RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9
koostamise eest ja kinnitab, et · raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga; · raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; · kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud; · raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev. Bilanss (vt lisa1) on finantsaruanne , mis kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud momendi (kuupäeva) seisuga. Teisi sõnu: bilanss näitab millist vara ja kui palju ettevõte omab ning millised on vara moodustamise allikad. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude saavutamiseks tehtud kulusid teatud perioodi jooksul.
2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 2 asutajat. 3. Juhtimine- Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ, otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl; Juhatus on ühistu juhtorgan, mis esindab ja juhib ühistut. 4. Vastutus- osanike isiklik varalise vastutuse puudumine ühistu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- AUDITI KOHUSTUS Audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud näitajatest on vähemalt kaks alljärgnevat tingimust täidetud: 1. Müügitulu või tulu on 2 000 000 eurot. 2. Bilansipäeva seisuga on varad kokku 1 000 000 eurot. 3. Töötajate arv on vähemalt 30 inimest. Teisel võimalusel kui raamatupidamise aastaaruandes väheamlt üks alljärgnevatest näitajatest ületab: 1. Müügitulu või tulu 6 000 000 eurot. 2. Bilansipäeva seisuga on varad kokku 3 000 000 eurot. 3. Töötajate arv on vähemalt 90 inimest. Kokkuvõte
Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool erandit). Osaühingu korral on nüüd nõutavaks osakapitali suuruseks vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik (ÄS) §136). Kõik osakapitali muutused tuleb äriregistris registreerida. Muud omakapitali muutused kajastatakse ainult aastaaruandes. · tulu- on aruandeperioodi sissetulek äritegevuses. · Müügitulu- saadakse kaupade/ teenuste müügist. · Kulu- on tulu tekkimiseks vajalik väljaminek aruandeperioodi jooksul. · Kasum- on aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kasum = tulu - kulu · majandustehing- on toiming, mille tulemuseks on muudatused RPK vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. Majandustehingut tõendab algdokument.
kirjeldamist. Efektiivsust mõõdetakse konkreetse toote või teenuse pakkumiseks tekitatud kulu ja saadud tulu rahalise suhtarvuna. Tuludest kulu maha arvutades saame 3 kasumi. Kuluefektiivse organisatsiooni juhtimise eesmärk on kasumi suurendamine. (Künnapas 2010) Lähtudes puhtalt kasumi olemasolust- 2012 aasta kasum on märgitud aastaaruandes 122, 7 miljonit saab konstateerida töötukassa kulu efektiivsuse. Eesti Töötukassa kliendiks on vastavalt nende eesmärkidele ühelt poolt läbi töövahenduse organisatsioonid ja teiselt poolt läbi tööotsingunõustamise tööotsijad. Efektiivse ja kliendikeskse töökorralduse rakendamise puhul on teoorias tööotsijad leidnud tööpakkujad ning statistiline tööpuudus väheneb. Töötukassa andmetel oli 2012. aastal keskmine registreeritud töötute arv 42,7 tuhat ehk
korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. ·Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 5.Jäätmekoguste ja kvaliteedi kontroll Ettevõtted peavad oma aastaaruandes keskkonnainspektorile ära märkima tegevuse käigus tekkinud jäätmete, ohtlike jäätmete ja ümbertöödeldavate jäätmete kogused ja koha, kuhu jäätmed on transporditud. Ettevõtte siseselt kontrollitakse perioodiliselt taaskasutatavate, prügimäele minevate ja ohtlike jäätmete koguseid. 6. Mis on jäätmed ? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid.
15. detsember. 2017. Kikas, A (2016). Eurotoetused suurendavad Eesti konkurentsivõimet. Kättesaadav: http://arileht.delfi.ee/archive/eurotoetused-suurendavad-eesti- konkurentsivoimet? id=75805793, 12. detsember. 2017. Keskkonnaministeerium Keskkonnakorralduse osakond (2017). Eesti Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte. Kättesaadav: http://www.keskkonnaauhind.ee/, 15. detsember. 2017. Liiva, S (2017). Riigikontroll seekordses aastaaruandes: eurotoetuste magus põli saab läbi, aeg on saada iseseisvaks. Kättesaadav: https://majandus24.postimees.ee/4300605/riigikontroll-seekordses-aastaaruandes- eurotoetuste-magus-poli-saab-labi-aeg-on-saada-iseseisvaks, 14. detsember. 2017. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2014). Euroopa Liidu struktuurivahendid 2014-2020. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/et/euroopa-liidu-struktuurivahendid-2014-2020, 12. detsember. 2017. Palling, K (2014)
Kuu lõpuks prognoositakse akende laovaruks 100 akent ja 200 ust. Ettevõtte müügitulu sellel kuul on 1100 1300 A 740,000 220000 520000 B 620,000 740000 C 520,000 D 940,000 E mul on erinev arvamus (milline?) 9. Ettevõte ERR AS kajastas oma aastaaruandes järgmisi finantsnäitajaid: 200… (1) 200… (2) (milj. kr.) Müügitulu 52 78 Müüdud kaupade kulu 30 41 Amortisatsioon 10 12 Äritulu 5 8 Valmistoodang laos 6 5 Nõuded ostjatele 10 15
Need tulud kajastatakse kasumiaruandes ja raamatupidamises kirjendatakse vastavatele tulude kontodele. Saadud intressid võetakse arvele tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna. [1] 10 Kulude arvestus Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande skeem 1 kirjeid ja ettevõtte vajadust. [1] Aruannete koostamine Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. [1] 4. Rahaliste vahendite arvestus Ettevõttel on üks pangakonto Swedpangas. Kliendid maksavad aeg-ajalt kaardiga makseterminali kaudu. Kõik olulisemad tehingud toimuvad
( Arvuti tarkvara, kaubamärgid, litsentsid, kasutusõigused, kvoodid jms. Arvutitarkvara kajasrarakse materiaalse põhivarana kui see on lahutamatult seotud riistvaraga. Immateriaalne PV kajastatakse ainult siis, kui objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; On tõenäoline, et ettevõte saab oma objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu (nt kulude kokkuhoid); Objekti soetumusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Algselt arvele soetusmaksumuses 15. Millised lisad tuleb koostada aastaaruandes varade kohta, st millised on kohustuslikud ja millised tulenevad ettevõtte suurusest või muudest teguritest. Vt ka RPS lisa 3. · Aastaaruande lisas näidatakse immateriaalse põhivara liikide kulum. · Aastaaruandes avalikustatakse kõikide materiaalse põhivara gruppide jaoks kasutatavad amortisatsioonimeetodid ja- määrad ning jääkmaksumuste muutuste analüüs sh: soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi algul;
kuuluvas summas, mis on kirjas alusdokumendil. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Pikaajaliste kohustiste kohta avalikustatakse aastaaruandes individuaalselt oluliste kohustuste kohta eraldi summad, maksetähtajad, intressimäärad jt olulised tingimused. Õppisin referaadi kirjutamisest üsna põhjalikult antud teema kohta. Lugesin palju rohkem informatsiooni ja allikaid, kui siia kirja sai pandud ning seetõttu sai teoreetiline pool hästi selgeks. Kõige keerulisem oli minu jaoks ingliskeelsest tekstist aru saamine, kuna ma ei olnud varasemalt võõrkeelse erialase kirjandusega kokku puutunud ning nägin paljusid
kuuluvas summas, mis on kirjas alusdokumendil. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Pikaajaliste kohustiste kohta avalikustatakse aastaaruandes individuaalselt oluliste kohustuste kohta eraldi summad, maksetähtajad, intressimäärad jt olulised tingimused. Õppisin referaadi kirjutamisest üsna põhjalikult antud teema kohta. Lugesin palju rohkem informatsiooni ja allikaid, kui siia kirja sai pandud ning seetõttu sai teoreetiline pool hästi selgeks. Kõige keerulisem oli minu jaoks ingliskeelsest tekstist aru saamine, kuna ma ei olnud varasemalt võõrkeelse erialase kirjandusega kokku puutunud ning nägin paljusid
