Referaat "Ugrikeeled" (1)

UGRI KEELED
Referaat
Juhendaja :
Pärnu 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. UURALI KEELKOND 4
2. UGRI KEELED 5
2.1 Ungari 5
2.2 Handid 5
2.3 Mansid 6
KASUTATUD KIRJANDUS 7

SISSEJUHATUS

Referaadis on lähemalt kirjutatud ugri keelest, mis kuulub Uurali keelkonda . Enamus materjalist on saadud internetist, mille põhjal on ka töö kirjutatud. Esimeses peatükis on kirjutatud üldiselt Uurali keelkonnast ning selle jagunemisest. Teises peatükis on juttu ugri keele jagunemisest ungari, handi ja mansi keeleks. Lähemalt on kirjutatud nende ajaloost ja keelest.

UURALI KEELKOND

Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Tänapäeval on uurali keeli rääkivaid rahvaid maailmas kokku umbes 23 miljonit inimest. Veel enne Suurt Rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733- 1785 ). Uurali keelkond jaguneb kaheks: soome-ugri keeled ja samojeedi keeled. Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka Lääne- Siberis . Samojeedi keeli kõneldakse peamiselt Venemaal Euraasia äärmises põhjaosas.
Soome-ugri keeled jagunevad nüüdisajal:

• saami ,
  
• läänemeresoome,
  
• mordva ,
  
• mari,
  
• permi ,
  
• obiugri ,
  
• ungari.
  

Samojeedi keeled jagunevad:

• neenetsi ,
  
• eenetsi,
  
• nganassaani,
  
• sölkupi,
  
• kamassi (väljasurnud),
  
• matori (väljasurnud),
  
• koibali (väljasurnud).
  

Ugri keeled jagunevad omakorda:

• ungari,
  
• handi,
  
• mansi.
  

UGRI KEELED

Ungari

Ungari keel on Ungari Vabariigi ametlik keel, mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast (98,5%). Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias, aga ka Lääne-Euroopas, samuti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, vähe­mal määral Austraalias ja Lõuna-Ameerikas. Ungari keel on maailmas keelte kõnelejate arvu poolest u 40. kohal, Euroopa keelte hulgas 12. kohal. Ungari keele­tüübile sarnanevad kõige rohkem üldiselt soome-ugri ning turgi keelkonna keeled.
Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud „pühadest” keeltest – heebrea , kreeka ja ladina keelest. Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat.
Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaal­ harmoonia , lisaks vokaali­de pikkuse ja rõhu sõl­tu­matus teineteisest. Ungari keeles esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid. Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka. Ungari kee­les ei ole grammatilist sugu, artikkel ja atribuut ei käändu. Ungari sõnad on afiksite kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Vähe on aga verbiaegu.
Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri pärit­­olu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid , kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse ob­jek­tid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz ‘käsi’, szem ’silm’, vér ‘ veri ’, szarv ’ sarv ’, hal ‘kala’, ad ‘andma’, négy ‘neli’). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule . Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval.

Handid

Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on seejuures nii, erinevad, et see teeb nende omavahelise suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 1989. aasta rahvaloenduse järgi on hante 22 521, neist kolmandik valdab emakeelt. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid, lõunahandid on välja surnud venelaste pealetungi tõttu.
Handi keel koos mansi keelega moodustavad obiugri keelte rühma. Neile lähim keel on ungari keel. Handi keel jaguneb kolmeks murderühmaks või keeleks. 22 500 handist umbes 60% pidas 1989. aasta rahvaloendusel handi keelt ja 38,5% vene keelt oma emakeeleks. Handi keele erinevate murrete kõnelejad ei mõista üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid murdeid vaadelda ka kui eri keeli.

Mansid

Jugra – nii nimetasid venelased 11.–16. sajandini Põhja-Uuralite ümbruses ja Obi jõe alamjooksul asetsevat ala. Seal elavaid hante ja mansisid nimetati jugralasteks. 14. sajandist alates ( Sofia kroonika, 1396 ) on manside kohta teada nimetus vogul. See nimetus oli Venemaal kasutusel 1930. aastateni, mil võeti rahva nimetusena tarvitusele mansi – nii nimetavad mansid ise oma rahvast. Mansi sõna tähendas algselt ’inimene, mees’. Samast tüvest arvatakse pärinevat ka ungarlaste endanimetus magyar.
Mansi keel kuulub soome-ugri keelkonna ugri rühma. Hante ja mansisid koos nimetatakse obiugrilasteks, nende kõige lähemad keelesugulased on ungarlased . Varasemaid mansikeelseid kirjapanekuid (sõnaloendeid ja isikunimesid) leidub Vene 15.–17. sajandi kroonikates. Rikkalikumat keelematerjali esineb 18. sajandist alates. Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (1819–1858) oma reisil manside ja hantide juurde 1843– 1844 , veendudes ühtlasi nende keelte lähisuguluses ungari keelega.
Üldiselt on mansi keeles sõnarõhk esimesel silbil, välja arvatud lõunamurdes, kus see võib asuda ka teisel silbil. Käändeid on 6–8, olenevalt murdest. Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. http://www.erm.ee/?node=944 (04.03.2010)
2. http://www.erm.ee/?node=952 (04.03.2010)
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled (04.03.2010)
2