Sissejuhatus eraõigusse arvestus 2011 (0)

1.Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad?
Probleeme tekitas ainult 57. küsimus, millele ma vastust ei leidnud. Uurisin küll töölepingu seaduse eelnõud, kuid vastus jäi saamata. Teistele küsimustele leidin vastused kerge vaevaga.
2. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele II. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad?
Selles osas leidsin kõikidele küsimustele vastused ning täitsin kõik lüngad etteantud seaduste põhjal. Probleeme ei tekkinud.
3. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil suutelised lahendama alljärgmised III. OSA ülesanded ning esitada võimalikud lahendused?
Küsimusele 3.4. leidsin vastuse MTÜ-de põhikirju uurides, mitte kursuse materjali ega ka enda teadmiste põhjal. Ülejäänud küsimused vastasin kursuse omandatud teadmiste ja esitatud materjalide põhjal.
III OSA. ÜLESANDED
3.1. Mida peab tegema töötaja, kes soovib lõpetada töötamise kehtiva tähtajatu töölepingu alusel, sest soovib asuda tööle teise tööandja juures?
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda, teatades sellest tööandjale ette 30 kalendripäeva.Kuid kui ta tahaks seda erakorraliselt üles õelda, põhjusel, et kiiremini uue tööandja juurde tööle minna, siis see ei ole seaduse järgi mõjuv põhjus tähtaajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlesmiseks.
Kui uus tööandja on õelnud, et töötaja ei saa tema juurde tööle kui ta ei asu tööle vähem kui 30 päeva jooksul, siis on töötajal ainuke võimalus lühema aja jooksul töölt lahkuda tööandjaga kokkuleppel (muidugi oleks tal ka võimalus tööl mingi jama kokku keerata, nii et tööandja ise töölepingu erakorraliselt üles ütleks, kuid see võib töötaja mainele halvasti mõjuda). Kui tööandja ei nõustu, siis saab töötaja ka omavoliliselt töölt lahkuda, kuid peab selle eest seaduses sätestatud korras trahvi maksma. (Tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil)
. Mina arvan, et trahvi maksmine võib olla töötaja poolt mõistlik teguviis , kui uus töö on oluliselt tasuvam või mingil muul moel töötajale meelepärasem ja tal kaoks võimalus sinna tööle minna, kuna praegune tööandja ei lase tal enne etteteatamistöhtaega töölt lahkuda ja uus tööandja ei ole nõus tööle võtmisega nii kaua ootama.
3.2. Kuidas saab kaitsta oma õigusi tööandja, kui töötaja ütleb töölepingu korraliselt üles etteteatamistähtaega mitte järgides ning lahkub töölt ülesütlemisavalduse esitamise päeval?
Tähtajalise töölepinguga töötaja ei tohi töölepingut korraliselt üles õelda(va töötaja asendamiseks sõlmitud tööleping) , tähtajatu töölepinguga töötaja võib lepingu igal ajal korraliselt üles õelda, aga peab sellest ette teatama 30 kalendripäeva. (Seega tegu on tähtajatu töölepinguga)
Töötaja rikkus etteteatamistähtaega. Kuna töötaja ütles lepingu õigusvastaselt üles, on tööandjal õigus nõuda mõistlikku hüvitist. Nõuda saab otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist. (Eeldatakse, et kahju suurus on töötaja 1 kuu keskmine töötasu). Tööandja peab nõude esitama 20 tööpäeva jooksul arvestades töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.
Pooled võivad kokku leppida ka leppetrahvis.(Lisaks leppetrahvile saab tööandja nõuda ka kahju hüvitamist.)

3.3. Kuidas saab kaitsta oma õigusi töötaja, kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles koondades üle 10 aastat tööandja juures töötanud töötaja majanduslikel põhjustel esitades 14.12.2011 töötajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles teatab alljärgmist:
Lp Uuno Meister
Pikk 111-11, Tartu linn 50606
14. detsember 2011. a
Avaldus
07.03.2000. a sõlmitud töölepingu nr 2 erakorraliseks ülesütlemiseks majanduslikel põhjustel
Osaühingu Tinglik ja Uuno Meister`i vahel on 07. märtsil 2000. a sõlmitud tööleping nr 2, mis käesoleval ajal kehtib 05.07.2009 kokku lepitud muudatustega, mille alusel töötab Uuno Meister Osaühingus Tinglik tähtajatult ehitusmaterjalide müügiesindaja ametikohal.
Osaühingu Tinglik töömahu analüüs näitab, et 2011 aasta sügiseks saavutatud ning edaspidi prognoositavate müügimahtude haldamiseks piisab juhatajast ning ühest täiskohaga töötavast multifunktsionaalsest töötajast, kes müügitöö kõrval täidab ka lao juhataja ja laotöölise ülesandeid. Täiendavate müügikohtade ja müügiesindajate tööle võtmisel eesmärgiks seatud müügimahtusid ei ole õnnestunud saavutada ning nende saavutamine ei ole kujunenud olukorras, kus strateegiline partner vähendab krediiditingimustel müüdavate kaupade mahtu, kuni olukorra muutumiseni võimalik.
Eeltoodud asjaoludel soovib Osaühing Tinglik kaotada kõik ainult müügitööle suunatud ametikohad, sealhulgas Teie, Uuno Meister`i, ehitusmaterjalide müügiesindaja ametikoha.
Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lõige 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.
TLS-i § 97 lõige 1 näeb ette, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS-i § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Kõnealuse paragrahvi lõike 2 punkti 4 järgi peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama juhul, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. TLS-i § 100 lõige 5 võimaldab tööandjal teatada töötajale ülesütlemisest ette ka vähem, kui on seaduses sätestatud. Viimatinimetatud sätet kohaldades teatame Teile ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud.
TLS-i § 100 lõike 1 kohaselt maksab tööandja töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Samuti on töötajal õigus saada töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu kindlustushüvitist koondamise korral töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras (TLS § 100 lg 2).
Kuna Osaühingul Tinglik on juba üks multifunktsionaalne kogenud töötaja, kes müügitöö kõrval täidab laojuhataja ja laotöölise ülesandeid, siis ei ole Osaühingul Tinglik võimalik pakkuda Teile teist tööd.
Lähtudes eeltoodud faktidest ja õiguslikust regulatsioonist, teatab Osaühing Tinglik, et ütleb Teiega 07.03.2000. a sõlmitud töölepingu nr 2 TLS-i § 89 lõike 1 alusel alates 02.01.2012 üles seoses müügitöö mahu olulise vähenemise ja sellest tuleneva põhjendatud vajadusega kaotada ehitusmaterjalide müügikonsultandi ning viimistlus-, remondi - ja hüdroisolatsiooni materjalide müügiesindaja ametikoht . Teie viimane tööpäev on 02.01.2012.
Soovi korral võimaldab tööandja TLS-i § 99 alusel Teile etteteatamistähtaja jooksul kahe tööpäeva ulatuses vaba aega, et saaksite otsida endale uut töökohta.
Lõpparve koos TLS-i § 100 lõikest 1 tuleneva hüvitisega 1 kuu keskmise töötasu ulatuses kannab tööandja Teie arveldusarvele TLS-i § 84 lõike 1 alusel hiljemalt töölepingu lõppemise päeval 02.01.2012. a. Arvestades, et töötuskindlustuse seaduse § 142 lõike 1 kohaselt makstakse TLS-i § 100 lõikes 2 sätestatud kindlustushüvitist töötajale, kelle töösuhe on tööandja juures kestnud vähemalt viis aastat, ning Teie töösuhe tööandja OÜ Tinglik juures on kestnud üle kümne aasta, siis on Teil õigus saada TLS-i § 100 lõikes 2 nimetatud kindlustushüvitist.
Lugupidamisega
Kaarel Juht
Juhatuse liige
TLS paragrahv 100 lg 5: Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
TLS paragrahv 100 lg 1: Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
TLS sätestab ka etteteatamistähtajad. Töötajale, kelle töösuhe tööandja juures on kestnud üle 10 aasta tuleb ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva.
Sellest tulenevalt on Uno Meistril õigus nõuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
( TLS paragrahv 99 sätestab, et kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. Arvan, et 2 päevaga ei ole uue töökoha leidmiseks mõistlik aeg. Eriti arvestades seda kui pikka aega on töötaja ühe tööandja juures töötanud. )
Kuna töölepingu ülesütlemise avaldus on ebaõige on Uno Meistril õigus see vaidlustada. Kuna ülesütlemisavalduses on „väänatud” seadust, on avaldus vastuolus hea usu põhimõttega. Selleha seoses saaks Uno Meister tugineda lepingu tühisusele ja esitama vastava avalduse töövaidluskomisjonile või hagi kohtule. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest hagi kohtule või avaldus töövaidlus- komisjonile, taotledes:
1)töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist (seadusest tuleneva või seaduse nõuetele mittevastava ülesütlemise korral) või
2)ülesütlemise tühistamist (kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega).
(Nõude rahuldamise korral loetakse, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja töösuhe jätkub.)
3.4. Mida peab tegema mittetulundusühingu juhatuse liige, kes soovib astuda juhatusest välja?
Lugedes erinevate MTÜ-de põhikirju avastasin, et juhatusest välja astumine on erinev. Etteteatamistähtajad on erinevad ja tavaliselt tuleb esitada avaldus.
Paljudes MTÜ-des arvatakse juhatuse liige juhatusest välja kui ta ei osale teatud perioodil (jällegi erinev periood)juhatuse koosolekutel ja ei võta mitte mingil moel osa MTÜ tegevustest. Samuti kui on maksmata teatud perioodil liikmemaks arvatakse liige välja juhatusest.
Seega juhatuse liige, kes soovib välja astuda MTÜ juhatusest peaks tutvuma oma MTÜ põhikirjaga, millega juhatuse liige juba niigi peaks kursis olema. Sealt peaks selguma, millised on tingimused väljaastumiseks. (Ja kui muidu ei saa, siis lihtsalt lõpetama igasuguse osalemise MTÜ tegevustes ja mitte tasuma liikimemaksu, küll siis lõpuks juhatusest välja saab. )
3.5. Mida peab eraõigusest teadma iga mõistlik inimene ja iga ettevõtja?
Alustav ettevõtja peaks teadma erinevaid ettevõtlusvorme ja nende eripärasid, et ta oskaks leida enda jaoks sobivaima.
Kõik inimesed peaksid olema kursis erinevate tähtaegadega, et nende mitteteadmine ei saaks neile oma õiguste teostamisel takistuseks.
Iga mõistlik inimene võiks teada, kelle poole erinevate eraõiguslike küsimustega pöörduda.
Iga mõistlik inimene peaks teadma, millisest seadusest oma eraõiguslikele küsimustele vastuseid otsida.
Iga mõistlik inimene peaks olema tutvunud erinevate eraõiguslike seadustega sellises mahus , et ta oleks võimeline mingit õiguslikku olukorda ära tundma ning teaks , et tema õigusi on rikutud või, et ta on ise õigust rikkunud. inimene peab teadma, milliseid õiguskaitsevahendeid on tal õigus kasutada kui tema õigusi on rikutud.
Kuna seadused on üles ehitatud headele tavadele ja kommetele, siis polegi tihti vaja lugeda seadust, kuna mõistlik inimene teeb niigi õigel ja valel vahet.( Mõistlikkuse printsiip)Pealegi on seadused ju kirja pandud eeldusel , et iga mõistlik inimene saab neist aru.