kajastatud summade võrra. Finantsaruannetes kajastamise järgi liigitatakse: · lõplikud kulud kajastuvad kasumiaruandes · jätkuvad kulud kajastuvad bilansis KASUMIARUANNE ( skeem 1 ja skeem 2 jagada) Kasumiaruanne ( tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RPS §18. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest ja kasutama seda jätkuvalt. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruande teine kohustuslik vorm ja ühe majandusaasta kasum/ kahjum detailne lahtikirjutis. Kasumiaruannet koostatakse periooditi kasvavalt, kusjuures kasutatakse tulu- ja kulukontode käibeid aruande koostamisel. Ärikulude kajastamisel kasumiaruandes lähtutakse tulude ja kulude vastavuse
aasta või vähem. Aastabilansi koostamisel kantakse lühiajaliste kohustuste hulka ka see pikaajaliste kohustuste osa, mis kuulub tasumisele eeloleval aastal. PIKAAJALISED KOHUSTUSED 19. Pikaajalised võlakohustused 20. Muud pikaajalised võlad 21. Pikaajalised eraldised Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvelevõetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal, kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes lühiajalise kohustusena. AKTSIONÄRIDE KAPITAL Seotud omakapital 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazhio 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 29. Oma aktsiad või oma osad Vaba omakapital 27.Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital väljendab omanikepoolset nõudluste osa firma varade suhtes. Aktsiakapital on omanike investeering ettevõttesse. Aazio (üle/alla nominaalväärtuse)
säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. Raamatupidamise toimkonna juhendid http://www.easb.ee/index.php?id=1255 06.01.2009 Raamatupidamise seadus 06.01.2009 Riigi raamatupidamise üldeeskiri 08.01.2009 RTJ 0 Eessõna 08.01.2009 RTJ 1 (muudetud 2009) Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted 08.01.2009 RTJ 2 (muudetud 2009) Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 08.01.2009 RTJ 3 (muudetud 2009) Finantsinstrumendid 08.01.2009 RTJ 4 (muudetud 2009) Varud 08.01.2009 RTJ 5 (muudetud 2009) Materiaalne ja immateriaalne põhivara 08.01.2009 RTJ 6 (muudetud 2009) Kinnisvarainvesteeringud 08.01.2009 RTJ 7 (muudetud 2009) Bioloogilised varad 08.01.2009 RTJ 8 (muudetud 2009) Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad 08.01.2009 RTJ 9 (muudetud 2009) Rendiarvestus 08.01.2009 RTJ 10 (muudetud 2009) Tulu kajastamine 08.01
ühega kahest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamatupidamistavast. Bilanss ja kasumiaruanne Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane (sealhulgas krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud, riik ja
Majandusaastaaruanne;Audiitori järeldusotsus; Kasumi jaotamise/kahjumi katmiseettepanek; Tegevusaruanne; Raamatupidamise aastaaruanne Audiitorkontrolli kohustus (1) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik: * igale aktsiaseltsile, * riigiraamatupidamiskohustuslasele, * kohaliku omavalitsuse üksusele, * avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, * riigieelarvest eraldist saavale erakonnale, * sihtasutusele, mille asutajaks on riik. Auditi kohustus kui raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) tulu 2 milj. eurot (31,29 milj. krooni); 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 milj. eurot ; 3) keskmine töötajate arv 30 inimest; või vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) tulu 6 milj. eurot;2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 milj. eurot; 3) keskmine töötajate arv 90 inimest. Ülevaatuse kohustus kui raamatupidamise aastaaruandes
- Seaduste täitmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute sõlmimine (suuremate) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse võtete piisav tundmine. Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi võtted: Hälbeanalüüs: a) horisontaalanalüüs uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes b) vertikaalanalüüs uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat Suhtarvude analüüs. Finantsanalüüsi etapid: Andmete kogumine (3-5a), rp aruannete struktuuri analüüs, põhinäitajate arvutamine, hindamiskriteeriumid, hinnangu
1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) majandusaasta aruande heakskiitmine. (RPS, 2014, §14) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest : bilanss; kasumiaruanne ; rahavoogude aruanne; omakapitali muutuste aruanne; lisad (RTJ 2, 2011, §6). 15 Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Lisades võib esitada bilansikirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. (RTJ 2, 2011, §10) Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Lisades võib esitada
· tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; · tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline; · tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu, dividenditulu ja litsentsitasud kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Bilansipäevajärgsed sündmused Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud aasta bilansis ja
vastuvõtmine, liikmesriikide majanduse kordineerimine, Rv kokkulepete sõlmimine, ühis ja välispoliitika, eelarve kinnitamine. Euroopa Ülemkogu: 2x aastas. Määratletakse poliitilised suunised ning arutatakse rv küsimusi. Euroopa Kohus: Kõrgeim kohtuvõim EL, tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamise ja tõlgendamise. Euroopa Kontrollkoda: kontrollib rahaliste vahendite korrakohast kasutamist, järelvalve tulemused aastaaruandes palramendile. Sotsiaalne mobiilsus: liikumine erinevate elukutsete vahel, ühiskonna positsioonihierarhias. Kapitali liigid: sotsiaalne ja sümboolne Liibüa: Humanitaarinventsioon, et kaista riigi elanikke diktatuurse valitseja eest. Valitsemine on tegevus, mille eesmärgiks on loengus räägitu põhjal: poliitikate koordineerimine demokraatlikust konkurentsist tulenevate ebakõlade ühtlustamiseks pakkuda mehhanism prioriteetide määratlemiseks
järgmistel aastatel; 4) seda, millised olid tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasud ja muud olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna), samuti nende liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused ning töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal; 5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. (3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule: 1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele;
kavatsust ega vajadust. Äriühing on jätkuvalt tegev ning plaanib ka edaspidi tegutseda. Pankroti ohtu ei ole. Arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon on esitatud nii, et see on ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes toodud finantsinformatsioon on arusaadav ja üheselt mõistetav. Olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes on kajastatud kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille 9 avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid
Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega (RS) ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega (RTJ) (riigi raamatupidamiskohustuslaste puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirjaga). Raamatupidamise Toimkonna juhendid: RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted; RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes; RTJ 3 Finantsinstrumendid; RTJ 4 Varud; RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara; RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud; RTJ 7 Bioloogilised varad; RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad; RTJ 9 Rendiarvestus; 5 RTJ 10 Tulu kajastamine; RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine; RTJ 12 Valitsusepoolne abi; RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded;
tagasinõuded Ettemaksed põhivara eest Ettemaksed teenuste eest Võlad tarnijatele Tooraine ja materjal Võlad töövõtjatele Lõpetamata toodang Maksuvõlad Valmistoodang *RTJ 2 Nõuded informatsiooni Müügiks ostetud kaubad esitusviisile raamatupidamise Ettemaksed varude eest aastaaruandes 2/9/2015 Mai Takkis 43 Raamatupidamise põhivõrrand e. bilansivalem Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kohustused + Omakapital Kohus- tused Varad Oma- kapital 2/9/2015 Mai Takkis 44 Majandustehingute analüüs Vara ja kapitali suurenemine
Raamatupidamise seaduse alusel on antud FIE-le õigus valida, kas pidada kassapõhist arvestust või tekkepõhist arvestust. Juriidilised isikud peavad finantsvahendeid arvestama tekkepõhiselt. Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded
12 Kokkuvõte Juhatus koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, allkirjastab need ja esitab audiitorile. Peale audiitorkontrolli sooritamist esitab audiitor järeldusotsuse, milles avaldab oma arvamuse, kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab või ei kajasta õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit ja majandustegevuse tulemust. Audiitor tutvub tegevusaruandega eesmärgiga selgitada, kas selles esitatud info on vastavuses raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajatega. Juhatus teeb kasumi jaotamise ettepaneku, mis on majandusaasta aruande üks osa. Juhatus esitab neljast dokumendist koosneva majandusaasta aruande nõukogule, kes vaatab selle läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande. Nõukogu kirjalik aruanne esitatakse üldkoosolekule koos majandusaasta aruandega, kuid see ei kuulu majandusaasta aruande koosseisu. Nõukogul on õigus teha muudatusi kasumi jaotamise ettepanekusse. Juhatus peab tagama
Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. Bilansikirjete sisu : Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis
finantsstabiilsuse reitingu hinnang teostatakse ettevõtte avaliku aruandluse põhjal. Seega ned andmed on kergelt kätte saadavad, kuid probleemiks on aruandluse usaldusväärsus. Ettevõtte aruandluse auditeerimise kohustustuse korda sätestatakse Audiitoritegevuse seaduses: "§ 91 Auditi kohustus (1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 30 inimest. (2) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
Raamatupidamise seaduse alusel on antud FIE-le õigus valida, kas pidada kassapõhist arvestust või tekkepõhist arvestust. Juriidilised isikud peavad finantsvahendeid arvestama tekkepõhiselt. Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded
kujundada välja ettevõtte mainet. Juhataja analüüsib väga palju enda ettevõtte tegevust ja jälgib hoolega konkurente. Majandusaasta aruanne Osaühingu majandusaasta aruanne koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest: · raamatupidamise aastaaruanne koostatakse lähtuvalt Eesti raamatupidamise heast tavast ning juhindudes raamatupidamise seaduse ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest; · raamatupidamise aastaaruandes kasutatakse RTJ 2 lisas 1 toodud bilansiskeemi ja lisas 2 toodud kasumiaruandeskeemi nr 1. · aruannete kirjetes tehakse täiendavaid liigendusi juhul, kui see on oluline, et aruandeinfot paremini mõista; · aastaaruande lisad koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse lisale 3. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud, majandusaasta aruanne peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Ettevõtte majandusaasta aruanne sai esitatud rik.ee keskkonnas. Vastavalt
Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. 4. Bilansikirjete sisu Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult.
Tulusid ja kulusid ei tasaarvestata omavahel kasumiaruandes, välja arvatud mittepõhitegevuse tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või suuremast hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised. Juhul, kui pärast aastaaruande kinnitamist avastatakse eelmist perioodi mõjutavaid asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegselt aruandes kajastamata, kajastatakse selliste eelmise aasta vigade mõju üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes. Kulusid kajastatakse aastaaruandes bilansis, kasumiaruandes, rahavoogude aruandes. Praktika jooksul sain lisaks jälgida käibemaksu deklaratsiooni esitamist ja vormi VD esitamist. See kinnistas maksunduse õpitud osa olulisel määral. Tulevikus julgen ka iseseisvalt käibemaksudeklaratsiooni esitada. 5.1 Kuulõpu tegevused ja aastalõpu tegevused Kuu lõpus on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1. Kuu lõppedes tuuakse välja toodangu omahinnad; 2
juhendid või metoodil. soovitused on konkreetsete arvestus- ja aruandlusalaste küs. lahendam. Rp seaduses on fiks.: · peam. arvestuses kasut. põhimõisted ja aruandluse koostam. põhimõtted; · maj.tehingute dokumenteerim. ja arvestusregistritesse kirjend. kord; · aastaaruande koost. kord; · varade ja arvelduste arvestam. kord. Nimet. nõuete järgim. peab tagama rp.kohuslaste varade, kohustuste, omakapitali ning tegevuse tu- lemi õige kajastam. rp aastaaruandes. Maksuseaduste järgim. peab kindlust. riigi maksupoliitika eesm. realis. 12 9. E/v rp. aastaaruanne, selle strukt. ja koost. põhiprintsiibid. Bilanss, kasumiaruanne, ra- havoogude aruanne. Rp. aastaaruanne koosneb: · bilansist, · kasumiaruandest, · aastaaruande lisadest (15 lisa, sh. rahavoogude aruanne). Koostamise aluseks on maj.aasta rp. registrites kirjendatud maj.tehingud. Eesm.: õigesti kajast. rp.
olemas. Audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: 1) müügitulu 6 milj. krooni; 2) bilansimaht 3 milj. krooni ja 3) töötajate arv 5 ja üle selle. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatu- pidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Seetõttu tuleb raamatupidamise aastaaruandes esitada kogu ettevõtet iseloomustav oluline infor- matsioon. Oluliseks loetakse informatsiooni, mis mõjutab tehtavaid majanduslikke otsuseid kas varasemate, praeguste või tulevaste sündmuste hindamisel. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid).
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. 54 Raamatupidamise aastaaruande lisad (RPS § 21), mis selgitavad kasutatavaid arvestuspõhimõtteid, põhiaruannete oluliste kirjete selgitusi ning muud olulist informatsiooni ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi (lisa 1). Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte
summad on kantud õigetele summadele. 2) Varad ja võlad on antud hetkel olemas. 3) Varad on ettevõtte omand, ning võlad tema antud hetke kohustus. 4) Ei eksisteeri kajastamata varasid, võlgu ja majandustehinguid. 5) Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt. 8 6) Tulud ja kulud on periodiseeritud õigesti. 7) Info on aastaaruandes rühmitatud või esitatud nõuete kohaselt (kontoplaan). Tõendusmaterjalide hankimisel saab kasutada erinevaid meetoteid, ükiskut, kuid sageli kombineeritut: 1) Arvutused - eesmärk on veenduda, kas majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti ja täpselt kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist üle arvutada, vaid keskeduda valdkondadele, kus on suurem vigade tekkimise risk. 2) Inspekteerimine seisneb materjaalsete varadega ning dokumentidega tutvumises
edasitegevuse ja arendamise võimalustest. 1 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, ,,Haabneeme", 2007 11 2.Bilansi kostiosad 2.1. Bilansi struktuur. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. (Lisa 1) Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks
ei ühti nende juriidilise vormiga (RPS, § 16). Informatsiooni kogumisest saadav kasu aastaaruande koostamiseks peab olema suurem, kui kulutused mis selle info kogumiseks tehti. Juhtkond peab andma hinnangu kas on mõistlik teha kulutusi, et saada informatsiooni aruande koostamiseks (RTJ 1, § 63-64). Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab raamatupidamise aastaaruandeid vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, peab raamatupidamise aastaaruandes jätkuvalt kasutama Raamatupidamise seaduses ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest (RTJ 2, § 21). Kasumiaruanne on raamatupidamisearuanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust: tulusid, kulusid ja kasumit, kahjumit (RPS, § 18, lg 2). Iga raamatupidamiskohustuslane peab oma sisekorraeeskirjades fikseerima, millist kasumiaruande skeemi oma aruandluse tarbeks oleks otstarbekam kasutada ning seda
Osaühingu tulud moodustavad ettevõtte põhikirjajärgsest tegevusest. Need tulud kajastatakse kasumiaruandes ja raamatupidamises kirjendatakse vastavatele tulude kontodele. Saadud intressid võetakse arvele tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna. 6.14. Kulude arvestus Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande kirjeid ja ettevõtte vajadust. 6.15. Aruannete koostamine Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. 6.16. Muudatuste sisseviimine Raamatupidamise sise-eeskirju täiendavad EV raamatupidamise seadus, EV Valitsuse vastavasisulised määrused, EV Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja
Omakapitali muutuste aruandes kajastate aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis. Teil tuleb eraldi aruandesse märkida omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või kahjum, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamine ja vähendamine ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. 4. Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisade hulk aastaaruandes sõltub ettevõtte eripärast, kuid kindlasti peate aruandele lisama: · selgituse, millisest raamatupidamistavast lähtuvalt olete raamatupidamise aastaaruande koostanud; · aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; · selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil. 1
30 tassi kohta). Eelmisel aastal ei olnud valmistoodangu laojääki ei aasta alguses ega ka lõpus. Ettevõtte nõukogu otsustas palgata uue ettevõtte tegevjuhi, hr Ain Aitaja, ning pakkuda talle tulemustest sõltuvat kompensatsioonipaketti (eelmisel juhil oli aastatasu). Ain Aitaja lepingutingimused: 50,000 aastatasu pluss 15% lisatasu ettevõtte tegevuskasumist (mis see iganes oleks), st tegevuskasumist, mis on enne tema lisatasu maha arvamist. Aastaaruandes tegevuskasumi arvutamisel kasutatakse tootmisomahinna arvestust. Ain Aitaja tegevused jooksval aastal: Toodangu maht suurendati ning toodeti 2,500,000 tassi Müük suurenes, müüdi 1,800,000 tassi Suurenesid turustus, jaotus- ja juhtimiskulud, olles nüüd 650,000 (sisaldavad ka Ain Aitaja aastapalk 50000 . Tasside müügihind 2 , muutuvad tootmiskulud tassi kohta (0.50),
kehtivatele vormidele ning koopiad säilitatakse aktsiaseltsi arhiivis. Aktsiaseltsi raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest: 23 1. raamatupidamise aastaaruannete koostamisel juhindutakse raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamistoimkonna juhenditest; 2. raamatupidamise aastaaruandes kasutatakse raamatupidamise seaduses toodud bilansiskeemi ja kasumiaruandeskeemi nr 2; 3. täiendav liigendus tehakse, kui see on vajalik olulise informatsiooni avamiseks; 4. aastaaruande lisad koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse; Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1. läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded; 2. teha tekkepõhised lõpetamiskanded; 3
1) Majandustehingud on kajastatud sisuliselt ja aritmeetiliselt täpselt s.t toimingud on kantud õigetele kontodele ning õigetes summades 2) Varad ja võlad on antud hetkel olemas. Varad on ettevõtte omand ning võlad tema kohustus antud hetkel. Kajastamata varasid, võlgu ja majandustoiminguid ei eksisteeri 3) Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt 4) Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud 5) Kogu majandusinfo on aastaaruandes ja esitatud nõuete kohaselt Raamatupidamise korraldamisel ja tõendusmaterjalide hankimisel tuleks kasutada järgmisi meetodeid mida võib ka omavahel kombineerida: 1) Arvutused eesmärk on veenduda et majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist ümber arvestada vaid tema kohustus on keskenduda riskivaldkondadele ja just nendes valdkondades tuleb sooritada pisteliselt aritmeetilisi arvutusi.
1) Majandustehingud on kajastatud sisuliselt ja aritmeetiliselt täpselt s.t toimingud on kantud õigetele kontodele ning õigetes summades 2) Varad ja võlad on antud hetkel olemas. Varad on ettevõtte omand ning võlad tema kohustus antud hetkel. Kajastamata varasid, võlgu ja majandustoiminguid ei eksisteeri 3) Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt 4) Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud 5) Kogu majandusinfo on aastaaruandes ja esitatud nõuete kohaselt Raamatupidamise korraldamisel ja tõendusmaterjalide hankimisel tuleks kasutada järgmisi meetodeid mida võib ka omavahel kombineerida: 1) Arvutused eesmärk on veenduda et majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist ümber arvestada vaid tema kohustus on keskenduda riskivaldkondadele ja just nendes valdkondades tuleb sooritada pisteliselt aritmeetilisi arvutusi.
