tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………., Kärdla……, Paide………, Kohtla-Järve………, Türi……., Helsingi….., Pärnu……, Mikkeli……., Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjakuva. Huoneess… on iso parisänky. He esittelev…t uutta reittiä. Lehdess…. oli hyvä juttu. Syksyll…. käymme marjass…ja sieness…Pidätkö enem- män maidost… vai piimäst…? Lehdess… oli juttu uudest… baarist….He kysyv…t, onko motelliss… tilaa. Odotatko meitä käytäväll… vai ala-aulass…? Kävimme veneell… saaress….
ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte murre, mida räägitakse Saare- ja Hiiumaal, Muhus ja Kihnus, iseloomustab kääshäälikuühendi puudumine sõna algul (raav kruvi), ö esinemine õ asemel, seesütlev kääne (nurkas,selgas) 2) Läänemurret kõneldakse Lääne- ja Pärnumaal. Ühisjoooned saarte murdega (võrkus, paatis (seesütlev)), v tähe asemel b täht (kõba kibi), harva hi muutumine he-ks (kuhe, vaheb), de-mitmus
EE S T I K TE I S TE E E L KEELTE SE A S H äälikusüsteem Vokaalharmoonia: mänty-mänd Sõnarõhk: soome-ugri keeltes sõna esisilbil indo-euroopa keeltes liikuv Eesti keeles on muutunud fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur
Hergaenpae ’Härjapea’ XIII sajandi ürikuis, aga XIV sajandi algul juba ka Meintacus ’Mäetaguse’, Waympere ’Vaopere’. Tegelikult jätkus selle muutusega juba varem alanud sulghäälikute nõrkade vastete kadumise tendents. Juba eelmise aastatuhande lõpu poole olid δ ja γ kadunud teisest silbist kaugemal, nt *antaδak > *antaak, *õhtaγo > õhtoo. Laadivaheldus tekkis ka vadja, soome ja karjala keeles. 7. Kuidas kadus vokaalharmoonia eesti keelest? Üheks läänemeresoome lõunarühma erijooneks on läänemeresoome keeltes kunagi üldiselt levinud vokaalharmoonia kadu. Ajalooliselt on aga vokaalharmoonia olnud ka lõuna-läänemeresoome keeltes üldine ja isegi ulatuslikum võrreldes põhjapoolsete läänemeresoome keeltega. Rõhulise silbi keskvokaali õ esinemisele lisaks on läänemeresoome lõunarühma keeltes olnud
· Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega · Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega Kirderanniku ja keskmurde erinevused Vältevaheldus puudub Vältevaheldus Palatalisatsioon vähene Palatalisatsioon Lõpu- ja sisekadu piiratud Lõpu- ja sisekadu järjekindel Vokaalharmoonia Vokaalharmoonia taandunud Je- või lõputa illatiiv Sse-illatiiv Kodoje, alevi, hamba Kodusse, alevisse, hambasse Isi- või iksi- konditsionaal Ksi- konditsionaal Jäisin, jäiksin jääksin RANNAMURRE ehk RANNIKUMURRE See on mingil määral pooleks löödud. Jõelähtme, Kuusalu, Haljala on ka pooleks löödud (ülemine osa kuulub rannamurde alla). Alutaguse jääb välja.
Nt: 5-aastane, kuuekuune, viieaastane, kahekümne viie aastane 3)Kohanimed Nt: Kitsas tänav, Kesktänav Murded allkeel ehk kohakeel. On seotud mingi osaga riigist. Jagunemine: 1)Kirde-ranniku murre (Ida-Eesti) Soome mõjutus Puudub palatalisatsioon (pehmendamine) Puudub vältevaheldus (häälikupikkus ei muutu) Puudub sise- või lõpukadu. Nt:raudne-> raudane Säilinud vokaalharmoonia. Nt: nädal->nädälä 2)Põhja-Eesti murre: · Keskmurre (Kest-Eesti) Pikad täishäälikud on kaksiktäishäälikud (diftongid) Nt:saapad soapad S->ks Mitmuse osastav kääne : sid->si Nt: huntisid- huntisi Nud->nd Nt: näinud - näind · Idamurre (Põhja-Eesti, Peipsi järvel) Venemaa mõjutus O->õ
KEELEMUUTUS: KEELE ARENG JA MUUTUMINE Huvi keele päritolu vastu. Legendid (nt Paabeli torn, F. R. Faehlmanni ,,Keelte keetmine" jms). Ebateaduslikud ettekujutused: nt kõik keeled on pärit heebrea keelest, ladina keelest jne. Ettekujutused ei põhine keeleainese süstemaatilisel analüüsil. Monogenees: kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend). Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel. Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omav...
On tingitud kõneelundite anatoomiast ja kõneinertsist. 29. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! 1) häälduskohaassimilatsioon: kahe hääliku moodustuskohad lähenevad üksteisele 2) hääldusviisiassimilatsioon (frikatiivistumine, nasalisatsioon) 3) helilisusassimilatsioon (helilistumine naaberhäälikud muutuvad heliliste mõjul helilisteks, helitustumine naaberhäälikud muutuvad helitute mõjul helituks). 30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) - kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka j ärgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul. Soome keel: suoma|lainen venä|läinen, tuoli|lla pöydä|llä, maa|ta pää|tä Lõunaeesti: haavaq `haavad', naanõ `naine' latsõkõnõ `lapsekene' härmävidäjä `ämblik', sündümä `sündima', imäkene `emakene', kirderanniku: värävä `värav', käbü `käbi'
Sarah Brightmani ja paljude teiste tippartistide lood gregoriaani stiilis. Müstilise sakraal ja popmuusika sulandumise tulemusel tekkis üks originaalsemaid helipilte tänapäeva muusikamaailmas. Olin sellest juba enne palju head kuulnud ja see tundus huvitav ning otsustasin seda vaatama minna. Gregoriani juhib Frank Peterson, kes koostab gregooriuse laule inspireeritult moodsatest poprock lauludest. Kuna selles esineb nii vokaalharmoonia ja instrumentaalne saade, ei saa seda muusikat pidada tõelisteks gregooriuse lauluks. Gregoriani band koosnes 8 meeslauljast, 1 naislauljast ja 3. bändiliikmest, kes tegid lauljatele instrumentaalset saadet. Gregoriaani Kooris olid Richard Naxton, Johnny Clucas, Dan Hoadley, Chris Tickner, Richard Collier, Gerry O'Beime, Gunther Laudahn Lawrence White, JanEric Kohrs ja Rob Fardell. Naislauljaks oli Sarah Brightman.
kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle ) 9. Võõrnimede ortograafia Eesti tähestikus 27 tähte: A B D E F G H I J K L M N O P R S T Š Ž Z U V Õ Ä Ö Ü *Põhireegel- üks häälik, üks täht Võõrnimed: Iljitš Nietzsche Cezanne Quasimodo Tšaardaš SA VÕID TRIINU SIIA LISADA, KUNA SUL NEID VIHIKUS ROHKEM!!! 10. Vokaalid eesti keeles ja vokaalharmoonia Kõik vokaalid on erineva koostisega liithelid, milles igal koostishelil on erinev võnkesagedus ja sellest sõltuvalt erinev helikõrgus. Avahäälikud: Ehk vokaalid on helilased, neid on 9 tükki (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü) Neile lisandub alati +GI +HUULED ÜLES, kõrged vokaalid i → ü õ u VAHEPEALE, kesk e → ö o kõrged vokaalid
suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd, Ann, Koe, Pee). Tuad, lueb, süed, teud, kautab, autu, aama, lääma, oln 'olnud', padja 'padi', pailu 'palju', pa'lk, jäneksed, juuksed Kirderanniku murderühm Kirderanniku murdel puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes. Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega. Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega. · Vältevaheldus puudub · Palatalisatsioon vähene · Lõpu- ja sisekadu piiratud · Vokaalharmoonia · Je- või lõputa illatiiv (sisseütlev) · Isi- või iksi- konditsionaal Kirderannikumurde tähtsamaid uuendusi · Tugevaastmeline n(n)i-terminatiiv: poiganni 'pojani' · Analoogilised da-infinitiiivi tunnused: jättädä · Topeltmitmus: kanudel 'kanadel' · Analoogiline mitmuse id-partitiiv: jõuluid, kalaid · Iksi-konditsionaal: nägiksin, joiksimme · Sisekaota si-imperfekt: jättäsin, tundesimme
MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA KK, PP, TT ÜLIPIKALT: SEPPO, KUKKA PORVOO, HAAPAJÄRVI, JYVÄSKYLÄ, NG NINAHÄÄLIK: ONGELMA, KENGÄT JÄMSÄ, KUOPIO, MIKKELI, VAASA 3 4 VOKAALHARMOONIA = Dialoog TÄPITÄHTEDE REEGEL Hei! Onko kotipaikkasi Kyyjärvi? A Ä Ei, valitettavasti se ei ole I Kyyjärvi. O Ö Y No onko sitten E Suonpäänkulma?
29. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! · Assimilatsiooni ulatus: täielik assimilatsioon (muld mulla, hind hinna) ja osaline assimilatsioon (lumi lund). · Assimilatsiooni suund: progressiivne assimilatsioon (sama, lauba / vokaalharmoonia) ja regressiivne assimilatsioon (lumta > lund). · Assimilatsiooni kaugus: lähiassimilatsioon ja kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia). 30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! · Kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama kehtib ka tagavokaalide puhul, nt kirderanniku: käbü ,,käbi". 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! · Ehk peenendus/kaashääliku peenendus. Palataliseeruvad t, l, n, s kui neile järgneb i või j, nt oli. 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid!
Ungari keel , mida räägib 98,5 % ungarlastest, on Ungari Vabariigi ametlik keel. Ungari keelt räägib üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias, Lääne Euroopas, samuti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, vähem aga Austraalias ja LõunaAmeerikas. Ungari keel on üks Euroopa keeltest, mis ei kuulu indoeuroopa keelte hulka, vaid soomeugri keeleharru(Samamoodi ka handi ja mansi keel). Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaalharmoonia, lisaks vokaalide pikkuse ja rõhu sõltumatus teineteisest. Esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid (täishäälikuühendid) Ei ole grammatilist sugu. Artikkel ja atribuut ei käändu. Sõnad on afiksite (liite) kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Vähe on verbiaegu. Kõige vanem Ungari kirjalik tekst on "Hauakõne", mis pärineb umbes aastast 1200. Kirjakeel hakkas tekkima 16.sajandil. Euroopas on Ungari keel emakeelsete kõnelejate poolest 14.kohal.
Sama ka tagavokaalide puhul. Soome keel: suoma|lainen venä|läinen, tuoli|lla pöydä|llä, maa|ta pää|tä Lõunaeesti: haavaq `haavad', naanõ `naine' latsõkõnõ `lapsekene' härmävidäjä `ämblik', sündümä `sündima', imäkene `emakene', kirderanniku: värävä `värav', käbü `käbi' idamurre: näljägä, pääväd `päevad' Kihnu: nemäd, küsüs, venümä `venima', valgõtõ `valgete' Eesti kõnekeeles h-häälik on nõrk, nt vähä, nähä, lähän Palataalne vokaalharmoonia: a > ä, u > ü, o > ö Räp, Vas, Se püttö, elähtönü; Lüg, Jõh, Vai tütöt, näkö Velaarne vokaalharmoonia: e > õ Khn, eL peenendamine ja Velarisatsioon e jämenemine konsonandi põhimoodustuskohale lisandub teine moodustuskoht keeleselja tagaosa tõusu tõttu pehme suulae poole. See annab häälikule tumeda, madala kõla. Nt vene l-i tumedam kõla () Vokaalide velarisatsioon on palataalse vokaali asendumine velaarsega, nt j j
Maailmas kokku on ungarlasi umbes 14 miljonit. (2) Ungari keelt kõnelevaid inimesi on peale Ungari ka Rumeenias, endises Jugoslaavias, Lääne-Euroopas ja Põhja Ameerikas. Ungari keel on maailmas 40. kohal ja Euroopas 12. Kohal kõnelejate arvu poolest. (1) Ungari keel kuulub Soome-Ugri keelkonda. (2) See on üks väheseid euroopas olevaid keeli, mis ei ole indo-euroopa keelkonnas. Kõige sarnasemad keeletüübid on soome-ugri keeled. Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaalharmoonia, lisaks vokaalide pikkuse ja rõhu sõltu- matus teineteisest. Ungari keeles esinevad helilised konsonandid. Ungari sõnad on tihti peale väga pikad. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikleid ja atribuut ei käändu. Ungari sõnavara põhikiht on ürgne. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad
Muuk. 1998 sai eesti keel riigikeeleks, viimane keeleseaduse uuendamine oli 1995, loodi keeleinspektsioon, kes peab keeleseaduse täitmist kontrollima, nüüd 2009 on ajalehtedes ilmnenud vaidlused uue keeleseaduse üle. Põhjaeesti murre afrikaat puudub(siga,küpsetab), larüngaalklusiil puudub(kalad), harv palatalisatsioon(t,l,s,n,r), ks-ks(saaks), ksi-ks(üks,läks), psi-ps(laps), tk-tk(katki), kt-ht(kõht), ajalooline muutus, rekonstruktsioon, vokaalharmoonia puudub(näha), erinevad vokaalid teatud sõnades(lõhki, kollane, mets), keskkõrged vokaalid nasaalide ees(tema, on), silbilõpu klusiili nõrk vaste vokaliseerunud(nael),järgsilbi o kadunud(jahu,tegu), mitmuse nominatiiv -d(kalad), valdav -de mitmud(puudel), illatiiv -sse(kohtusse), inessiiv -s(jalas), keskvõrre -m (suurem), eri pöördelõpud isikus ja arvus(annan, anname), pöördelõpud lihtminevikus ja tingivas
Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega. Kirderanniku murded Keskmurre vältevaheldus puudub: vältevaheldus: seppä: R sebad, K seppad sepp: sepad palatalisatsioon vähene: palatalisatsioon: palk: palki pal´k: pal´gi lõpu- ja sisekadu piiratud: lõpu- ja sisekadu järjekindel: seppä, tüttäred sepp, tütred vokaalharmoonia vokaalharmoonia taandunud je- või lõputa illatiiv: sse-illatiiv: kodoje, alevi, hamba kodusse, alevisse, hambasse isi- või iksi-konditsionaal: ksi-konditsionaal: jäisin, jäiksin jääksin Kirderannikumurde tähtsamaid uuendusi tugevaastmeline n(n)i-terminatiiv: poiganni ‘pojani’;
http://wals.info/languoid/lect/wals_code_ben - http://www.language- archives.org/language/est https://www.ethnologue.com/language/ben - http://wals.info/languoid/lect/wals_code_est Bengali keel Bengali keel kuulub indoeuroopa keelkonna indo-aaria rühma uusindia keelte hulka, mille alternatiivseteks nimedeks on ka bangla ja bangla-bhasa keel (Bengali keel, 1985). Seda kõneldakse peamiselt Indias ja Bangladeshis, kuid ka Nepalis ja Singapuris. Bangladeshis on bengali keel ametlik riigikeel (178,2 miljonit kõnelejat), Indias kõneldakse seda Assami, Lääne-Bengali ja Tripura osariikides üsna laialdaselt (82,5 miljonit kõnelejat) ning on mõne osariigi ametlik keel. Nepalis ja Singapuris on kõnelejaid üsna vähe ning Singapuris loetakse seda isegi ohustatud keelte hulka. Bengali keelt kõneleb kokku umbes 261,5 miljonit inimest (Bengali, 2017). Seda kirjutatakse bengali kirjas, mis on üks devanaagari kirja variante (Bengali keel, 1968), ning ...
lühenemised ja see lähenemisviis on pooldajaid leidnud. Sel puhul on vältevahelduse põhjuseks peetud muutunud rõhu- või kõnerütmisüsteemi, mille omakorda võis esile kutsuda Skandinaavias kõneldud muinaspõhja keele mõju. 6. Kuidas on tekkinud eesti keelde laadivaheldus? Laadivahelduse sünnitas sulghäälikute nõrkade vastete kadu või muutumine mõneks muuks konsonandiks pearõhulise silbi järel. Muutus arvatakse toimunud olevat 14.-15. sajandil. 7. Kuidas kadus vokaalharmoonia eesti keelest? Kadus enne 1800 AD. Kuigi tänapäeva eesti kirjakeeles ühtki vokaalharmoonia juhtudest ei esine, leidub vokaalharmooniat eesti murdeis, kõige järjekindlamalt võru murdealal. Sellepärast on põhjust arvata, et vokaalharmoonia on eesti keeles vana nähtus. Seda aitavad kinnitada ka kirjakeele vanimad mälestusmärgid. Nii näib 13. saj kohanimede põhjal olevat kindel, et sel ajal esines Põhja-Eesti aladel veel vokaalharmoonia. 8
täiskasvanute kõnes regulaarselt. Eesti keele kolmas välde ei tee asja lapse jaoks keerulisemaks (sest erinev intonatsioonikontuur?). Oksaar: Jakobsonil ei olnud õigus, (arvas, et tüpoloogiliselt haruldased vormid ilmuvad hiljem). Vokaalharmoonia ilmub soome lastel kohe ja vead praktiliselt puuduvad (va üks Toivaise kirjeldet kö/ko vale valik). Ungari lastel on aga sellega rohkem raskusi (ungari vokaalharmoonia keerulisus?). Vokaalharmooniat palju juba lalinas, nii et see on keele vok. harm. eeletapp. 5. Sõnavara areng. Esimeste sõnade semantilised iseärasused. Imitatiivid. Esimesed sõnad on foneetiliselt väga ebatäpsed Keren: uurimise kolmandal kuul (1.0 1.1) oli ainult 9% uutest sõnadest enam-vähem täiskasvanu moodi, 1.5.-1.6 oli juba 45% enam-vähem õiged. Paljudel lastel esineb nn leksikaalne spurt. Kerenil oli see umbes 1.4 vanuses (enne 25. alla 25 sõna nädalas 25
soome-ugri ning turgi keelkonna keeled. Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest. Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat. Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaalharmoonia, lisaks vokaalide pikkuse ja rõhu sõltumatus teineteisest. Ungari keeles esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid. Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikkel ja atribuut ei käändu. Ungari sõnad on afiksite kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Vähe on aga verbiaegu. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on
anatoomiast ning kõneinertsist. Assimilatsioon võib olla sõna sees kui ka sõnapiiril (sa ei ole sai ole). 28. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Näited. · Suund: progressiivne (onu) ja regressiivne (palju) · Aeg: sünkrooniline ehk mingil teatud ajahetkel, diakrooniline ehk ajalooline häälikumuutus · Kaugus: lähiassimilatsioon (kõrvuti: nt distsipliin) ja kaugassimilatsioon (pole kõrvuti) · Ulatus: osaline, täielik 29. Mis on vokaalharmoonia? Näited. Vokaalharmoonia on progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis on eesvokaal, peavad ka järgsilpides olema eesvokaalid; kui esisilbis on tagavokaal, peavad ka järgsilpides olema tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited. Palatalisatsioon on hääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j
Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning vältevahelduse (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade vokaalide asemel diftongid. Saarte murdes esineb õ asemel ö, läänemurdes kohati v asemel b. 4 Eesti keele Grammatika
omandavad esimese keelena) Genealoogiline liigitus • Keelte sugulus – ja põlvnemissuhted • Keelepuud • Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest. • Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, nt baski keel ja korea keel 5 Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika liigid: Artikulatoorne Akustiline Auditiivne e. tajufoneetika Diftong- täishäälikuühend ühe silbi ulatuses Geminaat- pikk konsonant, mis hääldamisel jaguneb kahte silpi, näit. kap-pi, kas-si, nar-rima Afrikaat- klusiili ja sama häälduskohaga spirandi ühend, näit. ts, tš, pf
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Eestlased on praegusel asualal elanud üle 5000 aasta. 2. Kui vana on eesti keel? Eesti keel on umbes 2000 aastat vana. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Eesti keel tekkis umbes 2000, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Loomulikult ei toimunud eesti keele eraldumine teistest läänemeresoome keeltest äkki, vaid pikaajalise keelemuutumise tulemusel. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. 5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? 17. sajandil 20% ei rääkinud üldse eesti keelt st. eesti keele rääkijaid oli umbes 80%. 20. sajandi sõjad ja muutunud rahvastiku taastootmistüüp on kahandanud eesti keele kõnelejate arvu. 6. Millised kee...
2. vokaali lühenemine h ees: (mees :) mehe, pähe, maha - 1300 AD 3. palatalisatsioon i ja j ees: palgi (vrd palga) - 1500 AD 4. lõpukadu: võlg, põlv, põlev, võlaks, põlves, (aga võlale, põlvele) 5. sisekadu: võlglane, tütred - 1600 AD 6. kolme välte vastanduse tekkimine: hõbe - õpin - õppinud - 1700 AD 7.sõnalõpuline n kaob: võla, võlglane, eile, naine (aga õpin,mõtisklen) - 1800 AD 8. vokaalharmoonia kadu; seetõttu järgsilpides: ä > a süda, südameta (h)ä > e pähe, vähe 2. s. ü > i väsin, küsin, (täis) 3. s. ü > u väsimus, küsinud, jäänud ö > u nägu, jätku, ärgu - 1900 AD 9. järgsilpides o > u: talu, ilu, Pärnu, Tartuz Eesti keele häälikumuutused (1) • *Vns > Vs (*kansi > *kaasi) täielik progressiivne lähiassimilatsioon
Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased – panid loengukonspektidest kokku raamatu. 4. Foneetika harud (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika). Artikulatoorne haru kirjeldab hääliku moodustamist suus. Akustilise foneetika haru uurib helilaineid. Tajufoneetika on psühholoogiaga seotud valdkond, mis uurib, kuidas inimene kuuleb ja tajub keelt. 5. Foneetika mõisteid: diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm slaididel esinevad mõisted. Diftong - kaks järjestikust vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Geminaat - häälduses kahte silpi jagunv kaashäälik, nt kal-lab. Afrikaat - klusiilialgulised frikatiivid, nt pf, ts ja tf Palatalisatsioon - Peenendatus. Palatalisatsiooni korral omandab konsonant i-lise varjundi. Vokaalharmoonia - sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi Vt lisa Jana jagatud mõistelehelt. 6
Lõuna-Eesti murded- erinevad kirjakeelest nii palju ,et kirjakeelsel inimesel on lõuna-eestlase murdelisest jutust raske aru saada. Paljud lõuna-eesti murdesõnad kirjakeeles ja põhjamurretes on tundmatud. Tartu murre- on olnud omaaegse lõunaeesti kirjakeele aluseks. Mulgi murre- lõuna-eesti murretest kõige põhjaeestilisem. Erijooneks on e esinemine a asemel sõna järgsilpides (kirjutame kirjuteme). Võru ja Setu murre- võru keelt isel vokaalharmoonia. Võru keeles esineb eitussõna tegusõna järel. Setu murre erineb võru murdest mõngingase vene mõju poolest häälduses ja sõnavaras.
Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning vältevahelduse (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade vokaalide asemel diftongid. Saarte murdes esineb õ asemel ö, läänemurdes kohati v asemel b. 3 Põhjaeesti murded 3.1 Saarte murre Värvikas saarte murre on põhjust andnud paljude naljandite tekkeks. Kui saare taat
Türgi keelt kõnelevad türklased. Nad elavad põhiliselt Anatoolias, Musta mere ja Vahemere (türgi keeles "Valge mere") vahelisel poolsaarel. Türgis räägitakse ka teisi keeli, sealhulgas araabia ja kurdi keelt. Kõnelejate arv on umbes 80 miljonit. Lisaks ladina tähestiku tähtedele on kasutusel mõned modifitseeritud tähed. Türgi keele lähemad sugulaskeeled on türkmeeni ja aserbaidzaani keel. Nagu teisigi turgi keeli, iseloomustab türgi keelt vokaalharmoonia, aglutinatsioon ning rikkalik sufiksite kasutamine. Näiteks mitmust väljendaval sufiksil on kaks kuju -lar või -ler vastavalt sellele, kas sõna tüves on ees- või tagavokaalid. Türgi keel kasutab ladina kirja. Vaatamisväärsused Türgi beachivälised "hitid" on: * Istanbul (Ayasofia kirik-moshee-muuseum, Sinine Moshee, Süleymani moshee, Topkapi palee-muuseum koos haaremiga, Dolmabachi palee-muuseum, vanalinna miljöö, Galata sild ja torn, kaetud turg).
o Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena). 5 Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Loomulik keel keel, mis on tekkinud ja arenenud loomulikul teel. On kujunenund väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeel - esimene keel, mida omandab laps loomupäraselt. Polüseemsed sõnad mitmetähenduslikud sõnad.
• Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena) 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika (häälikulise struktuuri uurimine; teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist): • artikulatoorne - uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis • akustiline - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste
MORFOLOOGIA Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtudes. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: 1) sõna muutmine ja 2) sõnamoodustamine. Morfeemide järjestuse uurimist nimetatakse morfotaktikaks. Morfoloogilise protsessi all mõeldakse operatsioone, mida rakendades saab kirjeldada vormide moodustamist. Morfoloogiline loomulikkus avaldub selles, et keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt ja lihtsamat vastavalt lihtsamalt. Sõnavormide moodustamist käsitlevat vormiõpetuse osa nimetatakse vormi- moodustuseks ehk morfoloogiliseks sünteesiks ja sõnavormidest arusaamist käsitlevat osa morfoloogiliseks analüüsiks. * Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Sõnad võivad iseseisvalt ...
