Prügi ja jäätmed (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Probleem- Prügi ja jäätmed
REFERAAT
Pärnu 2014
Sisukord
1) Sisukord
2) sissejuhatus
3) Jäätmekäitlus
4) Jäätmed jagunevad järgmiselr
5) Jäätmekoguste ja kvaliteedi kontroll
6) Mis on jäätmed?
7) Jäätmekäitluse areng
8) Kokkuvõte
2. Sissejuhatus
Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid kasutada kompostimisel teatud juhtudel soojuselektrijaama kütusena.
3. Jäätmekäitlus
1) Jäätmeseaduse järgi peab jäätmeid esmajärguliselt kasutama materjalina ja teisejärguliselt energiana.
2) Prügilasse võib jäätmeid viia siis, kui nende taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või on muude käitlusmmoodustega võrreldes ülemäära kulukas .
3) Jäätmekäitluseeskirju peavad järgima kõik objektil töötavad ettevõtted ja isikud. Iga töötaja vastutab töös tekkivate jäätmete õige käsitlemise ja sortimise eest.

Jäätmeholduse põhimõte on, et jäätmed sorteeritakse seal, kus need tekivad.
4. Jäätmed jagunevad järgmiselt

• Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
  

• Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.
  

• Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.
  

• Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus , plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid , värvid, lakid , ravimid jms.
  

• Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
  

5.Jäätmekoguste ja kvaliteedi kontroll
Ettevõtted peavad oma aastaaruandes keskkonnainspektorile ära märkima tegevuse käigus tekkinud jäätmete, ohtlike jäätmete ja ümbertöödeldavate jäätmete kogused ja koha, kuhu jäätmed on transporditud.
Ettevõtte siseselt kontrollitakse perioodiliselt taaskasutatavate, prügimäele minevate ja ohtlike jäätmete koguseid.
6. Mis on jäätmed ?
Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid.
Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse
prügilasse.
Praht on see, mis on maha pillatud ja koristamata.
7.Jäätmekäitluse areng
1.  Naturaalmajandus
2. Asulate teke
3. Kuhu panna tekkinud jäätmed?
a) Jäätmete  ladustamine
b) Jäätmete uputamine
c) Jäätmete - võimalused
d) Jäätmete energeetiline kasutus
e) Jäätmete taaskasutus
Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks.
8.Kokkuvõte
Sain teada mis on jäätmed ja kuidas liigitatakse jäätmeid ning, jäätmekäitluseeskirju peavad järgima kõik objektil töötavad ettevõtted ja isikud.