Töö- ja puhkeaeg (0)

 Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada 
kolme tingimust:
  järgida töö tegemise aja üldist piirangut 
arvestusperioodi kohta (TLS § 46); 
 tagada töötajale igapäevane  puhkeaeg  (TLS § 
51);
 tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 
52).
 Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut 
ning al ub tööandja juhtimisele ja kontrollile.
 Täistööaeg – kokkulepitud töötamisaega 40 
tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 
 Osaline tööaeg – kokkulepitud töötamisaeg 
vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku 
jooksul. 

Lühendatud täistööaeg – seadusega ettenähtud 
kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku 
jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud 
täistööajaks, mis on:
 7 – 12­aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi 
seitsmepäevases  ajavahemikus ;
 13 – 14­aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi 
päevas ja 20 tundi seitsmepäevases ajavahemikus;
 15­aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi 
päevas ja 30 tundi seitsmepäevases ajavahemikus;
 16­aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17­
aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi 
seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
 Summeeritud tööaeg – kokkulepitud tööaja 
jagunemine arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. 
 Summeeritud tööaja kasutamises tuleb poolte vahel 
kokku leppida ning tööandja peab mõistliku aja jooksul 
teavitama töötajat konkreetsetest töö tegemise 
aegadest. 
 Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse 
töötaja tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta 
arvestusperioodi jooksul. 
 Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi 
seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise 
arvestusperioodi jooksul.
 Tavalises töönädalas võib keskmiselt olla 8 ületundi: 5 
tööpäeva x 8 tundi = 40 tundi; 48 tundi – 40 tundi = 8 tundi. 
 Keskmise töönädala 8 ületundi võib TLS § 46 lg 3 kohaselt 
suurendada keskmiselt veel 4 tunni võrra, kuid seda vaid juhul, 
kui ületunnitöö kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. 
 Nende töötajate üle, kel el lubatakse kokkuleppeliselt töötada 
keskmiselt kuni 52 tundi nädalas, peab tööandja  pidama  eraldi 
arvestust  ning esitama sel e tööinspektori või töötajate esindaja 
nõudmisel neile tutvumiseks.
 Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud 
tööaja. 
 See põhimõte kehtib absoluutselt kõigi 
töölepingute puhul. 
 Ületunnitöö tegemises tuleb poolte vahel alati 
kokku leppida. 
 Kokku tuleb leppida ka ületunnitöö hüvitamises. 
 Kui kokkulepet hüvitamises ei ole, siis saab töötaja 
ületunnitöö tegemise  ajaga  samas  mahus  vaba 
aega. Kui lepitakse konkreetselt kokku, et 
ületunnitöö eest makstakse tasu, siis peab see 
olema vähemalt 1,5­kordne töötasu. 
 Ületunnitöö tegemise kokkulepe on tühine, kui see:
 sõlmitakse alaealisega – TLS § 44 lg 2;
 sõlmitakse töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku 
ohuteguriga ja kel e tööaega on sel est tulenevalt seaduse 
alusel lühendatud – TLS § 44 lg 3.
 Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda:
 alaealiselt;
 rasedalt;
 töötajalt, kel el on õigus  rasedus ­ ja sünnituspuhkusele.
 Öötöötajatele on kehtestatud täiendavad piirangud – 
öötöötajad ehk töötajad, kes töötavad ööajal 
vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast 
või vähemalt kolmandiku oma iga­aastasest 
tööajast.
 Kui öötöötaja tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur 
või töö iseloom, ei tohi ta töötada üldse rohkem kui 8 
tundi 24­tunnise ajavahemiku jooksul. 
 Ööaeg – see on kella 22.00­st kella 6.00­ni 
ehk 8 tundi ööpäevas. 
 Nende tundide eest maksab tööandja töö eest 
1,25­kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et 
töötasu sisaldab tasu töötamise eest ööajal. 
 Sel isel juhul peab olema öösel tööd  tegeva  töötaja 
töötasu mõistlikul määral suurem kui sama tööd vaid 
päeval tegeva töötaja töötasu. Pooled võivad kokku 
leppida ka sel es, et ööajal töötamine hüvitatakse 
täiendava vaba aja andmisega.
 Alaealisel on reeglina töötamine ööajal 
keelatud. Erandid on lubatud juhul, kui 
alaealine teeb kerget tööd kultuuri­, kunsti­, 
spordi­ või  reklaamitegevuse  alal täiskasvanu 
järelevalve all kell 20.00 – 24.00. 
 Enne koolipäeva algust koolikohustuslik 
alaealine töötada ei tohi.
 Ri gipühad on määratletud pühade ja 
tähtpäevade seadusega, mille kohaselt Eesti 
ainuke rahvuspüha on 
 24. veebruar – iseseisvuspäev ­ Eesti Vabari gi 
aastapäev, ning 11 ri gipüha on:

jaanuar – uusaasta;

suur reede;

ülestõusmispühade 1. püha;

mai ­ kevadpüha;

nelipühade 1. püha;

23. juuni – võidupüha;

24. juuni – jaanipäev;
 20. august – taasiseseisvumispäev;
 24. detsember – jõululaupäev;
 25. detsember – esimene jõulupüha;
 26. detsember – teine jõulupüha.
 Tasustatakse vähemalt 2­kordselt ning kui need päevad 
sattuvad puhkuse aega, si s puhkuse hulka neid ei loeta 
ning puhkus pikeneb seetõttu nende päevade võrra.
 Uusaastale, Eesti Vabari gi aastapäevale, võidupühale või 
jõululaupäevale  eelnevat  tööpäeva lühendatakse kolme 
tunni võrra.
 tööpäevasisene vaheaeg :
 mille peab töötaja saama vähemalt 6­tunnise, 
 alaealine töötaja vähemalt 4,5­tunnise töötamise järel, 
 mis peab kestma vähemalt 30­minutit ning
 mida ei arvata tööaja hulka. 
 igapäevane puhkeaeg peab 24­tunnise 
ajavahemiku jooksul kestma järjest vähemalt 
11 tundi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .
 7–12­ aastasele  alaealisele töötajale jääb 24­tunnise 
ajavahemiku jooksul 21 tundi järjestikust puhkeaega;
 13–14­aastasele alaealisele või koolikohustuslikule 
töötajale jääb 24­tunnise ajavahemiku jooksul 20 tundi 
järjestikust puhkeaega;
 15­aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole 
koolikohustuslik, jääb 24­tunnise ajavahemiku jooksul 
18 tundi järjestikust puhkeaega;
 16­aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole 
koolikohustuslik, ja 17­aastasele töötajale jääb 24­
tunnise ajavahemiku jooksul 17 tundi järjestikust 
puhkeaega.
 iganädalane puhkeaeg TLS § 52 mõttes, mis
 eeldatavalt on laupäeval ja pühapäeval;
 kestab seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 
vähemalt 48 tundi järjest, kui seaduses ei ole 
sätestatud teisiti;
 kestab summeeritud tööajaarvestuse korral 
seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 
tundi järjest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  rasedate  ja rinnaga toitvate töötajate täiendavad 
puhkeajad sätestatakse  TTOS  §­ga 10 järgmiselt:
 rasedale vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks – 
arvatakse tööaja hulka;
 last rinnaga toitvale emale lisavaheajad rinnaga 
toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks  saamiseni . Iga 
kolme tunni järel kestusega mitte al a 30 minuti kord. 
 Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks 
antava  vaheaja  kestus peab olema vähemalt 1 tund. – 
arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist 
töötasu ri gieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi 
valitsemisala eelarve kaudu, v.a kui emale makstakse 
vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.
 Valveaeg ­ aeg, mil töötaja on kokkuleppel 
tööandjaga tööandjale kättesaadav 
tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. 
 Valveaja eest makstakse vähemalt 10% töötaja 
kokkulepitud töötasust. 
 Valveajas kokkuleppimisele kehtib ainsa ajalise 
piiranguna see, et töötaja peab saama kasutada 
oma õigust igapäevasele ja iganädalasele 
puhkeajale.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18