keelena). uus oleva grammatika; keel, keele millel 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika liigid: Artikulatoorne - tegeleb hääldustega inimese kõneorganite seisukohast Akustiline - tegeleb häälelainega Auditiivne e tajufoneetika - psühholingvistiliste meetodite kasutusala, uuritakse kuidas tajutakse hääldust. Diftong - täishäälikuühend
· *- ks> ks: saaks · *-ks > ss: saassi · *-ksi > -ks: üks, läks · *-ksi > -ts: üts, läts · *- psi > ps: laps · *-psi > pts: lats · *- tk > tk: sõtkuma, katki · *-tk > kk/tsk: sõkma, katski · -*kt > ht: kõht, vahtu · -*kt > tt: kõtt, vattu · Vokaalharmoonia puudub näha, terava · Vokaalharmoonia: nätä, terävä · Erinevad vokaalid teatud sõnades: · lõhki, lõng, õlg, hein, maha, jahvatab, · lahki, lang, olg, hain, maahha, jauhhas, kollane, mets kõllane, mõts · keskkõrged vokaalid nasaalide ees: tema, on · kõrgenenud vokaalid nasaalide ees: timä, um
Saksakeelsest originaaltekstist eestikeelse tõlke tegija pole teada, kuid ta polnud hea eesti k oskaja. Siin on leitud põhja- ja lõunaeestiliste joonte segunemist. Tekstis on 35 rida. JÄRELDUSED: Suur varieeruvus kõigil keeletasandeil. Kasutatud nii alamsaksa (põhja-) kui ladina ortograafiat (lõunaeestilised tekstid) - ebaühtlane kirjaviis. 16.saj lõpuks on lõpu- ja sisekadu toimunud. Üksikud vokaalharmoonia jäljed, eriti lõuna tekstides. Rahvakeeles kaob 16.saj jooksul genitiivi lõpp -n, mis 16.saj algul oli järjekindlamalt olemas. Komitatiiv on lõunaeesti keeles moodustumas. -t on imperatiivi mitmuse 2. ja 3. pöörde vormides kadumas. Saksapärane lausestus saksapärane: eksimused objektikäände kasutamisel, võõrapärane sõnajärg. 6. 17.saj I poole põhjaeesti kirjakeel
hääldusviisi a (frikatiivistumine - lihtsalt, nasalisatsioon onu), helilisusassimilatsioon. Assimilatsioon kahe sõna piiril: Sandhi: eesti klusiilide tugevuse muutumine, liesoon: eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse: hea tööd, elisioon: vokaalide kadu kahe sõna piiril: rehe all- rehal, Kao asukoha järgi sõnas: aferees: alguskadu: kleit-leit, sünkoop e sisekadu: läinud- läind, apokoop: lõpukadu matala madal. 29. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti naine naanõ) 30. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus. Hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. 31. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid!
Läänemeresoome keeled liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa Mordva keeled ersa, moksa Mari keeled Permi keeled udmurdi (votjaki), permikomi, sürjakomi Ugri keeled ungari, mansi (voguli), handi (ostjaki) Samojeedi keeled - nganassaani (tavgi), eenetsi (jenisseisamojeedi), juratsi, neenetsi (juraki), sölkupi (ostjakisamojeedi), kamassi, matori 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika on teadus häälikutest kui füüsikalisest suurusest. Foneetika liigid: 1) artikulatoorne foneetika tegeleb häälikute moodustamisega; uurimisobjekt on ka inimese suu; 2) akustiline foneetika uutimisobjekt on heli; 3) auditiivne e tajufoneetika uurib heli vastuvõttu. Transkriptsioonid: - IPA;
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailm...
