Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine ka tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamise tõttu töölepingu ülesütlemisel peab tööandja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning eelistama töölejäämisel TLS § 89 lg 5 kohaselt töötajate esindajaid ning töötajaid, kes kasvatavad alla kolmeaastast last (võrdne kohtlemine kuulub kohaldamisele võrreldavate töötajate osas ning võrdset kohtlemist ehk koondamise valikut peab tööandja suutma hiljem põhjendada). Erakorraline ülesütlemine (5) Koondamissituatsioonis peab tööandja pakkuma TLS § 89 lg 3 kohaselt töötajale võimalusel teist tööd ning vajadusel korraldama ka vastava
kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk. Kui on vaja välja arvutada keskmine töötasu tööpäevatasu maksmiseks, siis toimitakse edasi järgmiselt: liidetakse arvessemineva ajavahemiku töötasud ning jagatakse need sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga, mida vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (viibis puhkusel või haiguslehel vms). Kui töötaja kannab töö tegemisega seoses kulusid, tuleb need tööandja poolt talle hüvitada Tekkivad kulud peavad olema mõistlikud ning vajalikud Töötaja kulusid ei saa hüvitada töötasu arvelt Põhilised kulud tekivad seoses lähetusega Kui töötajal tekib seoses töösuhtega kahju, tuleb ka see tööandja poolt talle hüvitada. Tööandja hüvitab töötajale töö tegemise käigus tekkinud
Puhkus Põhipuhkus Põhipuhkused: tavaline töötaja 28 kalendripäeva aastas TLS § 55 ; alaealine töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 56; töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 57; haridus- ja teadustöötaja kuni 56 kalendripäeva aastas TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3)
52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud täistööajaks, mis on: 7 12aastasel 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 13 14aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 15aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 16aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17
asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töötaja hoolsuse määr Oma kohustusi peab töötaja täitma TLS § 16 lg 1 kohaselt lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Kui töötaja ei ole piisavalt hoolas, vastutab ta töölepingu rikkumise eest. Töötaja hoolsuse määr (2) Töötajale vajaliku hoolsuse määra määramisel arvestatakse järgmiste asjaoludega: tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalised riskid; töötaja väljaõpe;
§ ATS 2013 § TLS 2009 õigus/kohustus/ võrreldav tingimus viide Ametnik Töötaja Avaliku võimu teostamine § 7 lg 2 jah ei Finantseerimine riigi või KOV eelarvest § 6 lg 1 jah ei § 5 lg 1; § Avalik huvi 51 lg 2 jah ei
52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud täistööajaks, mis on: 7 12aastasel 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 13 14aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 15aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 16aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17
Koondamise erisused ATS ja TLS alusel Teele Kruzman VE I 5.november Majanduslangus on kestnud juba tükk aega ,ning peatselt ennustatakse majanduse tõusu. Keskmiselt peetakse majanduse languse ajaks 11 kuud. Kui esimesed 3 kuni 6 kuud kulub ettevõttel selleks, et tajuda majanduslanguse mõju; siis veel 3 kuni 6 kuud, et koondamised läbi viia. Seega võib firma leida end tegevusi kokku tõmbamas olukorras, kus peaks hakkama hoopis kasvama. Arvatakse küll, et praegune majanduslangus on sügavam ja pikem kui eelmised ning seega ei pruugi majanduslanguse pikkus 11 kuud praegusel juhul kehtida. Hoolimata sellest peab arvestama, et lisaks koondamise otsestele kuludele kaasnevad koondamisega kaudsed kulud, millele ei mõelda. Mis on koondamine? Koondamisel lõpetatakse töötaja tööleping kuna tööandjal pole kasulik hoida nii palju töötajaid. Enamasti on see tingitud majanduslikest põhjustest. Koondamise protsess on seadustes üsna täpselt reguleerit...
Igapäevane ja nädalane puhkeaeg peab seadusega kooskõlas olema olenemata sellest, et töötaja töötab graafiku alusel ehk summeeritud tööaja arvestuse kohaselt (kõik kassiirid/müüjad töötavad ju graafiku alusel ). TLS § 46 lg 1 sätestab üldreegli, et tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul (NB! See neljakuuline arvestusperiood on vastavalt TLS § 2 kohustuslik – pikemas arvestusperioodis ei saa kokku leppida), kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. Lõike 3 kohaselt on võimalik jõuda järgnevale kokkuleppele - tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav
(1 rahvuspüha 24.veeb; 11 riigipüha) · Tööaja lühendamine kui tööpäev langeb enne 1.jaanuari, 24. veebruari, 23. juunit, jõululaupäeva siis seda tööpäeva lühendatakse 3h võrra. Valveaeg töötaja ei pea olema tööl, kuid kättesaadav (tasustamine kokkuleppeliselt, mitte vähem kui 1/10). Puhkus töö või teenistussuhte peatumine kindlaks aja perioodiks. Ametnikud on teenistuses. Puhkuse seadust ei ole seda reguleerib TLS. Puhkuse jaotumine: 1. tööpuhkus töötatud aja eest ( korraline, igaastane) 2. vanemapuhkused sünni; hooldamisega 3. palgata puhkused kokkuleppeline, tasuta. 4. õppe-puhkus õppijatele ja töötajatele. ( täiskasvanute koolituse seadus TäKS). 3 Puhkuse andmise, kasutamise reeglid: - iga aastane puhkus kestab 28 päeva aastas.
ÜLESANDED TÄHTAEG 13. nädal Ülesanded: 8, 11, 12, 13, 44, 46, 115, 119, 120, 122, 123 https://www.riigiteataja.ee/akt/13198023 - uus TLS Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö) (TLS §7 lg4)
Essee Töö- ja palgakorralduse küsimus on kindlasti üks kõige enam kirgitekitavamaid valdkondi inimeste eludes, sest töötavad elus meist vähemalt mingil hetkel ju peaaegu kõik. Olenevalt vaatepunktist võiks käesoleva teema puhul kergesti äärmustesse laskuda, kuid järgnevalt on üritatud luua mudel, mis ka tegelikus elus toimiks ning kõikidele osapooltele rahuldust pakuks. Nimelt võimaldab efektiivne töö- ja palgakorraldus luua keskkonna, mis on meeldiv nii tööandjale kui ka töötajale. Rahulolev ja efektiivne töötaja on aga kahtlemata üks põhilisi faktoreid kliendirahulolu suurendamisel, mis omakorda toob kaasa ettevõtte kasu kasvu ning seega võibki öelda, et võimalikult ideaalse töö- ja palgakorraldussüsteemi rakendamisel oleks kõigi kolme osapoole jaoks (tööandja, töötaja, klient) positiivseid aspekte kõige enam. Esmalt on otstarbekas ära defineerida mõisted töö ja palk ning need omavahel seosta...
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).
Õigusõpetus X Töölepingu lõppemine Poolte kokkulepe – ehk töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel on sätestatud (TLS §76). Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetad aigal ajal, kui üks pooltest esitab vastava sisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. St initsatiiv töölepingu lõpetamisel võib tulla mõlemalt poolelet, kusjuures põhjus ei ole oluline. Vatavalt TLS §73 peab tööandja kirjutama töölepingu lõppemis ekohta vastava märke tööraamatusse; formuleeringu: töölepinbg lõpetatud poolte kokkuleppel. Peab silma spidama, et taotlus oleks tingimata kirjalik. TLS §76 ei kohusta tööandjat maksma töölepingu lõppem,isel töötajale hüvitist. Poolte kokkuleppel võib hüvitist siiski maksta, kusjuures vaidluste ärahoidmiseks on soovitatav niisugune kokkulepe kirjalikult vormistada.