omandatud teadmisi tegelikkusega. Praktika oli läbiviidud ettevõttes OÜ Abilis, mille peamiseks tegevusalaks on köite, trosside ning ehitusmaterjalide hulgimüük. Praktika ajal praktikant oli tutvunud erinevate dokumentidega, arvestusregistriga ja raamatupidamise sise-eeskirjadega, aitas raamatupidajat dokumenteerida käske aruandeid ja teisi dokumente. Praktikandi põhi tööks oli ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsiooni analüüsimine. Analüüsi jaoks olid kasutatud horisontaal, vertikaal ja suhtarvude analüüsi meetodid. Leitud arvunäitajatest olid tehtud järgmised järeldused: Järsku toimunud 2006-2007 aastatel majandustõus ja ehitusbuum, 2008 aasta keskel oli asendatud majanduslangusega Eestis kui ka kogu maailmas, mille tagajärg on tarbijate ostuvõime langemine. Seoses sellega ettevõtte OÜ Abilis mis põhimõtteliselt tegeleb
1) Majandustehingud on kajastatud sisuliselt ja aritmeetiliselt täpselt s.t toimingud on kantud õigetele kontodele ning õigetes summades 2) Varad ja võlad on antud hetkel olemas. Varad on ettevõtte omand ning võlad tema kohustus antud hetkel. Kajastamata varasid, võlgu ja majandustoiminguid ei eksisteeri 3) Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt 4) Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud 5) Kogu majandusinfo on aastaaruandes ja esitatud nõuete kohaselt Raamatupidamise korraldamisel ja tõendusmaterjalide hankimisel tuleks kasutada järgmisi meetodeid mida võib ka omavahel kombineerida: 1) Arvutused eesmärk on veenduda et majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist ümber arvestada vaid tema kohustus on keskenduda riskivaldkondadele ja just nendes valdkondades tuleb sooritada pisteliselt aritmeetilisi arvutusi.
kui ka viimati loetletud toimingute järele. Kuuendaks probleemiks võib pidada püüdu aastaaruande koostamise tarvis kogutud kuluinformatsiooni kasutada ettevõtte juhtimisotsustes. Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt peavad tootjad jaotama perioodi tootmiskulud kõigi valmistatud toodete vahel. Kaubavarude hindamissüsteemid jaotavad need kulud – tööjõukulu, ostetud toormaterjal, tootmise üldkulu. Perioodi tootmiskulud jagunevad raamatupidamise aastaaruandes kahe kirje vahel: müüdud kaupade kulu kasumiaruandes ja bilanssi kantud müümata kaubavarude vahel. Finantsarvestuse printsiibid ei nõua jaotatud üldkulude põhjuslikku seotust üksikute toodetega, seega jaotavad paljud ettevõtted üldkulusid otsese tööjõukulu alusel, ehkki otsene tööjõukulu moodustab võib - olla vähem kui 5% tootmise kogukuludest. Lisaks sellele võivad firmad rakendada ühtset normi kogu tehase üldkulude jaotamisel, vaatamata tootmisprotsesside mitmekesisusele
alusel kujundatakse moodsa personalijuhtimise alused. Peale II ms nihkub juht.teooria keskmesse turundus põhjse selleks andis 30ndate aastate suur majanduskriis.ettevõtlus oli jõudnud sellisessearengu järku, kus suudetakse tootA rohkem kui tarbida. Esialgu hakatakse probleemilahendamiseks palkama myygimehi, kuna see olukorda ei lahendanud siis orienteeritakse tähelepanu rohkem tootmisse ja tootearendusse. Kaasaegse turunduse alguseks peetakse1953a kus yks usa firma kuulutas aastaaruandes et trundus ei ole tootmisahelale järgnev protsess, vaid selle sisemine tegevusala. Seejärel hakkab marketingu ajastu järgnema põhimõttele mis arvestab konkurentsi mis omakorda seab keskmesse uuendusliku ja kvaliteedi.osa teadlasi väidab et tegemist non teenindusrevulutsiooniga ja väidavad et edualuseks on pikaajaline suhe kliendiga. Ning et tööstustoodanguväärtuse määravad mitte tema omadused vaid ka see kui kindel on tootja poolne karantii ja hooldus
c) laat d) kasutatud autode müük 5. Millistel kasumiaruannete kirjetel kajastatakse müüdud varude kulu? a) kaubad, materjal, tooted, teenused b) mitmesugused tegevuskulud c) ei kajastata ühelgi kirjel d) müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 6. Millal tuleb rakendada Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 4 ,,Varud"? a) lumememme ehitades b) kartulite istutamisel c) varude arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes d) raha kajastamisel aastaaruandes 7. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 ,,Varud"? a) bioloogiliste varade kajastamisel b) müügiootel põhivara kajastamisel c) pikaajalistest teenuslepingutest tulenevate lõpetamata tööde kajastamisel d) kõikide eelloetletud varade puhul 8. Mis on varu soetusmaksumus? a) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus 31
annaabi.ee 