Supletiivsussuhtes on näiteks mitmuse tunnused d ja i (hüppe+d hüppe+i+l), hea eri tüved (hea pare+m pari+m) IP-morfoloogia ja IA-morfoloogia Protsessimorfoloogia (IP) on morfoloogia meetod, milles teatud allomorfid tuletatakse abstraktsemaist, näiteks arhifoneeme või morfofoneeme sisaldavatest representatsioonidest või teistest allomorfidest. Selle näiteks on saksa keele sõnalõpuklusiilid ja soome keele vokaalharmoonia ning eesti sisseütleva lõpu kirjeldused. Selle vastand on IA-morfoloogia. Selle meetodi järgi loetletakse vaid keerulisemate juhtude allomorfid ja nende distributsioonid. IA-morfoloogiline kirjeldus saksa keele helilisuse/helituse varieerumisest võiks olla lihtsalt konstateering, et helitud allomorfid esinevad sõna absoluutses lõpus, teistes kombinatsioonides aga esinevad helilised allomorfid. Morfeemide liigid
Palataalne vastu suulage moodustatud häälikud nt k Larüngaalne kurgus moodudtunud häälikud, nt sulghäälikud mingited teatud sõnades Labiaalne huulte abil moodustatud, nt p Aspireeritud oluline inglise keele häälduses, k p t juures Diftong täishäälikuühend, kaks erinevat täishäälikut Geminaat sama konsonandi topeltesinemine silbipiiril, nt kammi - kapi Positsioonilised nähtused: palatalisatsioon häälikute pehmendus, l n s t Vokaalharmoonia (eesti keeles täpitähed alati esimeses silbis) võivad esineda ainult ees- või tagavokaalid Assimilatsioon/dissimilatsioon häälduslikud nähtused. A häälikud muutuvad sarnasemaks kõrviti hääldades. D teatud raskesti hääldavaid häälikuid on raske ühte sõnasse panna, nt ruber - röövel
FONEETIKA Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid. Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähtis etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määrata keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad. Foneetiline transkriptsioon Paljudes keeltes on kirjaviisi seos kõnega nõrk, nt inglise k sõna through kirjakujus on 7 tähte, häälikulises vormis ainult kolm häälikut [ru]. Olulisimaks abivahendiks keele häälikuressursside selgitamisel on foneetiline transkriptsioon, kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine. Vajalik selleks, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugus...
Oli mõjutatud biheivorismist. Generativism strukturalismi edasiarendus. Chomsky süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: 1) keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite kogumina 2) keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Foneetika liigitus: artikulatoorne (häälikute moodustamine), akustiline (heli) ja audutiivne e tajufoneetika. Foneemide liigitus: 1) Häälikute moodustusviisist tulenevalt
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
Generativism (Chomsky) oli tugev suund/vool.(20 saj teine pool): Esindaja Chomsky - süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: · keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem · keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni · keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika - häälikuid uuriv teadus on häälikuõpetus. Foneetikat huvitab näiteks see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid kaashäälikuid ja sulghäälikuid ja vokaale ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Häälikute moodustamine (artikulatsioon), akustika (heli), häälikute taju(psühholoogia). Fonoloogia - foneetikale lähedane teadus on fonoloogia. Fonoloogia uurib häälikute struktuuri, missugused
üks häälik mõjutab talle järgnevaid häälikud Regressiivne as. üks häälik mõjutab talle eelnevaid häälikuid Kaugassimilatsioon mõju teises/kolmandas silbis Lähiassimilatsioon häälik mõjutab oma vahetus läheduses olevaid häälikuid Täielik assimilatsioon 2 häälikut muutuvad täiesti sarnaseks (muld:mulla) Osaline as. sarnaseks muutuvad vaid mingi hääldusliku joone poolest (lumi, lume, lumd muutus lund) 31. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Kui esimeses silbis on eesvokaal, siis järgnevates silpides on ka eesvokaal. Nii ka tagavokaalide puhul. (see on progressiivne kaugassimilatsioon) nt soome keeles: päässä, maalla 32. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! See on peenendus, tuleb kaasahääldusega (j ja j naabruses, aga ka siis kui neid ei ole naabruses) regressiivne lähiassimilatsioon. Peenendus keel puutub laiemalt kokk kõva suulaega (palju, nalju, panni, kassi) 33
kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena) Keele päritolu: võetakse algkeel , põhisõnavara ja struktuur rekonstrueeritakse ja tuleb tütarkeel. 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika – häälikuõpetus, hääldusõpetus – teadus, mis uurib kõnesüsteemi allüksuseid – häälikuid – artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle tulemusena tekkiva suulise kõne
Sellel on oma sõnavara ja grammatika. Keele päritolu teooriad (naljaga pooleks): *bow-wow teooria – esimesed sõnad onomatopoeetilised; *pooh-pooh teooria – esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; *yo-he-ho teooria – esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; *la-la teooria – kõne algus on laul; *keele žestilise päritolu teooria 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika – häälikuid uuriv teadus; kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid täishäälikuid, kaashäälikuid ja sulghäälikuid; kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Fonoloogia – uurib häälikute struktuuri; millised foneemid on ühes või teises keeles; otsib häälikusüsteemile sarnasusi keelesüsteemist. Foneetika liigid: 1
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
