Pidurid Referaat Sisukord Pidurid...........................................................................lk 2 Pidurivedelik..................................................................lk 2 Pidurikettad...................................................................lk 3 Piduriklotsid...................................................................lk 3 Piduriketastest ja nende "kõverdumisest".....................lk 4-5 Pidurid Üks olulisemaid auto komponente, mis aitab hoida auto plekid ja stanged sirgena ning autojuhi tervena.
Tõnis Tetsmann AT 11 Sisukord: 1. Sisukord lk 2 2. Ketaspidurid lk 3 3. Ketaspidur koosneb lk 4 4. Pidurikettad lk 5 5. Piduriklotsid lk 6 6. Pidurivedelik lk 8 7. Kasutatud materjalid lk 9 Ketaspidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele
Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid2. 1 S.k. Übertragung 2 S.k. Bremsen 2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses
Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid. Rico Kapsi 2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur1 on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses
normaalset sõitu umbes 500 km jooksul, kus välditakse avariipidurdusi ja pidurite töötamist suurel koormusel. Juhul kui vahetusse ei ole läinud piduriketas on sellel kindlasti juba märgatav kulumine. Paigaldatud uued klotsid peavad sobituma vanadest klotsidest jäänud pinnale. Kuigi klotsid on väliselt täielikult identsed kuid erineva tehasetähisega ei tohi neid omavahel vahetada! 6 Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes.
roolikarbis või latis oleva klapi. Kui rool on otse, avaldub mõlemale klapi poolele sama suur jõud ja võimendamist kui sellist ei toimu. Kui juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldab rooli kergemini keerata. · Pidurid Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedelikuga rõhk. Pidurivedelik nagu õlidki ei ole kokkusurutav ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismidele. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega lükatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlite poole,klotsid puudutavad ketaste/trumlite pinda ja tekib pidurdamine.
Kui 2% niiskust alandab DOT 3 keemispunkti 25 %, siis samasugune niiskuseprotsent alandab DOT 4 keemispunkti 40%-50%. Niiskusest tekitatud rooste rikub pidurisüsteemi. Keemistemperatuuri alanemisega väheneb pidurite töövõime: pedaal vajub läbi, muutub pehmeks ja vetruvaks. Pidurdamisel tõuseb pidurite temperatuur mitmesaja kraadini ja vedeliku keemisel tekkivad aurukorgid võivad põhjustada pidurisüsteemi töötamise lakkamist. Kui pidurivedelik on reservuaaris muutnud oma värvust, tuleb vahetus teha esimesel võimalusel. Keemistemperatuuri kontrollimise võimaluse puhul tuleb pidurivedelik välja vahetada, kui kuivkeemistemperatuur on DOT 3 alla 140 oC, DOT 4 alla 155 oC ja DOT 5 alla 180 oC. Pidurvedeliku keemistemperatuuri saab määrata vastava vahendiga.
• Õlifilter • Klaasipesurite pihustid • Vedelike kontroll, vajadusel lisamine. • Klaasipuhasti harjad • Aku • Mootori ajamirihmadseisupidur • Esi/tagaklaasi pesur • Voolikud, klambrid • Siduripedaali käik • Jahutusvedelik • Piduriklotside seisukord • Pidurivedelik(norm 0-0,5% niiskus) • Rehvirõhud • Roolivõimendi vedelik • Heitgaaside saasteainete kontroll(bensiinimootoril) • Testsõit Vahehooldus kahe põhihoolduse vahel, võrdsel läbisõidul. B-hooldus:60000km • Vahetus
HÜDROPIDURID Nimi: Riho Rästas Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse
HÜDROPIDURID Nimi: Riho Rästas Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse
(pingestatakse) Nüüd on nii sisse- kui ka väljalaskeklapp suletud ja pidurdusrõhk rattasilindris püsib muutumatuna Ratas blokeerub rõhu vähendamine Selleks avatakse väljalaskeklapp ja käivitatakse hüdropump Pidurivedelik suundub rattasilindrist madalrõhuakusse ja rõhk rattasilindris väheneb ning ratta pöörlemissagedus suureneb Juhul, kui ratta Samal ajal pumbatakse blokeerimisoht, vaatamata pidurivedelik rõhu hoidmisele ikka madalrõhuakust peasilindrisse, mistõttu
1.Rattatoestus- teliku ja õõtshoova seisundi kontroll. Lõtkude ja liigendite kontroll. 2.Veljed ja rehvid- rehvide ja velgede seisundid ja mustri jääksügavuse kontroll. Tööd pärast auto allalaskmist 1.Mootoriõli sissevalamine- vaatan autodatast margi järgi õli marki ning ka kogust ja valan õli sisse. 2.Õhufilter- üldjuhul vahetatakse ära. 3.Süüteküünlad- Kas küünlavahed on õiged ja ega ei ole otsad sõestunud. 4.pidurivedelik- kontrollid taset ja niiskusesisaldust 5.Roolivõimendi õli- roolivõimendi ja pumba seisukorra kontroll ja õlitaseme kontroll. 6.Klaasipesuvedelik- paagi seisunäit, vedeliku taset ja külmumiskindlust. 7.Jahutusvedelik- kontrollida jahutussüsteemi vedelikutaset. 8.Aku- Kontrollida aku seisundit ja kinnitust. 9.Ajamirihmad- Rihma pingsuse kontrollimine. Rihma vahetatakse iga 60000 tagant. 10.Uksed luugid- õlitada likkude ja uste avanemist. 11.Salongifilter-Puhastada õhuvõtu ava. 12
Elektrohüdrauliline roolivõimendi Tavapärane kontroll iga 30000km/24 kuu järel. Elektrohüdraulilise roolivõimendi puhul võib kasutada seda sama vedelikku, mida hüdrauliliselt käivitatava käigukasti puhulgi (SP FLUID 3013 ). Hüdrauliline piduri- ja sidurivedelik (ABS-süsteem) Maht: 0-0 liitrit (minimaalse ja maksimaalse vahel) Kontrollida iga 30000km/24 kuu järel. Vedelik DRAULIQUID-LV DOT 4 Drauliquid-LV Super DOT 4 on premium pidurivedelik, mis on spetsiaalselt välja töötatud viimase põlvkonna autodele (autodele, millel on elektrooniline turvasüsteem). On oluline, et sõidukitel oleks hea kiire reaktsiooniaeg, isegi madalatel temperatuuridel. Sellepärast on oluline lisa manööverdamisruum keemistemperatuuridel. Vedeliku omadused: - Äärmiselt madal viskoossus, isegi väga külmades tingimustes - Kõrge keemistemperatuur (mõlemad, nii kuiv kui ka märg) - Ei mõjuta tihendit - Annab hea korrosioonikaitse
nad on sujuvamad ja mugavamad. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Hüdraulilised lahendused minu auto juures : · Pidurid- Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedeliku rõhk. Pidurivedelik, nagu vedelikud üldse, ei ole kokkusurutavad ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismide ja juurde. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega liigutatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlit poole. Viimased pöörlevad koos auto rattaga ja piduriklotside surve toimel
ProDiags Ratas blokeerub Rõhu hoidmine: Blokeerumisohu tekkimisel suletakse sisselaske elektromagnetklapp (pingestatakse). Nüüd on nii siisse- kui ka väljalaskeklapp suletud ja pidurdusrõhk rattasilindris püsib muutumatuna. Rõhu vähendamine: Juhul kui ratta blokeerumisoht vaatamata rõhu hoidmisele endiselt suureneb, hakatakse pidurdusrõhku vähendama. Selleks avatakse väljalaskeklapp ja käivitatakse hüdropump. Pidurivedelik suundub rattasilindrist madalrõhuakusse ja rõhk rattasilindris väheneb ning ratta pöörlemissagedus suureneb. Samal ajal pumbatakse pidurivedelik madalrõhuakust peasilindrisse, mistõttu piduripedaal liigub natukene ülespoole. 8 ProDiags Rõhu suurendamine:
Piduri ketas (või rootor inglise keeles), tavaliselt valmistatud malmist ja keraamilised (ka süsinikkiud, kevlar ja räni) on ühendatud ratta ja / või teljega. Pidurdamisel on sunnitud mehaaniliselt, hüdrauliliselt, pneumaatiliselt või elektromagnetiliselt puutuma vastu mõlemal pool ketast. Hõõrdumine põhjustab ketta ja kinnitatud ratas aeglustust või peatumist. Pidurid (nii ketas ja trummel) soojenevad hõõrdumise tõttu, kuid kui pidurid muutuvad liiga kuumaks, ei toimi need kuna pidurivedelik läheb keema. Seetõttu ei tohiks olla piduri kettad õhemad kui on ette nähtud. Õhematel piduriketastel on soojusmahutavus väiksem kui normaalpaksusega või paksematel ketastel. Sellepäras tulebki kontrollida piduriketta paksust. Ketaspidur koosneb: · Piduriketas · Pidurisupport · Piduriklotsid
juhitavuse kõikides olukordades. Autode hüdropidurid 10.1.2 Pidurite hüdraulilise ajami ehitus Auto hüdroajami põhiosad on : · piduripump (peasilinder), · töösilindrid ja torustik. Lisaks võivad ajamisse kuuluda võimendi ja regulaator, mis jaotab rõhku esi- ja tagarattapidurite vahel. Kogu ajam on täidetud pidurivedelikuga. Piduri peasilindri (-pumba) ülesandeks on tekitada ajamis rõhku, kui juht vajutab pedaalile. Põhiosad on: silinder ja mansettidega kolvid. Pidurivedelik asub silindrist kõrgemal olevas anumas. Kolbe hoiavad algasendis vedrud. Peasilindri töötamine. Kui juht vajutab pedaalile, siis sellega ühendatud tõukur lükkab tagumist kolbi silindrisse, pidurivedelik tõrjutakse torustikku ja esirataste pidurid hakkavad tööle. Ühtlasi kandub vedeliku rõhk ka teisele kolvile, mis asub silindri keskosas. Eesmine kolb surub vedeliku tagarataste piduritorustikku. Paljudel autodel on ühendatud piduritorud diagonaalselt
seisundit. Õhufilter - Kontrollige õhufiltri seisundit. Seda filtrit tuleb tolmustel teedel sõites vahetada hooldustest sagedamini. Eemaldage filtrikerest sinna kogunenud prügi ja veenduge vaatlusega, et õhuvõtutoru on korras. Süüteküünlad - Keerake küünal paar pööret lahti ja puhastage enne ta väljakeeramist ümbrussüvend suruõhuga, et põlemiskambrisse ei satuks prügi. Kontrollige enne uue küünla sissekeeramist sädevahet. Lõplik pingutus tehke momendivõtmega. Pidurivedelik - Kontrollige pidurivedeliku taset ja niiskussisaldust. Roolivõimendiõli - Kontrolli roolivõimendi õlitaset ning roolivõimendi pumba ja ühendusvoolikute seisukorda. Klaasipesuvedelik - Kontrollige paagi seisundit, vedeliku taset ja külmakindlust. Jahutusvedelik - Kontrollige jahutussüsteemi sõlmede üldist seisundit ja vedelikutaset. Kontrollige jahutusvedeliku külmakindlust. Refraktomeetrit kasutades valige kasutatavale jahutusvedelikule õige astmik.
Mitte reguleeritavad tuled vanematel autodel sai neid keerata tulede juures olevate kruvide keeramisega. Lähituled peavad valgustama teed 40m kaugusele, kaugtuled parallelselt teega, udutuled kõrvale külgedele ja sõiduki ees. Tulede puhtuse eest hoolitsemine enne iga väljasõitu kontrollida. Tulede puhtuse vahe on eriti tuntav pimedas sõites. Õigeaegne kontrollis käimine vajadus Orienteeruvalt kulumis välted. 1) Rehvid 40-60 tuhat km 2) Aku 3-5 aastat 3) Pidurivedelik 2 aastat 4) Amortisaator 50-200k km 5) Veepump 100-200k km 6) Hammasrihm 40-100k km 7) Plokikaane tihend 150-250k km 8) Sidur 150-200k km 9) Klapisääre tihendid 150-200k km 10) Generaatori harjad 100-200k km Kolm rooliseadme lihtsat kontrollimise viisi: 1) Vaatlusel mehhaaniselt seisundil. 2) Rooli vabakäik (käändmiku juhtimisel)' 3) Roolisüsteemi kinnitused (lõtk roolikannu laagrites) Auto teenindus raamatu järgne hooldus
SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge külmumistemperatuuri ja suhteliselt madala keemistemperatuuri tõttu ei sobi kasutada ei külmal aastaajal ega kuumas kliimas ja eriti neis oludes, kus on vaja sageli ning tugevasti pidurdada. "Hea" - polüglükoolist, glükoolestreist ja erimanustest koostatud pidurivedelik. Hangumistemperatuur alla -60°C ja keemistemperatuur mitte alla 190°C. Sobib kasutada kõikides kliimavöötmetes aastaringi enamikul autodel. Mõne kummiliigi suhtes agressiivne ja imab niiskust. Viimatinimetatud omaduse tõttu niiskes kliimas tema keemistemperatuur langeb ning kui see langeb alla 140°C vajab vedelik 2...3 aasta tagant vahetamist. Uuemad pidurivedelikud sõiduautode jaoks SRÜ-s on "TOM6" ja "Poca". Need on valmistatud polüglükooli baasil,
) Lubatud töötemp -20 kuni Plastne määre (GOST 211510-87), mis on toodetud liitiumseebi baasil. Sobib liug- ja veerelaagritele ning erinevat liiki ülekannete määrimiseks. LITOOL Plastne määre (GOST 1033-79) kasutamiseks masinate ja mehhanismide hõõrduvates osades. Lubatud töötemp. -25 kuni +65. Piisavalt võimsates mehhanismides (laagrid, plokid jne.) kuni -50C. SOLIDOOL Erivedelikud ADNOC pidurivedelik DOT 3 ja DOT 4 FMVSS 116 DOT 3; FMVSS 116 DOT 4, SAE J1 703F ADNOC pidurivedelikud on sünteeshüdrovedelikud trummel- ja ketaspiduri süsteemidele, milles on vajalik kasutada sünteesvedelikke. Need aitavad ära hoida pidurdusvõime kadumist, mille võib esile kutsuda rasketest töötingimustest põhjustatud liiga kõrge temperatuur. ADNOC pidurivedelikud sisaldavad korrosiooni- ja oksüdatsiooniinhibiitoreid, mis tagavad pidurisüsteemile suurema töökindluse.
kui pihustid avanevad liiga vara ei teki õiget pihustamist ja sellised pihustid tuleb vahetada. 53.sõidupidurite rikked ja th on piduriklotside kulumine , pidurikettste kulumine, pidritöösilindrite kinnijäämine või lekked. Peasilindri mansettide kulumine või purunemine. TH käigus kontrollitakse või vahetatakse piduri klotsid vi kettad.Ketaspidurite puhul määritakse pidurisuporte liugureid. Iga 2 a tagant tuleks ka vahetada pidurivedelik kuna to imeb endasse vett. Pidurivoolikute kontroll 54.kolvirõngaste margid ja kontroll enamasti kompresiooni mõõtmise käigus ilmnenud vähene rõhk silindris on enamasti kas kulunud või purunenud klovi rõngastest. Kolvirõngaid on 2 tüüpi õlirõngad või surverõngad. Enamasti on kolvil kaks surverõngast ja üks õlirõngas. Õlirõngaid on nagu kolbe mitut remontmõõtu. Kui mootor on puuritud remontmõõtu siis pannakse kolvile ka samad remont mõõdu rõngad. 55
on ligikaudu 0,08 Mpa. Lisaseadmeteks on siin: vaakumpump käivitatakse mootorilt, vaakumkamber, vaakumi torustik, vaakumkraan. 45. Pidurite hüdroajam: ajami põhiosad ja talitlus; hüdroajami efektiivsust suurendavad seadmed: vaakumvõimendi, pidurdusjõu regulaator, kahekontuuriline ajam Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem on sarnane mehhaanilise ajamiga piduritele, ainult et siin asendavad hoovastikku piduri peasilinder, piduritoru, töösilinder ja pidurivedelik, mis täidab süsteemi ja on töötavaks kehaks. 46. Pidurite pneumoajam: pneumoajami toiteharu ja selle seadmed (kompressor, rõhuregulaator, kaitseklapid jt.), pneumoajami põhiharude seadmed (otse- ja pöördtoimega järgivmehhanismid (pidurikraanid), pidurikambrid jt.) 47. Pneumopidurite efektiivsust suurendavad seadmed: pidurdusjõu regulaator, rõhupiirik, kiirendusklapp jt. 48. ABS pidurisüsteemid: ABS pidurite otstarve ja üldehitus. ABS pidurisüsteemi tööpõhimõte. 49
ja sellega ühendatud surveketas ning lahutuskäpad pöörlevad koos väntvõlliga ka siis, kui siduripedaal on alla vajutatud. Et suurveoautode sidurid peavad kandma üle suuri pöördemomente, on nende spiraalvedrudega sidurites suruvedrusid palju (kuni 36), see omakorda teeb siduri lahutamise pelgalt mehaanilisel teel raskeks. Juhi töö hõlbustamiseks kasutatakse õhkvõimendiga siduri vedelikajamit, kus töövedelikuks on pidurivedelik. 128. Kirjelda käigukasti ehitust ja käikude lülitusmehhanismi vedavvõll; peavõll; lülitusvõll; vahevõll; väljundvõll. Kahvel liigutab hammasrattaid mis peavad kokku jooksma vastava vahevõlli hammasratttaga. Käigukastis on ka sünkronisaatorid, need asetsevad käigukastis lülitatavate hammasrataste vahel ja peavad ühtlustama ühendusse viidavate hammasrataste pöörlemissagedusi. Käikude lülitamine toimub kas hammasmuhvidega
SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge külmumistemperatuuri ja suhteliselt madala keemistemperatuuri tõttu ei sobi kasutada ei külmal aastaajal ega kuumas kliimas ja eriti neis oludes, kus on vaja sageli ning tugevasti pidurdada. "Hea" - polüglükoolist, glükoolestreist ja erimanustest koostatud pidurivedelik. Hangumistemperatuur alla -60°C ja keemistemperatuur mitte alla 190°C. Sobib kasutada kõikides kliimavöötmetes aastaringi enamikul autodel. Mõne kummiliigi suhtes agressiivne ja imab niiskust. Viimatinimetatud omaduse tõttu niiskes kliimas tema keemistemperatuur langeb ning kui see langeb alla 140°C vajab vedelik 2...3 aasta tagant vahetamist. Uuemad pidurivedelikud sõiduautode jaoks SRÜ-s on "TOM6" ja "Poca".Need on
SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge külmumistemperatuuri ja suhteliselt madala keemistemperatuuri tõttu ei sobi kasutada ei külmal aastaajal ega kuumas kliimas ja eriti neis oludes, kus on vaja sageli ning tugevasti pidurdada. "Hea" - polüglükoolist, glükoolestreist ja erimanustest koostatud pidurivedelik. Hangumistemperatuur alla -60°C ja keemistemperatuur mitte alla 190°C. Sobib kasutada kõikides kliimavöötmetes aastaringi enamikul autodel. Mõne kummiliigi suhtes agressiivne ja imab niiskust. Viimatinimetatud omaduse tõttu niiskes kliimas tema keemistemperatuur langeb ning kui see langeb alla 140°C vajab vedelik 2...3 aasta tagant vahetamist. Uuemad pidurivedelikud sõiduautode jaoks SRÜ-s on "TOM6" ja "Poca".Need on
annaabi.ee 
