TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Helena Ajaots
EUROTOETUSTE
VÄHENEMISE MÕJU EESTILE
Essee õppeaines Majanduspoliitika
Õppekava TABB
Tallinn 2017
Eurotoetuste
vähenemise mõju Eestile
Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidul on aastateks
2014- 2020 loodud strateegia “Euroopa 2020”, millega toetatakse
majanduse arengut kõigis liikmesriikides (Tammistu 2016 ). Alates
2021. aastast muutub eraldatavate toetuste maht, mistõttu väheneb
ka Eestile eraldatavate toetuste hulk ( Riigikontroll 2017 ). Tänu
eurotoetustele arendatakse põllumajandust, tööhõive- ja
sotsiaalvaldkonda, maaelu, merendus - ja kalanduspoliitikat,
teadusuuringuid ja innovatsiooni, regionaal- ja linnaarenguid ja
pakutakse humanitaarabi (Euroopa Liit 2017). Eurotoetused on abiks
paljude valdkondade edendamisel, mistõttu on olulisel kohal küsimus
millist negatiivset ning positiivset mõju võivad avaldada alates
2021. aastast vähenevad eurotoetused Eestile?
Eurotoetustega on arendatud Eestis mitmeid
erinevaid valdkondi kõigis omavalitsustes. Eelnevalt kirjutati, et
strateegia “Euroopa 2020” eesmärk toetada majanduse arengut
kõigis liikmesriikides, kuid lisaks sellele on eraldatakse toetusi,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AHelena
Õppematerjali autor
kaubavahetuse kasvu, suurendanud valikuvõimalusi tööks ja õppimiseks, samuti kasvatanud Eesti konkurentsivõime kasvu, mis omakorda suurendab sissetulekuid. Igal asjal on omad positiivsed ka negatiivsed küljed ja iga otsus, mis tehakse meie riigi ja rahva poolt mõjutab meie tulevikku. Otsused, mis meie teeme praegu mõjutavad Eesti tulevikku kas positiivses või siis negatiivses küljest. Kui tehakse mingisugune tõsine otsus siis võib ju prognoosida milline on selle otsuse mõju tulevikule aga päris täpselt seda keegi kindlasti ei tea. Euroopa Liit on kindlasti toonud Eestile nii mõneski mõttes kahju aga kas need negatiivsed aspektid kaaluvad üle positiivsed aspektid on juba omaette küsimus. Mis on siis Euroopa Liidu kahjulikud mõjud Eestile? Kindlasti võib välja tuua selle, et Euroopa Liit on kaasa toonud palju norme, reegleid ja seadusi mida me kõik peame järgima ja millega me peame kohanema. 1. EUROOPA LIIT
Riigieelarve kogutulud aastal 2015 olid riigieelarvega kavandatud summast siiski väiksemad prognoositud ca 8,4 miljardi euro asemel laekus ligi 8 miljardit eurot. Põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et Euroopa Liidu toetusi laekus prognoositust üle poole vähem: ligikaudu miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste alalaekumine sellele, et toetuste kasutamine kulges arvatust aeglasemalt. Riigieelarve kulud moodustasid 2015. aastal ca 8,3 miljardit eurot. Oodatust parem maksulaekumine parandas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetasakaalu. Valitsussektori eelarve oli 2015. aastal ülejäägis 0,1% SKPst ehk 27 miljoni euroga. Sellele aitas peale oodatust parema tulumaksulaekumise kaasa ka Eesti Töötukassa ülejääk, kuna aktiivsetele tööturumeetmetele kulus prognoositust vähem raha.
