Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töölepingu seadus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Õigusõpetus IX
Igaks tunniks tuleb ül lahendada, koos selgituste ja viitamisega seadusele.
Töölepingu seadus §26 Töölepingu kohustuslikud tingimsued ja andmed
Peale kohustuslike võivad pooeld leipngusee võtta väga erinevaid täiendavaid tingimusi. Siin tuleb silamspidada, et need täiendavad tingimsued ei tohi olla vastuolus seaduse kollektiivlepinguga või mõne muu õigusaktiga.
(1)Töölepingus peavad olema järgmised tingimused:
1)Poolte andmed
2)Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg
3)Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kehtivus ja alus
4)Ameti-või kutsenimetus või kvalifiktsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus
5)Töö tegemis ekoht või piirkond
6)Palgatingimused
7) Tööajanorm
8) Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks
9)Viide kollektivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.
(2)Käesoleva paragrajv 1, lõige 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena asjaomasele õigusaktile või kollektiivlepingule.
(3)Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus lisaks käesoleva paragrahv1, lõikes nimetatule järgmised tingimuse dja andmed:
1)Välisriigis töötamise kestvus
2)Palga maksmise vääring
3)Välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused
4)Töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipõõrdumise tingimused
(4)Töölepingu teingimusteks võivad olla ka kokkulepped muudes küsimustes.
[RT 1 2004,37,256 – joust. 1.05.2004]
Loengu teema edasi
Täiendav tingimuse hulka kuulub katse aja rakendamine. Nende hulka kuulub töötaja kohustsus hoida tööandja äri ja tootmis saladust ning mitte osutada konkurentsi st. Mitte töötada tööandja loata konkurendi juures. Oluline: see et sellise kohustus kõrval peab olema ka sisekorra eeskirjade hulgas peab olaema näidataud tööandja poolt, keda peetakse konkurendiks st töötaja peab täpselt teadma millest ei tohi rääkida ja kelle juurde ei tohi tööle minna. Veel tuleb täpselt kirja panna mida mõistyetakse äri saladuse all antud tööandja juures. Ärisaladuseks saavad olla sellised andmed ja info mille avalikuks tulek kahjustaks tööandja tema majandust, äri jne. Tööleping seadus pg 50 punkt 6 sätestab et äri ja tootsmis saladuse hoidmis kohustus sammuti konkurendi juures töötamine lasub ka pärast
Vasakule Paremale
Töölepingu seadus #1 Töölepingu seadus #2 Töölepingu seadus #3 Töölepingu seadus #4 Töölepingu seadus #5
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim.liimand Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Tööõiguse spikker 1.osa

Tuleb kindlaks määrata missugust kvalifikatsiooni tehtav töö nõuab, sellel ameti kohal, millel tööle soovija tööle hakkab. Seda kokkuleppet nimetatakse tööõigusteaduses tööfunktsiooni kindlaks määramiseks. Kokku võidakse leppida ka nii, et töötaja täidab mitme kutseala või ametikoha ülesandeid. Üksikasjalikum tööülesannete kirjeldus on otstarbe kohane anda ameti- või tööjuhendis. Sel juhul viidatakse töölepingu sõlmimisel vastavale juhendile, seda tutvustatakse töötajale ja võetakse tutvumise kohta allkiri. Kui kokkuleppe on saavutatud ja tehtav töö töölepingusse kirjutatud (töölepingus kirjas tööd, mis töötaja peab tegema, ametijuhendis aga kirjas selle töö sisu kirjeldus) , siis pooled on seotud ameti või töö juhendiga ning tööandja ei saa ühepoolselt tööülesannete ringi muuta.Tööaeg:Tähendab kokkuleppet töötaja tööaja normi kohta

Õigusteadus
thumbnail
35
doc

Töölepingu seadus

......................................................................... 6 Töötaja ................................................................................................................................... 8 Alaealise töötamise piirangud.......................................................................................... 9 Tööandja............................................................................................................................... 10 Töölepingu ülemineku tingimused tööandja vahetuse korral.......................................... 10 Töölepingu lõpetamise keeld tööandja vahetumise korral.............................................. 11 Informeerimine ja konsulteerimine tööandja vahetumise korral...................................... 11 Juhtumid, millele töölepingu seadus ei laiene....................................................................... 12 Vaidlus lepingu olemuse üle ..........................

Majandus
thumbnail
17
doc

Tööõigus ja ohutus

saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitseõigusena, sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemaks pooleks. Töö õigus kujunes välja koos industrialiseerimisega, masstootmise tekkimise ja arenemisega. Tööõigus on suhteliselt noor õigus valdkond

Õigusteadus
thumbnail
8
rtf

Tööõiguse ülesanded

kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel, arvates karistuse määramise päevast, kui töötajale ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust. Seega üldjuhul on nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõpetamist distsiplinaarkorras karistatud ja see karistus oleks jõus

Tööõigus
thumbnail
12
doc

EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES

saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski kirjalikult, ja selles peaks olema kirjas vähemalt lepingu osapooled, töö, mis peab saama teatud täht-ajaks tehtud, ning selle hind ehk tasu. Töölepingu sõlminud töötaja on tööandjaga kontrolli- ja alluvussuhtes. See tähendab, et tööd tuleb teha tööandja juhendite järgi, ettenähtud tööajal ja -kohas. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult (v.a ajutise töö puhul, mille kestus ei ületa kaht nädalat), selles peavad olema töölepinguseaduses näidatud kohustuslikud andmed ja tingimused. Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise. 6. TÖÖLEPINGU LIIGID Määratud ja määramata ajaks sõlmitud lepingud. Määratud ajaks leping sõlmitakse: · Teatud töö tegemise ajaks · Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks

Tööõiguse alused
thumbnail
15
doc

Tööõiguse eksami küsimused- vastused

kehtestamise lubamatus ­ usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine ­ tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.. Töövõtuleping ­ poolteks on tellija ja töövõtja,ei ole ette nähtud puhkust,

Äriõigus
thumbnail
4
docx

Töötamine, tööline, tööandja

Suurimad riigi kuluartiklid - kodumajapidamiste tarbimine 50.1% - põhikapitali investeeringud 24.5% - valitsussektori tarbimine 18.8 % Suurimad riigi tuluallikad - teenused 66.4% - tööstus 29.7% - põllumajandus 3.9% 2.Kopeerida viit, kus on teie õpitava eriala tulevase tööandja katuseorganisatsiooni puudutav info (kooli katuseorganisatsioon on Haridus- ja Teadusministeerium). 3. Mis tingimustel saab muuta töölepingut? § 59. (1) Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. (2) Muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes on töötaja üleviimine teisele tööle. (3) Töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas ei ole teisele tööle üleviimine, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

Ühiskond
thumbnail
15
docx

Tööseadusandluse praktiline rakendamine 2017

Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 ­käsundusleping, § 635 ­ töövõtuleping, § 658 ­ maaklerileping, § 670 ­ agendileping ja § 692 ­ komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva

Tööseadusandluse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun