TLS töö- ja puhkeaeg (0)
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada
kolme tingimust:
järgida töö tegemise aja üldist piirangut
arvestusperioodi kohta (TLS § 46);
tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS §
51);
tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS §
52).
Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut
ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile.
Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40
tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg
vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku
jooksul.
Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud
kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku
jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud
täistööajaks, mis on:
7 12aastasel 3 tundi päevas ja 15 tundi
seitsmepäevases ajavahemikus;
13 14aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi
päevas ja 20 tundi seitsmepäevases ajavahemikus;
15aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi
päevas ja 30 tundi seitsmepäevases ajavahemikus;
16aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17
aastasel töötajal 7 tundi päevas ja 35 tundi
seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Summeeritud tööaeg kokkulepitud tööaja
jagunemine arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.
Summeeritud tööaja kasutamises tuleb poolte vahel
kokku leppida ning tööandja peab mõistliku aja jooksul
teavitama töötajat konkreetsetest töö tegemise
aegadest.
Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse
töötaja tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta
arvestusperioodi jooksul.
Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi
seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise
arvestusperioodi jooksul.
Tavalises töönädalas võib keskmiselt olla 8 ületundi: 5
tööpäeva x 8 tundi = 40 tundi; 48 tundi 40 tundi = 8 tundi.
Keskmise töönädala 8 ületundi võib TLS § 46 lg 3 kohaselt
suurendada keskmiselt veel 4 tunni võrra, kuid seda vaid juhul,
kui ületunnitöö kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav.
Nende töötajate üle, kellel lubatakse kokkuleppeliselt töötada
keskmiselt kuni 52 tundi nädalas, peab tööandja pidama eraldi
arvestust ning esitama selle tööinspektori või töötajate esindaja
nõudmisel neile tutvumiseks.
Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud
tööaja.
See põhimõte kehtib absoluutselt kõigi
töölepingute puhul.
Ületunnitöö tegemises tuleb poolte vahel alati
kokku leppida.
Kokku tuleb leppida ka ületunnitöö hüvitamises.
Kui kokkulepet hüvitamises ei ole, siis saab töötaja
ületunnitöö tegemise ajaga samas mahus vaba
aega. Kui lepitakse konkreetselt kokku, et
ületunnitöö eest makstakse tasu, siis peab see
olema vähemalt 1,5kordne töötasu.
Ületunnitöö tegemise kokkulepe on tühine, kui see:
sõlmitakse alaealisega TLS § 44 lg 2;
sõlmitakse töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku
ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse
alusel lühendatud TLS § 44 lg 3.
Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda:
alaealiselt;
rasedalt;
töötajalt, kellel on õigus rasedus ja sünnituspuhkusele.
Öötöötajatele on kehtestatud täiendavad piirangud
öötöötajad ehk töötajad, kes töötavad ööajal
vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast
või vähemalt kolmandiku oma igaaastasest
tööajast.
Kui öötöötaja tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur
või töö iseloom, ei tohi ta töötada üldse rohkem kui 8
tundi 24tunnise ajavahemiku jooksul.
Ööaeg see on kella 22.00st kella 6.00ni
ehk 8 tundi ööpäevas.
Nende tundide eest maksab tööandja töö eest
1,25kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et
töötasu sisaldab tasu töötamise eest ööajal.
Sellisel juhul peab olema öösel tööd tegeva töötaja
töötasu mõistlikul määral suurem kui sama tööd vaid
päeval tegeva töötaja töötasu. Pooled võivad kokku
leppida ka selles, et ööajal töötamine hüvitatakse
täiendava vaba aja andmisega.
Alaealisel on reeglina töötamine ööajal
keelatud. Erandid on lubatud juhul, kui
alaealine teeb kerget tööd kultuuri, kunsti,
spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu
järelevalve all kell 20.00 24.00.
Enne koolipäeva algust koolikohustuslik
alaealine töötada ei tohi.
Riigipühad on määratletud pühade ja
tähtpäevade seadusega, mille kohaselt Eesti
ainuke rahvuspüha on
24. veebruar iseseisvuspäev Eesti Vabariigi
aastapäev, ning 11 riigipüha on:
jaanuar uusaasta;
suur reede;
ülestõusmispühade 1. püha;
mai kevadpüha;
nelipühade 1. püha;
23. juuni võidupüha;
24. juuni jaanipäev;
20. august taasiseseisvumispäev;
24. detsember jõululaupäev;
25. detsember esimene jõulupüha;
26. detsember teine jõulupüha.
Tasustatakse vähemalt 2kordselt ning kui need päevad
sattuvad puhkuse aega, siis puhkuse hulka neid ei loeta
ning puhkus pikeneb seetõttu nende päevade võrra.
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale või
jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme
tunni võrra.
tööpäevasisene vaheaeg :
mille peab töötaja saama vähemalt 6tunnise,
alaealine töötaja vähemalt 4,5tunnise töötamise järel,
mis peab kestma vähemalt 30minutit ning
mida ei arvata tööaja hulka.
igapäevane puhkeaeg peab 24tunnise
ajavahemiku jooksul kestma järjest vähemalt
11 tundi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .
712aastasele alaealisele töötajale jääb 24tunnise
ajavahemiku jooksul 21 tundi järjestikust puhkeaega;
1314aastasele alaealisele või koolikohustuslikule
töötajale jääb 24tunnise ajavahemiku jooksul 20 tundi
järjestikust puhkeaega;
15aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole
koolikohustuslik, jääb 24tunnise ajavahemiku jooksul
18 tundi järjestikust puhkeaega;
16aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole
koolikohustuslik, ja 17aastasele töötajale jääb 24
tunnise ajavahemiku jooksul 17 tundi järjestikust
puhkeaega.
iganädalane puhkeaeg TLS § 52 mõttes, mis
eeldatavalt on laupäeval ja pühapäeval;
kestab seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
vähemalt 48 tundi järjest, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti;
kestab summeeritud tööajaarvestuse korral
seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36
tundi järjest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
rasedate ja rinnaga toitvate töötajate täiendavad
puhkeajad sätestatakse TTOS §ga 10 järgmiselt:
rasedale vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks
arvatakse tööaja hulka;
last rinnaga toitvale emale lisavaheajad rinnaga
toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Iga
kolme tunni järel kestusega mitte alla 30 minuti kord.
Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks
antava vaheaja kestus peab olema vähemalt 1 tund.
arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist
töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala eelarve kaudu, v.a kui emale makstakse
vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.
Valveaeg aeg, mil töötaja on kokkuleppel
tööandjaga tööandjale kättesaadav
tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega.
Valveaja eest makstakse vähemalt 10% töötaja
kokkulepitud töötasust.
Valveajas kokkuleppimisele kehtib ainsa ajalise
piiranguna see, et töötaja peab saama kasutada
oma õigust igapäevasele ja iganädalasele
puhkeajale.
Sarnased õppematerjalid
18
ppt
Töö- ja puhkeaeg
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada
kolme tingimust:
järgida töö tegemise aja üldist piirangut
arvestusperioodi kohta (TLS § 46);
tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS §
51);
tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS §
52).
Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut
ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile.
Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40
tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg
vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku
jooksul.
Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud
kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku
2
docx
Õigusõpetus I kodutöö
Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu
suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse pg 4, lg 1
Individuaalseid töövaidlusi lahendavad:
1) töövaidluskomisjon;
2) kohus.
115)
Pg 53 lg 3 ütleb, et eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäev ja pühapäev.
Vastavalt TLS pg 28, lg 2, punkt 4 peab tööandja tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust.
Järelikult peab tööandja puhkeaja muutmiseks saavutama töötajatega kokkuleppe.
(Kui see on vale, siis pg 47, lg 4 - Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte
vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud)
5
docx
Õigusõpetus koduülessanded (Kukrus)
ÜLESANDED
TÄHTAEG 13. nädal
Ülesanded: 8, 11, 12, 13, 44, 46, 115, 119, 120, 122, 123
https://www.riigiteataja.ee/akt/13198023 - uus TLS
Ülesanne 8
13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks.
Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid.
· Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida?
13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus
töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)
(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud
seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on
tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1).
Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt
inspektorilt nõusoleku (TLS
8
docx
Tööõigus
pdf
Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153
TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999
TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015
TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585-
7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus
I Töö- ja puhkeaeg
1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja
arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine
Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks
vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt.
Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40-
30
docx
Tööõiguse konspekt
kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks
töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine
ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja
ettevõtete ülevõtmise korral.
Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest,
töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja
tasustamisest ja tervishoiust töökohas.
VASTUSED KÜSIMUSTELE
299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise
paindlikkuse põhimõte tööõiguses?
Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu
alusel. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab seda, et töösuhete regulatsiooni alusel on
56
docx
Tööleping; Koostöö õiguslikud alused
.......................................................................................................... 13
6.3 SUMMEERITUD TÖÖAEG................................................................................................. 13
7.PUHKEAEG................................................................................................ 15
7.1 TÖÖPÄEVASISENE VAHEAEG............................................................................................ 15
7.2 IGAPÄEVANE PUHKEAEG................................................................................................. 15
7.3 IGANÄDALANE PUHKEAEG............................................................................................... 15
8.PUHKUS.................................................................................................... 17
8.3 PUHKUSE KATKESTAMINE VÕI EDASILÜKKAMINE...................................................................17
8.4 PUHKUSETASU............................
11
docx
Tsiviil- ja tööõiguse põhjalik konspekt
kalendripäevase etteteatamisega, kui 1) tööandja huvi ei ole enam mõistlik ja 2) ta ütleb
töölepingu üles tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu. Tööandja täidab oma kohustusi töötaja
suhtes lojaalselt, kusjuures tööandja on kohustatud: 1) kindlustama tlltaja kokkulepitud tööga
ning andma selgeid ja õigeid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel
ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja
puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalase teadmiste ja oskuste
arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuvad koolituse ning kandma koolituskulud ja
maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele
vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal
tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse
2
doc
Õigusõpetuse kodused ülesanded (119-124)
Õigusõpetuse kodused ülesanded (119-124)
119. 17 aastane nooruk asus tööle, kus kasutati tööaja summeeritud arvestust.
a). Milline võib olla selle töötaja vahetuse maksimaalne kestus?
b). Kuidas tuleb alaealise kompenseerida töötamine üle arvestusperioodi tööajanormi ja
alla tööajanormi?
Vastus:
a). Vahetuse maksimaalne kestus võib olla 7 tundi.
b). Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Alla summeeritud tööaja normi töötavale
noorukile tuleb väljamaksta kogu summeeritud tööaja palk vastava arvestusperioodi
kohta.
120. Kollektiivlepingusse oli võetud punkt, mille kohaselt ohuteguriga kokkupuutuvas
töökeskkonnas töötajatele oli kehtestatud tööaja summeeritud arvestus kuu kohta ning
vahetuse kestuseks 8 tundi.
a). Kas see kollektiivlepingu säte on kooskõlas seadusega?
Vastus:
a). Antud säte ei ole kooskõlas seadusega kuna ohtlikus keskkonnas töötavale isikule
sätestatud tööajanormid on lühemad kui täistööaeg, mistõttu ei saa vah
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid