on näidatud sõnu pere ja keha kohta siis võib edasi minna lähiümbruse sõnadega nagu kodused esemed ja mänguasjad, riided, toiduained, taimed ja loomad jms.

Lauseehituse sõnavara

Tegusõnad – Tee igapäevaseid verbe 3 pöördes. Näiteks hüppab, jookseb , naerab, magab jne. Kui näitad lapsele tegusõna, siis matki ka vastavat tegevust, see meeldib lastele ja suuremad teevad juba ise kaasa ka.
Omadussõnad - Tee sõnakaardid omadussõnadest, mida saad lastele kohe näidata ja tee neist vastandpaarid. Näiteks suur-väike, pikk-lühike. Samuti sobivad siia erinevad värvid, mustrid ( ruuduline , triibuline) ja emotsioonid (kurb, lõbus)
Asesõnad – Need pole nii põnevad aga needki on vaja lapsele selgeks õpetada. Võib õpetada kasutades mingit juturaamatut. Võib ka õpetada eraldi, sest neid ei ole palju.
Küsisõnad – Küsimused on olulised dialoogides. Rohkem on tarvis sellised küsisõnu nagu kas, kus, kuhu, mis, mida, kes, keda, miks, millal.
Määrsõnad – Kindlasti läheb vaja aja- ja kohamäärusi nagu all, peal, juures, taga, kohe, hilja , varsti, enne, pärast jne. Neid peab õpetama ka käänatult nagu alla, peale, pealt jne.

Sõnade käänamisel ei pea õpetama kõiki 14 käänet – neid on liiga palju. Tuleks õpetada sõnu neis käändes, mida me kõige rohkem kasutame Näiteks sõnast laps võib õpetada veel lapse, last ja lapsega.

Sõnaühendid, väljendid ja laused

Sõnaühendid nagu kollane õhupall, näljane vihmauss , märjad juuksed jne; väljendid nagu Tere hommikust, Head isu, Head aega jne; ning laused nagu Ema sööb., Vaal ujub meres. Jne. Sõnad võivad olla eraldi kaartide peal aga võib olla ka terve lause ühe kaardi peal. See õpetab last, et lugeda tuleb vasakult paremale.

Sõnakaartide soovitatav arv ja suurused

1.Etapp Kolmekuuse imiku jaoks on vaja 7 sõnakaarti suuruses 15x50cm. Tähtede kõrgus 12,5 cm, joone jämedus 2,5 cm ja kiri punast värvi.
2.Etapp 15 lapse lemmiksõna, lisaks 20 keha kohta käivat sõna. Kaardi suurus vastavalt sõna pikkusele 10x50 või 10x30 cm, tähtede kõrgus 7,5cm, joone jämedus 1,5 cm ja kiri punane.
3.Etapp 30-50 vahetut ümbrust puudutavat sõna. Suurus ja värv samad, mis eelmises etapis .
4.Etapp 10-20 tegusõna 3. Pöördes. Suurus ja värv jäävad samaks.
5.Etapp 30-40 omadussõna. Suurus ja värv jäävad samaks.
6.Etapp Erinevatest omadus-ja nimisõnadest moodustatud sõnaühendid. Suurus ja värv jäävad samaks.
NB! Selles ja järgmistes etappides tuleks teha sõnakaarte teha just niipalju kui vaja- vastavalt lapse valmisolekule õppida uusi sõnu.
7.Etapp Kahesõnalised laused, mis on moodustatud eelnevatest nimi- ja tegusõnadest. Kaartide suurus 10x45cm, tähtede kõrgus 5cm ja värv punane.
8.Etapp Kolme ja neljasõnalised laused. Kaartide suurus 10x45, tähtede kõrgus 4cm ja värv punane.
9.Etapp Erinevat liiki sõnad, mida saab kasutada 5-6sõnalistes lausetes . Tähtede kõrgus on 2,5 cm, värv must.
10.Etapp Erinevat liiki sõnad. Vastavalt lapse silmade ja lugemisvõime arengule väheneb tähekõrgus, kuni see on 1 cm.
4

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Keilyke Õppematerjali autor

Ülevaade täissõnameetodist

täissõnameetod emakeele didaktika Täissõnameetod

Sarnased õppematerjalid

doc

Täissõnameetodil lugema õpetamine

TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET........................................................................9 Esim

Lapse areng

doc

Referaat düsleksia

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime selle

Psühholoogia

docx

Emakeele õpimapp

Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks:  Näpumängude kasutamine koolieelseseas  Väikelapse kõne areng ja selle toetamine  „Peitusmäng“  Tähesõnastik 3-D (SABLOONID)  Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär

Eesti keele ajalugu

wps

Maria Montessori lasteaed

Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrastatud ümbruses s

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist:  Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).  Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused.  Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine).  Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t

Eripedagoogika

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog

doc

Psühholingvistika kujunemise eeldused

Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika

Pedagoogika

Rohkem sarnaseid