Ella Käi OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ I Riigiõiguse mõiste ja allikad 1. Mõiste „õigus“ erinevad tähendused (objektiivne õigus; subjektiivne õigus; positiivne õigus; loomuõigus ) ja õiguse määratlus. Õigus on kehtivate normide ja printsiipide kogum, mis on suunatud korra loomisele inimkäitumises. ● Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele ● Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tul...
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
Vabariigi Valitsuse seadus- VV ja ministri nimetab ametisse ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib peadirektor, kelle esitanud talle tähendatud valitsuskoosseisu.VV on nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri ettepanekul. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab vähemalt pool valitsuse koosseisust. Istungi aja ja päevakorra ...
Äriõiguse KT 1. Tsiviilõigusesse kuulub: Võlaõigus; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus 2. Kuidas toimub panga krediidi saamine Vähemalt 5 liiget. Otsuste vastuvõtmine ja hääletus on lahtine nimeline. Koosolek kinnine võib kutsuda laenu taotleja kuid ei pea. Otsust ei pea kliendile põhjendama. 3. Vabariigi Valitsuse õigusaktid määrus, korraldus (teises variandis oli minumeelest riigikogu ja panga õigusaktid) 4. Ministri õigusaktid määrus, käskkiri 5. Panga algkapital- 5 mil eur 6. OÜ algkapital 40 000 kr 7. OÜ nõukogu peab olema kui, - kui ette nähtud põhikirjas, kui osakapital üle 400 000 ja juhatuses 3 liiget 8. Mitu liiget on OÜ nõukogus On 3 kuni 5 MITU LIIGET PEAB OLEMA NÕUKOGUS? -3 9. Äriregistri B kartoteegis on OÜ, AS, tulundusühistu(teises küsiti A kartoteeki) 10. Kes võib olla prokuura inimene ja FIE KES VÕIB OLLA PROKURISTIKS? - füüsiline isik 11. Avalik õiguslikud asutused Riik,...
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja ...
Vabariigi Valitsus Põhiseaduse VI. peatükk Vabariigi Valitsuse funktsioonid • Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) • Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5) - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; - esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; - koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande • Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8) - suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; - korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; Vabariigi Valitsuse koosseis • Vabariigi Valitsusse ...
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM 1. Vabariigi Valitsus Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt: 1) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 2) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 3) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tul...
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arve...
Seadusandlus, rahandus, riigieelarve • Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega (PS § 102) • Seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. • Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) • Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimu...
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohu...
Riigikogu Laura-Liisa Vikat 9. klass Oru kool 2014 Riigikogu Riigikogu on... ...Eesti rahva esinduskogu, kellele põhiseaduse kohaselt kuulub seadusandlik võim. Kuid lisaks õigusloomele on Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65 järgi. Riigikogul on ... ...101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu liikmel on ... ...vaba mandaat, mis tähendab seda, et Riigikogu liige on kogu rahva es...
Riigikogu PS IV peatükk • Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste...
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; ...
Parlamentarism-rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest. Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus, gruusia, mehhiko, argentiina.Poolpresidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. President vastutab välis-kaitse ja mee...
Mõisted EKAK – dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Kaasamine iseenesest ei ole Eesti ühiskonnas midagi uudset. Mida tähendab kaasamine? Kaasamist võib käsitleda erinevates kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda meie igapäevaelu tasandil. Me kaasame oma pereliikmeid, sõpru ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse ettevõtmistesse, aruteludesse. Soovime, et meie tegutsemise motiive ja eesmärke mõistetaks ja toetataks. Osapoolte veenmiseks kasutame me erinevaid meetodeid, mõnikord meie ettevõtmisega kooskõlas olevaid, kuid vahel ka sobimatuid. Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partner...
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võ...
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Tava ja toimingud Kohtulahendid Doktriinid-õpetused 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõ...
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14...
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise vi...
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletus...
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järeleval...
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT Haldusjuhtimise bakalaureuse õppekava KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID Referaat Juhendaja: Reena Säästla Tallinn, 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 I PEATÜKK. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÕISTE JA PÄDEVUS...................4 1.1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja olemus............................................................ 4 1.2. Kohaliku omavalitsuse võimupiirid.....................................
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja r...
Kaitseliidu seadus Raivo Pehk 2006 Kaitseliidu seadus (KaLS) võeti Riigikogu poolt vastu 08.02.1999.a. ning jõustus 05.03.1999.a. KaLS-ga sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema ülesanne, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste isikutega. Kaitseliidu seadus Kaitseliidu mõiste - Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne - Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust j...
TÖÖÕIGUS 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses. Tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5). seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt); 6). Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7). kohaliku omavalitsuse õigusaktid; 8). kollektiivlepingud. 2. Tööleping...
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et ...
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS Põhiseaduslikkuse järelevalve Tallinn 2014 Õiguskantsleri pädevus ja funktsioonid Õiguskantsleri seadus ütleb, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet nii seadusandliku ja täidesaatva kui ka riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 1 Ajalooliselt on õiguskantslerit peetud nii täitevvõimu institutsiooniks kui ka seadusandliku võimu osaks. Tänapäeval peetakse õiguskantslerit sõltumatuks institutsiooniks, kuigi tema tegevuses võib leida sarnasusi nii seadusandliku-, täidesaatva- kui ka kohtuvõimuga. Seadusandliku võimu funktsioonidest on tal kontrollifunktsioon, täidesaatvast võimust on talle omista...
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve...
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
KORDAMISKÜSIMUSED1 ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS TTO3160 kevadsemester 2005 1. Mis on õigus. Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem. Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas...
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasa...
Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsi...
annaabi.ee 
