Murded ning kõnekäänded/tähendused (0)

17
Kirjakeel – riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm
Murdekeel – teatud piirkonna eripärane keelekuju
Aduma – aru saama; almus – armuand ; asine – hinnatav , tähtis; hajuma – laiali valguma; heituma – kartma hakkama; hubane – koduselt
mugav; hubisema – võbisema; hulpima – vees õõtsuma; hõikama – (hõikega)
kutsuma; irduma – eralduma; kulles – konnapoeg; kümblema – suplema; lõngus –
ekstavagantselt riietatud; läitma – süütama; mainima – esile tooma ; nugiline - teiste organismide kulul elav olend ; orb – vanemateta laps; pälvima
– midagi ära teenima ; remmelgas – puukujuline paju; räämas – määrdunud; siug –
uss, madu ; susi – hunt; vagel – ussike, tõuk; valla – lahti, avatuks; õnar – lohk , süvend
18
Kirderannikumurre – sõnadel puudub
palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu
ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid.
P-Eesti murderühm jaguneb neljaks :
1)
Saarte murre, mida räägitakse
Saare- ja Hiiumaal, Muhus ja Kihnus , iseloomustab kääshäälikuühendi puudumine
sõna algul (raav – kruvi), ö esinemine õ asemel, seesütlev kääne (nurkas,selgas)
2)
Läänemurret kõneldakse Lääne-
ja Pärnumaal. Ühisjoooned saarte murdega (võrkus, paatis (seesütlev)), v tähe
asemel b täht (kõba kibi), harva hi muutumine he-ks (kuhe, vaheb), de- mitmus
(õladel, linnudele)
3)
Keskmurre (Põhja-Eesti,
Viljandi- ja Tartumaa põhjaosa). S tähe asemele KS (vareksed katuksel),
si-lõpuline või a-tunnuseline mitmuse osastav (eitesi, padasi, konta),
nd-tunnusega kesksõna, nt sand , istund, viind.
4)
Idamurre (Virumaa, Peipsi
ääres) – sageli o asemel õ, d esinemine nõrgaastmelistes vormides (madud,kadub), st asemel ss (issub, muss).
Lõuna-Eesti murderühm – ks asemel ss (massa, katessa, suuress),
tk asemel kk (sõkku(sõtkuda)). Vokaalharmoonia, üldine i-mitmus ja i- lihtminevik .
22
Epiteet – kunstiline täiendsõna
Personifikatsioon – isikustamine
Metafoor – peidetud võrdlus?