Lohetätoveeringuga tüdruk' - Referaat kirjandusteosest (1)

“Lohetätoveeringuga tüdruk”
Stieg Larsson
Referaat kirjandusteosest
Aprill 2012
Kirjaniku CV
Ees-ja perekonnanimi : Karl Stig -Erland Larsson
Pseudonüüm: Stieg Larsson
Sünniaeg ja –koht: 15.08.1954, Skelleftehamn, Rootsi.
Surmaaeg ja –koht: 9.11.2004, Stockholm , Rootsi.
Elukohad : Skelleftehamn, Bjursele küla, Umeå ja Stockholm.
Perekonnaseis: Vabaabielu , partneriks Eva Gabrielsson.
Haridus: Gümnaasiumiharidus.
Töökohad: Vabakutseline fotograaf, graafiline disainer Rootsi suurimas uudisteagentuuris Tidningarnas Telegrambyrå, peatoimetaja ning ajakirjanik ajakirjanduslikes väljaannetes Fjärde Internationalen ning Expo , samuti kirjutas erinevatel eluperioodidel väljaannetele Fourth International ning Internationalen.
Mida kirjutanud: Kirjutanud mitmeid artikleid ning raamatuid rassistlike organisatsioonide ja paremäärmuslaste tegevusest Rootsis, teadusulme fännina kirjutanud lugusid erinevatele ulmeajakirjadele. Rahvusvaheliseks fenomeniks saanud postuumselt avaldatud Millenniumi-triloogiaga, mis kujutab endast kriminaalromaani.
Tuntumad teosed: Millenniumi- triloogia :
“Lohetätoveeringuga tüdruk” – originaalpealkirjaga “Män som hatar kvinnor” (“Mehed, kes vihkavad naisi”)
“Tüdruk, kes mängis tulega” - “Flickan som lekte med elden”
“Purustatud õhuloss” - “Luftslottet som sprängdes”
Teened ja tunnustused :
2006: Klaasist võtme auhind (“Män som hatar kvinnor”)
2006: Rootsi kriminaalkirjanduse auhind parima romaani kategoorias (“Flickan som lekte med elden”)
2008: Klaasist võtme auhind (“Luftslottet som sprängdes”)
2008: ITV3 kriminaalkirjanduse auhind parima rahvusvahelise autori kategoorias (“The Girl with the Dragon Tattoo”)
2008: Boeke kirjandusauhind (“The Girl with the Dragon Tattoo”)
2009: Galaxy Briti kirjandusauhind aasta parima kriminaalromaani kategoorias ( “The Girl with the Dragon Tattoo”)
2009: Anthony kirjandusauhind parima esimese avaldatud romaani kategoorias (“The Girl with the Dragon Tattoo”)
2009: Hispaania õigusnõukogu poolt auhind koduvägivalla vastu võitlemisse panustamise eest
2010: Usa Today aasta autori auhind
Lisaks on Stieg Larsson esimene kirjanik, kelle e-raamatuid on Amazon.com-is müüdud enam kui miljon.
Raamatukaart
Tegevuskoht: Rootsis – Stockholmis , Hedestadis ning Hedeby saarel.
Tegelased: Majandusajakirjanik Mikael Blomkvist , häkkerist gooti tüdruk Lisbeth Salander, Vangerite suguvõsa liikmed - Henrik Vanger, Harriet Vanger, Anita Vanger, Cecilia Vanger, Martin Vanger, Harald Vanger, Isabella Vanger, Birger Vanger, Gerda ning tema poeg Alexander Vanger, Henriku advokaat ning lähim sõber Dirch Frode, Millenniumi väljaande kaasosanik ning Mikaeli occasional lover Erika Berger , Millenniumis disainerina töötav Christer Malm, ärimees Hans-Erik Wennerström, Mikaeli tütar Pernilla Blomkvist.
Tegevuse toimumise aeg: 21.sajand, tegevus toimub ühe aasta jooksul.
Autori eesmärk/teema: Larsson on kirjutanud kaasakiskuva kriminaalromaani, rääkides ajakirjanike tööeetikast ning elukutsega seonduvatest probleemidest ja samal ajal keskendudes naiste vastu suunatud vägivalla probleemile. Kuna autor oli ise ajakirjanik, mõjub see tahk raamatust väga usutavalt. “Lohetätoveeringuga tüdruk” sisaldab küllaltki palju vägivalda ning detailseid ja võikaid stseene, mis kirjeldavad vägistamisi, tapmisi ning piinamist, ometi mõjub raamat professionaalsena.
Sündmustik: Raamat jälgib tegevust esialgu kahte liini pidi: ühest küljest jälgib ta majandusajakirjaniku Mikael Blomkvisti tegevust ja teiselt poolt raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi. Teose keskosas liinid ning tegelaste elud põimuvad, et lõpus jälle eralduda.
Mikael Blomkvist on majandusajakirjanik, kes on ühe juhtivaima ajakirja Millennium osanik. Talle on äsja ärimehe Hans- Erik Wennerströmi laimamise eest kolmekuuline vanglakaristus määratud, kogu ta karjäär ähvardab kokku kukkuda ning ta vajab aja mahavõtmist. Samal ajal teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku.
Mikaelile pakutakse hakata uurima seda, mis juhtus Henriku vennatütre ja Henriku arust ühe andekaima ja teraseima inimesega nende suguvõsast, noore Harriet Vangeriga, kes jäi 40 aastat tagasi saarel jäljetult kadunuks , arvatavasti mõrvati. Tütarlapse kadumise päeval oli saar muust maailmast ära lõigatud, sest seda mandriga ühendaval sillal oli toimunud liiklusõnnetus. Samal ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek, seega peaks mõrvar olema keegi saarel viibinud sugulastest. Henrik on Harrieti kadumist uurinud 40 aastat ning pole kuhugi jõudnud, ta on palganud mitmeid detektiive ja otsustab veel viimast korda proovida.
Henrik ja Mikael sõlmivad lepingu, et kui Mikael proovib välja uurida Harrietiga juhtunu (isegi kui see tulemusi ei anna) ja töötab saarekesel aasta otsa, siis Henrik annab talle kompromiteerivat infot Wennerströmi kohta ja muidugi ka kopsaka rahasumma. Mikael Blomkvist asubki tööle väiksel Hedeby saarel, kus elavad ka mitmed teised selle suguvõsa liikmed, kes Mikaeli töösse just soosivalt ei suhtu. Et suguvõsaliikmed teada ei saaks, mida Mikael ja Henrik plaanivad, tehakse Mikaelile suitsukatet: väidetavalt kirjutab ta Vangeri suguvõsa kroonikat. Mikael Blomkvist võtab selle ülesande suhteliselt vastumeelselt vastu, kuid vastupidiselt ta ootustele hakkab välja kooruma mitmeid võikaid seiku selle suguvõsa ajaloost. Öeldakse, et kõigil on kapis mõni luukere , kuid selle suguvõsa kapist võiks leida terve surnuaia .
Aja möödudes saab Mikael endale abiliseks Lisbethi Salanderi, kes on selle raamatu üks huvitavamaid tegelasi. Pealtnäha vaimse häirega tütarlapse kesta all on tegu väga terase ja nutika maailmatasemel häkkeriga, kellel on ülihea fotograafiline mälu ja suurepärased oskused.
Mida rohkem Mikael ja Lisbeth Vangeri suguvõsa ajalukku süübivad, seda verisemaks ja õudsemaks lugu kisub. Koostöö käigus hakkab nende vahele tekkima midagi usaldusega sarnanevat, mis areneb aina edasi.
Lõpplahendus: Lõpus selgub , et Harriet ei olnudki mõrvatud. Teda oli vägistanud ta oma isa ja hiljem ka vend Martin Vanger, kes kusjuures elab ka Hedeby saarel ning on sarimõrvar, tappes läbi aastate üle kolmekümne naise. Martin sooritab enesetapu, sõites suurel kiirusel otsa veoautole . Harriet oli põgenenud Austraaliasse ja nüüd pidas seal farmi, tal on ka kaks poega ja tütar, kuid naaseb siiski Rootsi Henriku juurde, et pereäris Martini asemel tegevjuhi kohale asuda .Mikael saab Henrikult kokkulepitud rahasumma, kuid info Wennerströmi kohta osutub liialt vananenuks, et seda tema vastu kasutada. Kuid abi tuleb hoopis Lisbethilt, kes kasutab oma oskusi, et hankida Wennerströmi kohta kõik info, mis puudutab viimase ebaseaduslikku tegutsemist. Mikael paljastab Wennerströmi ning kirjutab võiduka Millenniumi erinumbri ja lisaks ka raamatu, Lisbeth teeb salaja Wennerströmi pangakonto miljonitest tühjaks ning eraldub Mikaelist ning avalikkusest.
Ühe tegelase lähiiseloomustus
Lisbeth Salander oli kahvatu ning anorektiliselt kõhn, siilipeaga ning nina-ja kulmurõngaga tüdruk. Tal oli seljal suur lohe kujutav tätoveering, lisaks veel viis väiksemat ja tagasihoidlikumat tätoveeringut. Ta oli loomulik punapea, kuid juuksed olid värvitud süsimustaks ning ta nägi pidevalt välja, nagu oleks pärast rokkarite seltskonna nädalast orgiat voodist tõusnud. Kaaludes vaid 42 kilo 154 sentimeetrise pikkuse juures, polnud Lisbethil siiski toitumishäireid; vastupidi, paistis, et ta pruugib kõikmõeldavat rämpstoitu. Samuti käis ta vaatamata kergele kaalule vahel Söderi poksiklubis poksimas. Lisbeth oli lihtsalt sündinud kõhnana, hapra luustikuga, mis puutis ta plikalikuks – ta oli kahekümne nelja aastane, kuid nägi välja nagu neliteist. Tal oli lai suu, väike nina ja kõrged põsesarnad, mis andsid talle natuke idamaise välimuse. Tema liigutused olid kiired nagu ämblikul ja kui ta arvuti taga töötas, siis liikusid tema sõrmed klahvidel suisa maniakaalselt. Lisbeth oli infonarkomaan ning professionaalne häkker, kellel oli ülimalt liberaalne arusaam moraalist ning eetikast. Ta töötas Milton Security nimelises turvafirmas taustauuringute tegijana, kuna oli võimeline iga isiku kohta ka kõige räpasema ja hästivarjatuma informatsiooni päevavalgele tooma . Lisbethile meeldis sobrada teiste inimeste elus ja paljastada saladusi, mida nad püüdsid varjata, ja ta oli teinud seda ühel või teisel moel nii kaua, kui mäletas. See andis talle omamoodi rahulduse, see oli täpselt nagu keeruline arvutimäng, ainult et tegemist oli inimestega. Ta täitis uurimisülesandeid mittekoosseisulisena ja töötas omapäi, kuna ta ei hoolinud kõige vähematki normaalsest tööajast ega rutiinist, samuti ei saanud ta kaastöötajatega läbi. Lisbeth oli vaikne ning osales harva vestluses . Kui temalt küsiti midagi ta eraelu kohta, sulgus tüdruk nagu merikarp ja andis ühesilbilisi vastusi või lihtsalt ignoreeris esitatud küsimusi. Talle ei sobinud inimestega suhtlemine ja ta elas üsna eraklikku elu. Ta oli igati rahul sellega, et teised lasid tal rahus olla ja ise endaga hakkama saada. Mikaeli hinnangul oli Lisbethil Aspergeri sündroom või midagi sellelaadset: võime näha seoseid ja saada aru abstraktsetest mõttekäikudest, kus teised näevad üksnes müra; võime mängleva kergusega mõista, kuidas töötavad arvutid, telefonivõrgud, elektroonika üldiselt, keemilised protsessid jne. Lisbethil polnud peale õe Camilla ning Äppelvikeni hooldekodus elava ema (kes raamatu lõpupoole sureb ) rohkem lähisugulasi. Lisbeth elas ema vanas korteris Lundagatanil, kus valitses kaos – esikus terve mägi ajalehekotte, köök mitu aastat koristamata ning tema riided vedelesid tavaliselt põrandal hunnikus.
Lisbethi lapsepõlvest ning põhjustest, miks ta inimestest eraldunud ning kohati häiritud psüühikaga oli, räägitakse lähemalt Millenniumi-triloogia teises raamatus, kuid “Lohetätoveeringuga tüdrukust” saab lugeja teada, et kolmeteistaastaselt suunati Lisbeth Uppsala Püha Stefanuse laste psühhiaatriahaigla suletud osakonda, kuna teda peeti vaimselt ebastabiilseks ning vägivaldseks. Viieteistkümneaastaselt hakkas ta elama kasuperedes, mida ta vahetas nagu sokke, ning täisealiseks saades võitles Lisbethi eestkostja ning advokaat Palmgren talle vabaduse kätte, ajapikku saavutades Lisbethiga ka küllaltki soojad suhted – või vähemalt nii soojad, kui Lisbethi puhul saavutada sai. Mikaelist saab esimene inimene, kellesse Lisbeth armub ning keda ta jäägitult usaldab, kuigi raamatu lõppedes nende suhtest veel midagi paljulubavat ei kujune; vastupidi, Lisbeth otsustab suhted katkestada, kartes vastuarmastuseta jäämist.
Isiklik seos teemaga ja arvamus loetu kohta
Valisin raamatu, sest olen selle kohta kuulnud mitmeid kiidusõnu ning Millenniumi-triloogia on saavutanud rahvusvahelise fenomeni staatuse. Samuti olin enne teose lugemist näinud selle põhjal vändatud filme – nii Rootsi kui ka Ühendriikide produtseeritud varianti – ning need olid põnevad ja meeldejäävad, mistõttu otsustasingi “Lohetätoveeringuga tüdrukut” lugeda. Asusin juba lugema ka triloogia järgmist osa “Tüdruk, kes mängis tulega”, kuna esimene osa oli kaasakiskuv ning üks neist raamatuist, mida ei saa enne käest panna, kui see on läbiloetud. Kuigi olin näinud filme ning süžee ja lõpplahendus olid mulle tuttavad, hoidsin kassi- hiire mängu ajal ning viimase paarikümne lehekülje eel siiski hinge kinni, oodates mõrvari isiku paljastumist.