Töölepingu lõppemine Korraline ülesütlemine - TLS §85 Lubatud ainult töötajale. Eelkõige tähtajatu TL puhul, tähtajalise TL
Aaal, mil töötaja täidab talle riigi või KOV poolt pandud ülesandeid. Keeld ei kohaldu lõpetamisel likvideerimise või pankroti väljakuulutamise tõttu. Töölepingu lõpetamise isikulised piirangud 1 TÖÖÕIGUS Töölepingu lõpetamine raseda või alla 3-aastast last kasvatava töötajaga (TLS § 92) TLS § 86 p 1, 2, 5-8, alusel lubatud üksnes tööinspektori nõusolekul. - Vaidluse korral nõusolek arvestatav, kui see on saadud kirjalikult enne töölepingu lõpetamist. - Koondamise, mittvastavuse ja pikaajalise töövõimetuse tõttu lepingut lõpetada ei saa. Alaealisega lepingu lõpetamine (TLS § 93) - Lubatud ei ole lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.
tavaliselt on töötajal töösuhe ainult ühe tööandjaga; - töötaja saab oma tööd teha enamasti ainult tööandja töövahendeid ja materjale kasutades; - tööandja kohustub tagama töötajale seadusega ettenähtud hüved, nagu vaba aja andmine või tasuline puhkus.1 Töö tegemiseks sõlmitud lepingu olemuse väljaselgitamisel on eelkõige oluline poolte tahe, st millist lepingut sooviti sõlmida. Töötajate kaitse eesmärgil sätestab TLS § 1 lg 2 eelduse, mille kohaselt loetakse kõik lepingud, mille puhul üks isik teeb teisele isikule tööd ja selle töö tegemist võib oodata üksnes tasu eest, töölepinguks 2. Seega vaidluse korral ei tule töötajal tõendada, et tegemist on töölepinguga, vaid väidetav tööandja peab tõendama, et tegemist on muu võlaõigusliku lepinguga ja mitte töölepinguga. TLS § 1 lg 4 sätestab üldpõhimõtte töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata
Janette Voorand TL LÕPETAMINE/ÜLESÜTLEMINE 1. Vanaduspensionär esitas avalduse ja palus TL lõpetada 7 päeva pärast. Kas tööandja peaks tema soovi arvestama. Mis oleks sel juhul lõpetamise alus. Mida peab tööandja tegema viimasel tööloleku päeval. Tööandja võib arvestada töötaja sooviga, lõpetades töölepingu poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, kui tööiseloom seda võimaldab. Kui töölepingu lõpetamise aluseks on mõjuv põhjus, siis on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige
töötaja surmaga lepingu üles pankroti korral (TLS, § 81). öelnud, on töö- lõpeb käsundus- Tööandjal ja töötajal võtjal õigus nõuda leping pankroti on õigus tööleping kokkulepitud tasu, väljakuulutamisega üles öelda üksnes millest on maha (VÕS, §632 lg 2). TLS, sätestatud arvatud see, mille Leping lõppeb ka alustel ta lepingu üles- käsundisaaja (TLS, § 83). ütlemise tõttu surmaga ning Tähtajalise võib kokku hoidis või käsundisaaja ülesse öelda mille ta oma tööjõu pankroti korral erakorraliselt teistsuguse kasuta- (VÕS, §633 lg 1,2)
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud
1 A Kui töötaja tööpäev on 2-tunnine (nädalas 10 ha), kuidas toimub tööpäeva lühendamine riigipüha eel? TLS § 53, kuna TLS ei erista täis ja osalise tööajaga töötajaid, lühendatakse kõigi tööpäeva kolme tunni võrra. St, et 2 tunnise tööajaga inimene ei pea üldse tööle tulema. B Kas ülestõusmispüha on riigipüha Jah, Pühade ja tähtpäevade seadus § 2 lg 3 kas ülestõusmispüha eel peab tööandja tööpäeva lühendama? Ei, TLS § 53 2. Mis perioodid arvestab raamatupidaja puhkust andvaks ajaks? (oluline teada, et pidada täpset arvestust puhkuseõiguste üle) TLS § 68 lg-d 1 ja2 Raamatupidaja arvestab puhkust töötatud aja eest, sinna hulka kuuluvad ka töövõimetus ning põhipuhkusel oldud aeg. Lapsehoolduspuhkusel ja tasustamata puhkusel oldud aega puhkuse arvestamisel arvesse ei võeta. 3. Kas töötajat saab saata sundpuhkusele (tööandja väidab, et tal ei ole tööd anda)? Selgita palun
tasustama? TLS §19 lg 4. Töötajal on õigus keelduda töötegemisest kui ta osaleb streigis. Töötegemisest keeldumise õiguse kasutamisel ei saa tööandja nõuda töötajalt töötegemist ning töötegemisest keeldumine ei saa sellisel juhul olla lepingu ülesütlemise aluseks. Töötaja töötegemisest keeldumise õiguse kasutamisele vastab tööandja õigus mitte maksta vastava perioodi eest töötasu. TLS §36. Töötasu tuleb maksta aja eest kui töötaja kasutab TLS §19 lg 3 sätestatud töö tegemisest keeldumise õigust. Tööandjal on kohustus võimaldada töötajate esindajale tema töö ülesannete täitmiseks aega, mille eest makstakse töötajale töötasu. 10. Lõpparve: a. mis see on (nimeta nii palju komponente, kui tead)? TLS §84. Lõpparve on väljateenitud töötasu + saamata jäänud korraline puhkus. Kõik töölepingu järgi saadavad tasud (töötasu, puhkusetasu, boonustasu, tulemustasu). b
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku
kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS §29 lg2). Töövaidluse korral, kui ei suudeta iseseisvalt kokkuleppele jõuda, anda asi lahendada töövaidluskomisjonile või kohtule. Ülesanne 15. Berta S. saab oma õigusi kaitsta järgnevalt. Vastavalt kui töölepingu kestus ei ületa kahe nädalat, siis TLS ei nõua lepingu sõlmimisel kirjalikku vorminõude järgimist. Peale tööle asumist oli Berta S astunud töösuhtesse Alma K'ga vastavalt eelnevale kokkuleppele. Kuna töösuhe on oma olemuselt lepinguline ehk võlaõiguslik suhe, peab Alma K maksma saamata jäänud töötasu Berta S'le. Töövaidluskomisjonis on aga väga raske tuvastada suusõnalist kokkulepet ning kõige eelduste kohaselt oli ka töö mõeldud nn. haltuurana,
valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lõige 4). Näiteks võib sellise töö tegijaks olla õmb- leja, kelle ülesandeks on õmmelda peokleit. Õmblejal on täielik õigus otsustada, kus, millal ja kuidas ta tööd teeb (nt töötab õhtul kodus või oma ateljees). Tellijale ei ole oluline mitte aeg ega koht, kus töö sooritatakse, vaid lõpptulemus. Viidatud näite puhul sõlmitakse poolte vahel üldjuhul töövõtuleping, millele on kohaldatav VÕS. TLS § 1 lõige 4 ei välista kaugtöö tegemist (kaugtöö on reguleeritud TLS § 6 lõikes 4). Kaugtöö tegemise kokkulepe annab töötajale suurema vabaduse valida töö tegemise koht (töö tegemine väljaspool tööandja ettevõtet), kuid ei välista töötaja allutatust tööandja juh- timisele ja kontrollile. Töötaja täidab ka kaugtöö korral tööandja antud tööülesandeid, on vajadusel tööandjale kättesaadav, saab perioodilist töötasu ning kasutab üldjuhul tööandja
3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).
kriteeriumite alusel võiks veel lepingu olemust hinnata? Tähtsuse järgi: 1. Alluvussuhe ja selle määr (peab olema suur), juhtimise kontroll 2. Töölepingu puhul saab töötegija tasu oma töö eest 3. Tuleb lähtuda poolte tahtest: 1. poolte tahed, mis on tuvastatud läbi nende käitumist 2. poolte tahed, mis tulenevad nende käitumisest ❏ Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. ❏ Riigikohus seletab, et juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. ❏ Juhul, kui lepingul on nii töölepingu kui ka mõne muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu.
Töösuhe Tuupiline: uks töökoht, tähtajatu tööleping, täistööaeg Mittetuupiline: tähtajaline tööleping osaline tööaeg renditöö kaugtöö töö väljakutsel jm Turvalise paindlikkuse idee EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse (ingl. k. flexicurity ) põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel Turvaline paindlikkus integreeritud strateegia turvalisuse ja paindlikkuse samaaegseks suurendamiseks tööturul. Seega on tööõigus töötaja kaitseõigus ning huvide tasakaal töötaja ja tööandja vahel. Kaitsma peab tööturul olevat inimest, mitte töösuhtes olevat inimest. Kontseptsiooni areng EL-is: Lissaboni Strateegia (2000) aastaks 2010 EL majandus kõige
Isesisev töö 1) Kas M-i ja N-i vahel on sõlmitud tööleping? Jah, nad sõlmisid suulise töölepingu. 2) Millest järeldad, et tegu oli just töölepinguga ja mitte käsundus- või töövõtulepinguga? Sest töölepingu nad sõlmisid suulised ja olid leppinud kokku tööpäeva ning lepingud sõlmisid füüsiline isik ja juriidiline isik. TLS §1 lg 1. Ning töövõtuleping ja käsundusleping on ajutine leping ning seal sõlmivad lepingud isik ja isik. VÕS § 619 ja VÕS § 635. 3) Kas M-iga töölepingu sõlmimisel järgiti alaealistega töölepingu sõlmimisele ettenähtud töölepingu seaduses sätestatud nõudeid? Võrdle kaasuses väljatoodud asjaolusid seaduses sätestatuga ja loo seoseid, näidates, kas kirjeldatud juhtumis on toimitud õigesti või mitte ja kui mitte, siis mida tehti valesti
töökeskkonna eest vastutab tööandja; õigus puhkusele ja puhkusetasule. Sätete kohustuslikkus (TLS §2): käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui selline võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Soodsama sätte kohaldamise põhimõtte eesmärgiks on tagada töötaja kui nõrgema poole kaitse. TLS lubab töötaja kasuks seaduses sätestatud soodsamaid kokkuleppeid. Võrdse kohtlemise põhimõte (TLS §3): tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Võrdse kohtlemise seaduse §2 kohaselt on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise
Uue töölepingu seaduse alternatiiviks oli kehtiva töölepinguseaduse ja palgaseaduse ning töö-ja puhkeaja seaduse muutumine.Mis on tööleping?See on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe,mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd,alludestema juhtimisele ja kontrollile.Tööandja aga kohustub maksma töötajale selle töö eest tasu,puhkuse,puhkeajaKehtiv töölepinguseadus on andnud võimaluse töötajal kaitsta oma õigusi.Näiteks TLS parakrahv 2 kehtestab soodsama sätte kohaldamise põhimõtte,mille eesmärgiks on tagada töötaja kui nõrgema poole kaitse.Töölepingu seadus lubab töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamad kokkulepped,milles võivad töötajad ja tööandja kokku leppida seaduses ettenähtust pikemaks põhipuhkuses soodsamas ületunnitöö hüvitamises,pikemas etteteatamistähtajas või suuremas hüvitises töölepingu ülesütlemisel
või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb. 3. Kas töölepingu lõpetamiseks peab tööandja koostama käskkirja? JAH 4. Millega peavad töösuhte pooled arvestama töölepingu ülesütlemisel katseajal? Palun teie lühikest kommentaari – kas selline regulatsioon on mõistlik? TLS § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.
vaidlustada ning see tunnistatakse vastava nõude esitamisel ebaseaduslikuks. Tööinspektori nõusolek on arvestatav ainult siis, kui see on saadud enne töölepingu lõpetamist. Tööandja tegevuse lõpetamise ( likvideerimise) ja pankroti korral tööinspektor nõusoleku andmisest üldjuhul keelduda ei saa. Enamasti lõpetavad tööandjad töökohustuste rikkumise eest töölepingu varasemat karistust määramata. Sellise võimaluse annab TLS § 103 lg 2. Nimetatud säte teeb erandi üldreeglist ning võimaldab tööandjal tööleping lõpetada esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Jämeda töökohustuste rikkumisega on tegemist samuti juhul, kui töötaja tuleb tööle ebakainena või on tööl ebakaine. Sel puhul pole oluline, kas tegemist on alkoholist, narkootikumidest või toksilistest ainetest tingitud joobega. Alkoholi pruukimisega seotud vaidlusasjades on töövaidluskomisjonid ja kohtud väga
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
15.03.2010 esitas töötaja tööandjale avalduse, et soovib alates 01.04.2010 võtta välja puhkuse 2000. a, 2001. a, 2002.a 2003. a ja 2004. a eest kokku 140 kalendripäeva ning seejärel soovib ta töölepingu üles öelda, kusjuures tööandja peab talle lõpparve koosseisus välja maksma puhkusekompensatsiooni aastatel 2005, 2006, 2007, 2008, 2009 ja 2010 kasutama jäänud puhkuste eest. Kas töötaja nõuded on seadusega kooskõlas ning need tuleks rahuldada (vt ka § TLS 137)? TLS § 68. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Puhkusenõude aegumisel kaotab töötaja õiguse seda puhkust kasutada ning õiguse nõuda töösuhte lõppemisel kasutamata põhipuhkuse hüvitamist rahas. PuhkS § 25. Kasutamata puhkuse hüvitamine töölepingu või teenistussuhte lõppemise korral Töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma
TLS paragrahv 100 lg 1: Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS sätestab ka etteteatamistähtajad. Töötajale, kelle töösuhe tööandja juures on kestnud üle 10 aasta tuleb ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Sellest tulenevalt on Uno Meistril õigus nõuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. ( TLS paragrahv 99 sätestab, et kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. Arvan, et 2 päevaga ei ole uue töökoha leidmiseks mõistlik aeg. Eriti arvestades seda kui pikka aega on töötaja ühe tööandja juures töötanud. ) Kuna töölepingu ülesütlemise avaldus on ebaõige on Uno Meistril õigus see vaidlustada. Kuna
Töötaja on usalduse kaotanud. Siin peab silmas pidama, et kõik rikkumised, mis võivad põhjustatda töötaja usalduse kaotamise tööandja suhtes, peava dolema seotud tööandjale varalise kahju tekitamisega või tema vara ohtu seadmisega. Seda isegi siis, kui on ategemist tarbijate, äripartnerite, krlientide usaldamatuse tekitamisega ülsteisevastu. Usaldamas halvad ärisuhteid ja see avaldab paratamatut mõju tööandja majanduslikule seisukorrale. Ülejäägi kohta vt TLS §104. (Vääritu teo puhul vallandamine - Eelmises konspektis on sellest juttu (pedagoogid, noortetöötajad jne TLS§105, lõige1.) Vääritu tegu – tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskerditeerib töötajat või tööandjat. Tuleb ka arvestada TLS §105, lõige 2. Korruptiivne tegu - §86, punkt 12. Korrumptiivne tegu – vastavalt korruptsiooni vastase seaduse §5, lõige 1, on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine
- individuaalne (üks töötaja, üks tööandja) - kollektiivne (kollektiiv töötajatest, üks tööandja) Eestis on väga vähe ametiühinguid -TTO tööohutuse ja tervise kaitse* (saksa õiguses ainult) – kontor sobiks töötajale, õige tool jne – Eestis individuaalse suhte all peab tööandja selle tagama 1.1.4 Arengud Euroopas - EL-is propageeriti 2000. Aastate teises pooles turvalise paindlikkuse (flexicurity) põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel o Seadus peab andma miinimumi, pooled peavad olema vabad ise otsustama, samas peab olema piisavalt tagatisi, kui inimene jääb tööst ilma o (vana TL seaduse järgi pidi TA maksma koondamisel, kuni 4kuu palga kui ta on 10 a töötanud, praegu – TA maksab ühe kuu palga + töötukassa hüvitis) - Turvaline paindlikus – integeeritud strateegia turvalisuse ja paindlikkuse