kuuluvad elukeskkonna haldamine (prügi, puhas vesi ja õhk), taastuvenergeetika, energeetika tõhustamine, tehnoloogiad, mis vähendavad CO2 emissiooni (kliimasoojenemine) ning tõhustavad kütuste kasutamist. Tervise valdkonna alla kuuluvad meditsiinitehnoloogia ning ravimitööstuse patendid. 5 1) Töötajate arvu kiirelt kasvavates firmades järgitakse sellepärast, et mõõta innovatsiooni mõju tööhõivele. Kiirelt kasvava firmana defineeritakse need, kelle töötajate arv kasvab rohkem kui 10% ning minimaalne töötajate arv on 10. Firmade klassifitseerimiseks kasutatakse jagunemist majandustegevuse sektoriteks NACE koodide alusel. Igale sektorile omistatakse oma innovatsioonikoefitsient s.t. näiteks IT sektoris loodud töökohad toetavad innovatsiooni rohkem kui turismisektoris. Majanduslikud efektid a
..................................................14 4.1.1.5 Sildade remont...........................................................................14 4.1.1.6Rekonstrueerimine......................................................................15 4.1.2 Teedevõrgu arendamine...................................................................16 4.1.2.1 Projektide ettevalmistamine......................................................17 4.1.2.2 Müra kahjuliku mõju leevendamise tegevuskava täitmine.........17 4.1.2.3 Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine......................................18 4.1.2.4 Riiklik programm "Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030".........18 4.1.2.5Ehitamine....................................................................................20 4.1.3 Administreerimine............................................................................20
keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte- Täiesti uus on Eesti õiguskorras igaühe õigus tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ehk nn õigus puhtale keskkonnale. Keskkonnahäiring – mis tahes inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju. Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht – on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Traditsiooniline e klassikaline looduskaitse. See osa looduskaitsest,millega inimkond alustas 19. sajandil. 20. sajandi
valitud ettevõte ja majandusharu. Millised välismajanduslikud probleemid tuleb ettevõttel või majandusharul praeguses ja edasises arengus ületada? Tabelis üks on toodud aastatel 2010 kuni 2013 põllumajandustootjatelt kokku ostetud piima kogused tonnides ning ka piima tonni aastane keskmine kokkuostuhind. Nagu näha liikus sel perioodil piima tootmine tõusvas joones. 2013. aasta oli maailma piimandussektorile ja ka Eestile senisest märkimisväärselt kõrgemale hinnatasemele tõusmise aasta. Suurenenud globaalne nõudlus ning vähesed laovarud kergitasid alates teisest kvartalist maailmaturuhindu peaaegu igakuiselt. Ebareeglipäraselt tõusid põhjapoolkeral toorpiima hinnad ka suvel - toodangu kõrgperioodil. Ülikõrge nõudlus piima järgi oli suuresti tingitud ebatavaliselt suurest nõudlusest Hiinas. (E-Piim 2014) Tabel 1. Eesti põllumajandustootjatelt kokkuostetud piim aastatel 2010 kuni 2013.
.......... 48 4.2.3. Laste väärtustamine ............................................................................................................. 50 4.2.4. Laste väärkohtlemise vältimine............................................................................................ 53 4.2.5. Perede ja vanemluse toetamine .......................................................................................... 55 4.3 Muude tegurite mõju ................................................................................................................... 57 5. LASTEKAITSESEADUSE POSITIIVSED MÕJUD ......................................................................................... 60 5.1. Lastekaitseseaduse positiivsed mõjud.......................................................................................... 60 5.2. Hinnang strateegiliste indikaatorite saavutamisele ..............................
Kui ettevõte müüb palju tooteid või teenuseid ühe kaubamärgi all, siis ei ole vaja kulutada suuri summasid reklaamile. Nii on kaubamärk juba turul äratuntav ning iga selle kaubamärgiga toode meelitab kliente nende suunas. Sellel strateegial on ka omad riskid. Näiteks kui toode ei meelita enam klienti, siis see teeb kahju kogu kaubamärgile ning võib halvustada selle mainet. Siiamaani nende kaubamärki usaldatakse, neil on suur kliendibaas, palju mõju ja suurepärased suhted oma klientidega. (Muthee 2019) 22 Branson mõjutab ettevõte kultuuri oma filosoofiate ja tõekspidamistega. Teda nähakse Virgin Groupi ja kaubamärgi edu taga, ta muudab selle ainulaadseks. Branson lõi ettevõttes detsentraliseeritud äristruktuuri, mis võimaldas tema töötajatel teha otsuseid iseseisvalt ilma temaga nõu pidamata ja vähendas seeläbi bürokraatiat. Otsuseid tehakse vastavalt turuanalüüsisile ja klientide vajadustele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid