Töölepingu seaduse vastused (0)

1 Hindamata

Isesisev töö

Kas M-i ja N-i vahel on sõlmitud tööleping? Jah, nad sõlmisid suulise töölepingu.

Millest järeldad, et tegu oli just töölepinguga ja mitte käsundus- või töövõtulepinguga? Sest töölepingu nad sõlmisid suulised ja olid leppinud kokku tööpäeva ning lepingud sõlmisid füüsiline isik ja juriidiline isik. TLS §1 lg 1. Ning töövõtuleping ja käsundusleping on ajutine leping ning seal sõlmivad lepingud isik ja isik. VÕS § 619 ja VÕS § 635.

Kas M-iga töölepingu sõlmimisel järgiti alaealistega töölepingu sõlmimisele ettenähtud töölepingu seaduses sätestatud nõudeid?
Võrdle kaasuses väljatoodud asjaolusid seaduses sätestatuga ja loo seoseid , näidates, kas kirjeldatud juhtumis on toimitud õigesti või mitte ja kui mitte, siis mida tehti valesti? M-i üks tööülesanne oli alkohoolsete jookide serveerimine mis on seaduse järgi keelatud, kui ta pole veel täisealine AS § 47 lg 5. N pidi küsima M-i lapsevanema käest luba, et tema laps saaks tööle asuda TLS § 8 lg 7. M- il oli suur koormus ning seetõttu ei võtnud koolist ta aktiivselt osa. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise
töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest.

Kas alaealiste töötamisele ettenähtud piirangutest on kaasuses esitatud asjaolusid arvestades kinni peetud? Põhjenda oma seisukohta. Too välja konkreetsed piirangud, mis kaasuse asjaolusid puudutavad ja analüüsi, kas antud juhtumi puhul oli töölepingu seaduses sätestatut arvestades toimitud õigesti või mitte. Töölepingu alusel võib TLS § 49 lg 1, on öeldud, et ei tohi töötada 22.00-06.00 vahelisel ajal. M töötas kogu talvise koolivaheaega. Kirjas ei ole mitu tundi töötas M. Alaealine serveeris alkoholi, kuigi ta pole veel täisealine ning see on seaduse järgi keelatud AS § 47 lg 5. M väsis tööst ja koolis ja ei võtnud aktiivselt osa. Võiks olla piirangud nende kohta. M koormas oma keha ja tervist sellega, et ta töötas kolm korda nädalas ja kõik nädalavahetused. Ning kuidas ta jõuaks koolis käija ja puhata . Koolikohustuslikul alaealisel on keelatud töötada vahetult enne koolipäeva algust. M töötas 16-20 nädalas ja nädalavahetusel 10-16.

Kas N-i ja M-i kokkulepe kevadisel koolivaheajal töötamise kohta on töölepingu seadusega kooskõlas? N ütles, et ta ei saa anda M-ile puhkust kuna ta polnud töötanud kuus kuud ühel kohal. Aga selleks, et nõuda puhkust peab olema kirjalik tööleping TLS § 4 lg 1, mida nemad polnud sõlminud. TLS § 69 lg 7 (5) põhipuhkust võib nõuda koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal. Aga M pole töötanud vähemalt kuus kuud tööl N-il. TLS § 68 lg 4. Kevadisel koolivaheajal, töötas M kaks korda nädalas esmaspäeval ja kolmapäeval. Aga ta asendas õhtuse vahetuse administraatorid 18-00. Kuid seaduse järgi TLS § 49 lg 1, ei tohi töötada koolikohustuslik alaealine 20.00–06.00 vahelisel ajal.

Kas töölepingu lõpetamine M-iga oli töölepingu seadusega kooskõlas? Võrdle kaasuses väljatoodud asjaolusid seaduses sätestatuga ja loo seoseid, näidates, kas kirjeldatud juhtumis on toimitud õigesti või mitte ja kui mitte, siis mida tehti valesti? N-i ja M-i vahel ei olnud sõlmitud töölepingu ning N võis M-i kohe vallandada. N teatas M-ile 2 aprillil , et tema viimane tööpäev saab olema 17. aprill. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga TLS § 96. M ei sobinud antud töökohale ning tema katseaja eesmärk polnud täidetud. Paragrahvi 79 kohaselt võivad nii tööandja kui ka töötaja töölepingu igal ajal sõltumata põhjusest kokkuleppel lõpetada. Lepinguvabaduse põhimõttele tuginedes ei tee TLS täiendavaid takistusi ega näe ettetingimusi töölepingu lõpetamiseks, kui pooled on selles kokkuleppele jõudnud

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

violetta123 Õppematerjali autor

Töölepingu seaduse töölehe vastused.

Töölepingu seadus Tööleping seadus õigus

Sarnased õppematerjalid

doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest

Tööõigus

doc

Tööõigus, konspekt.

Ainetöö

docx

Õigusõpetus I kodutöö

· Tööinspektori nõusolek (pg 8, lg 3) · Seadusliku esindaja nõusolek (pg 8, lg 1) Äriühingu juhina sõlmiksin mina tähtajalise lepingu (lühendatud tööaeg, 4 tundi päevas, 20 nädalas) 11) Kui see, et töötaja on alaealine tuli välja alles lepingu lõpetamisel, siis polnud see leping kehtiv algusest saati ja selle lõpetamine oli õigustatud (alaealise puhul on lepingu kehtivuseks tarvis seadusliku esindaja luba pg 8, lg 1). 12) Liis Pga ei toimitud seaduslikult, sest vastavalt Töölepingu seaduse pg 96, Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15kalendripäevase etteteatamistähtajaga. 13) Vastavalt pg 1, lg 2 Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga, on tegemist töölepinguga ja vastavalt pg 29, lg 2 Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu

Õigusõpetus

docx

Tööõigus

Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool.

Tööõigus

pdf

TÖÖIGUSE SEMINARID

17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes

Tööõigus

180

pptx

Töölepingu seadus / tööõigus

jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem  Tõõigus- erinevad definitsioonid  Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe  TsÜS

Tööõigus

108

docx

TÖÖÕIGUS

Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED:  Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).  Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid  Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida

Tööõigus

doc

Tööõiguse seminarid

TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu

Tööõigus

Rohkem sarnaseid