Maakohus väitis, et arvestada tuleb asjaoluga, et hageja ei teinud tööd olles töölähetuste vahelisel tagasi ajal Eestis. Seega aeg, kus hageja tegi ületunde, hüvitati vaba ajaga. Maakohus jättis ületundide eest nõutava hagi rahuldamata. Maakohtus ei vaielnud pooled selle üle, et hageja eiras kostja poolt tehtud korraldust ilmuda 14. detsembril 2009.a tööle. Maakohus leiab, et sellest tulenvalt on kostjal õigus tööleping TLS §88 lg 1 alusel üles öelda, mis sätestab töölepingu üles ütlemist a töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Maakohus on seisukohal, et TLS 97 lg 3 sätestab, et TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus luges
Tallinn (allkiri) Tööandja nimi Juhataja 16.mai 2012 Varalise kahju hüvitamine Akt on koostatud selle järgi, et töötajal K-l, tekkis 15.05.2012 kassast puudujääk 2000 krooni. Töötaja ei tunnistanud oma süüd. Asjaolu tingib TLS § 75 rakendamise. Töötajaga K-ga oli sõlmitud kirjalikult varalise vastutuse leping vastavalt TLS§ 75. Tööandja otsus toetub järgmistele TLS§ 75 punktidele: 1.Varalise vastutuse kokkulepe on sõlmitud kirjalikult 2.See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud 3.Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil 4.On kokku lepitud vastutus rahalises ülempiiris 5
Tallinn (allkiri) Tööandja nimi Juhataja 16.mai 2012 Varalise kahju hüvitamine Akt on koostatud selle järgi, et töötajal K-l, tekkis 15.05.2012 kassast puudujääk 2000 krooni. Töötaja ei tunnistanud oma süüd. Asjaolu tingib TLS § 75 rakendamise. Töötajaga K-ga oli sõlmitud kirjalikult varalise vastutuse leping vastavalt TLS§ 75. Tööandja otsus toetub järgmistele TLS§ 75 punktidele: 1.Varalise vastutuse kokkulepe on sõlmitud kirjalikult 2.See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud 3.Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil 4.On kokku lepitud vastutus rahalises ülempiiris 5
TÖÖÕIGUS 1. Kas 12-aastane nooruk võib vanema nõusolekul teha kergemaid töid (rohimine, kastmine) isale kuuluvas põllumajandusettevõttes? Ei. TLS alusel on 712-aastastel lastel lubatud teha tööd vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal, kui töö sisuks on lihtsad kohustused, mis ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks võib 8-aastane noor astuda üles reklaamikampaanias, esineda rolliga teatrietenduses või osaleda erinevates kultuuriprojektides. Töölepingu sõlmimiseks tuleb 14 arvesse võtta lapse tahet, mis ei sõltu TLS alusel mitte üksnes lapsevanema arvamusest, vaid
a isik. Erandjuhtudel on lubatud töötada v. tööle võtta ka alaealist isikut. Tuleb silmas pidada, et alaealiste töösuhte reg. Erineb oluliselt täiskasvanute tööreg.st. See tuleneb sellest, et kaitsa alaealiste tervist ning võimaladada täita neil koolikohustust. Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätest. töölepinguseaduse paragrahvides 7;8 Üldreegel: tööandja ei tohi töölepingut sõlmida v. tööle palgata alla 15. a. isikut. Lisaks vanuselisele piirangule, näeb TLS ette absoluutset piirangut töö tegemiseks. Nimelt alaealine ei või teha tööd, mis · Ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid · Ohustab alaealiste kõlblust · Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse v. Väölja õppe puudumise tõttu · Takistab alaealise sots. Arengut v. Hariduse omandamist · Ohustab alaealise tervist tööiseloomu v. Töökeskkonna ohutegurite tõttu.
LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).
ärjasünnitanud naised. Lähedastel sugulustel(vanemad, vennad-õed ja lapsed ja õiglastel(abikaasa ja abikaasa perekond) on keelatud töötada üksteise vahetus alluvuses(riigi ja munitsipaal ettevõtetes) või vahetult kontrollitavatel ametikohtadel (TLS § 32). Sugulus ja õigussuhe ei takista alluvuses töötamist nt tervishoiu asutuses arstidel, koolides õpetajatel ja teistel pedagoogidel, teadusasutuste teaduritel ja mitmetel teistel loetelus toodud ametikohtadel. (harjutus 11, rakendub TLS §114). Diskrimineerimis .. on reguleeritud töötajate ebavõrdse kohtlemise.. . Soo, rassi, vanuse, rahvuse, sex suundumuse,kaitseväe teenistuse kohustuse, perek seisu, sots seisundi, parteisse kuulumise jne ei tohi töölevõttes arvesse võtta. Kui tööleandja on töölevõtmisel ebavõrdse kohtlemise keeldu eiranud, saab töölesoovija taodelda diskrimineerimisega tekkinud varaliste ja mittevaraliste kahjude hüvitamist, aga töölepingu sõlmimist ei ole tal õigust nõuda.
Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Siin on siiski suur AGA. Palgaseaduses §-s 36 lg 2 on sätestatud, et ,,tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjate tähtajaks tagastamata avansse, töötajate arvutusvea tõttu makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitanud kahju hüvitamise summasid". Samuti TLS §-s 17 lg 2 sätestatud, et ,,korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi". Nagu ma sain tekstist aru, summa kinni peetakse ilma töötaja nõusolekuta. Ja rõhutan veel üht asja. § 72. Töötaja vastutus (teine pool) (TLS) Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS §-s 16 lg 2 on sätestatud, et ,,töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille
Tööõigus kodune töö VÕS võlaõigusseadus TLS töölepingu seadus TLSE töölepingu seaduse seletuskiri 299 TsÜS Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast
Tööinspektioon sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelvalvet töö tervishoiu, töö ohutuse ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi. Tööinspektsioon on institutsioon, mis vahendab individuaalseid töövaidlusi. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid. Tegutseb põhimääruse alusel (leiab Internetist). Kehtiva TLS koostamisel rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet (flexicurity) töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik poolte vahel välja kujundada töösuhe, mis arvestab mõlema lepingupoole vajadusi ja huve. Rohkem võimalusi kasutada kaugtööd, osalise tööajaga jne. TLS normid laienevad ainult tööle, mida tehakse töölisena või teenistujana. Ta ei laiene riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutustele, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistujale jne.
Seoses töömahu vähenemisega ja analüüsides meie ettevõtte I poolaasta majandustulemusi millest selgus käibe langus ja negatiivne majandustulemus otsustas OÜ Ehitus juhatus 15. Augustil 2009 äriühingu töö efektiivsemaks muuta ning töö ümber korraldada. Seoses sellega kaob vajadus ühe projektijuhi ametikoha järgi. Allesjääv töö tehakse ära allesjäänud kolme projektijuhiga. Tööle jäetavatel projektijuhtidel on alla 3 aastased lapsed, mis tõttu neil on TLS § 89 lg. 5 tulenevalt tööle jäämisel eelisõigus. Eeltoodust tulenevalt teatan, et Teiega 20.septembril 2004 sõlmitud tööleping nr 23 lõpeb erakorralise ülesütlemisega 15. Augustil 2009 TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Töömahu vähenemise tõttu ei ole Ehitus OÜ-l võimalust ega vajadust uusi töökohti luua ega olemasolevaid ümber korraldada, mis tõttu ei ole Ehitus OÜ-l Teile teist tööd pakkuda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
