Tööseadusandluse kodune ülesanne (0)

TÖÖÕIGUS
1. Kas 12-aastane nooruk võib vanema nõusolekul teha kergemaid töid (rohimine, kastmine) isale kuuluvas põllumajandusettevõttes?
Ei. TLS alusel on 7–12-aastastel lastel lubatud teha tööd vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal, kui töö sisuks on lihtsad kohustused, mis ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks võib 8-aastane noor astuda üles reklaamikampaanias, esineda rolliga teatrietenduses või osaleda erinevates kultuuriprojektides. Töölepingu sõlmimiseks tuleb 14
arvesse võtta lapse tahet, mis ei sõltu TLS alusel mitte üksnes lapsevanema arvamusest, vaid mille selgitamisel osaleb kahtluse korral tööinspektor, kes peab omakorda 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamiseks vajadusel kaasama lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja. Töölepingu sõlmimiseks on seega vajalik lapse tahe , vanema nõusolek ja tööinspektori nõusolek, mille puhul võetakse arvesse töötamise kõikvõimalikke aspekte . (TLS § 7 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TLS_kasiraamat_2011.pdf ).
2. Kas tööleping võib poolte kokkuleppel olla suuline kokkulepe – töötaja ja tööandja sellega mõlemad nõus.
Töölepinguseaduse (TLS) § 4 lg 2 järgi peab tööleping olema kirjalik. Kirjalik vorm tähendab töölepingu allkirjastamist omakäeliselt, välistatud ei ole ka töölepingu digitaalne allkirjastamine . Kuid seadusandja ei ole sidunud töölepingu kehtivust selle kirjaliku vormi järgmisega. TLS § 4 lg 4 järgi ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, on lepingupoolel õigus nõuda teiselt poolelt kirjaliku lepingu sõlmimist.
Suuline leping sõlmitakse juhul, kui töösuhe kestab alla 2 nädala (TLS § 4 lg 5), mis ei välista iseenesest töölepingu sõlmimist ka kirjalikus vormis.
3. Ettevõttesse tuleb praktikale  sekretär. Kooli, praktikabaasi ja õpilase vahel sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping . Kas ettevõte peab praktikandiga ka töölepingu sõlmima?
Õpilaste praktikaga seonduvat reguleerib Eestis põhiliselt kutseõppeasutuse seadus (§17)
Toodud regulatsioonist saab välja lugeda, et õpilasele ei laiene tööõigusalased aktid ning lepingu iseloom vastab rohkem võlaõiguslikule suhtele. Seega õppepraktikal viibiva õpilasega tuleb sõlmida võlaõiguslik leping – praktikaleping. Õpilasele ei laiene sellised töötajatele kohalduvad normid, mis on seotud tööaja, palga ja puhkusega. Samas tuleb kinni pidada töökaitsealastest õigusaktides. Töökaitsealaste õigusaktide mõistet ei ole üheski seaduses avatud, kuid tavaarusaamises tähendab see seda, et juhinduda tuleb normidest, mis reguleerivad tööohutust ja - tervishoidu . Nendeks on kindlasti töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktid, aga ka mõned töölepingu seaduse alusel välja antud määrused.
4. Tegevdirektoriga sõlmitud tööleping. Mõne aja pärast valitakse ta ka juhatuse liikmeks. Juhatuse liikme kohustustusi (ilma tasuta) täidab  ta tegevdirektori tööülesannete kõrval. Mis saab töölepingust?
Tegevdirektor ei või töötada juhatuse liikmena kuna see ametkoht kattub (vähemalt osaliselt) juhatuse liikme juhtimis- ja esindusfunktsioonide teostamisega. Muidugi võib juhatuse liige ka tegevdirektorina tööle asuda ning tegedirektor võidakse valida juhatuse liikmeks - sellisel juhul tuleb aga eelnev leping lõpetada (või teatud juhtudel peatada).
5. OÜ-l vaja korraldada raamatupidamine - ei suuda otsustada, kas võtta  raamatupidaja tööle töölepinguga või teenusena? Palun andke nõu, tooge välja lep. piiritelmise kriteeriumid.
Raamatupidaja töölepinguga tööle võttes töötab raamatupidaja ainult sellele firmale ning sellega võib firma ka nõuda konfidetsiaalsust. Samas muidugi fimra peab siis tagama töötajale tingimused vastavalt töölepingule (töötasu, maksub, puhkusetasud jme.)
Teenusena raamatupidaja palkamine tähendab, et ostetakse ainult teenust. Firma ei pruugi olla selle raamatupidaja ainutööandja ning samuti ei saa ta eeldada, et töötaja ennast 100% sellele konkreetsele firmale pühendab.