Välja arvatud siis kui koondamine on tingitud tööandja tegevuse lõpetamisest, tööandja pankroti väljakuulutamisest või pankrotti välja kuulutamatusest, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb.
See protsess on töölepingu seaduses ja avaliku teenistuse seaduses üsna täpselt reguleeritud ning töölepingu lõpetamine peab olema seaduslikult läbi viidud. Lisaks veel on koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine, kui tööandjale kuulutatakse välja pankrot või lõppeb pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamine töölepingu seaduse alusel Töölepingu seaduse põhjal enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu on tööandja kohustatud töötajale pakkuma võimaluse korral teist tööd. Vajaduse korral peab tööandja korraldama töötaja täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui antud muudatused ei põhjusta tööandjale suuri kulusid. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Selle seadusejärgi on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvataba alla kolmeaastast last.
kuu varem. Kirjaliku põhjendamise kohustus (TLS § 87 lg 1¹). Etteteatamistähtaegade mittejärgmisel  hüvitise maksmine. Etteteatamise tähtaeg sõltub tööstaazist (sh ettevõtte üleminekul üleandja juures töötatud aeg). Etteteatamine töölepingu peatumise ajal: Kirjaliku teate töötaja poolt tööandjale teatatud viibimiskohta saatmine. Hüvitise maksmise kohustus lepingu lõpetamisel (TLS § 90) : likvideerimise, koondamise, töötaja mittevastavuse tõttu. Pankroti väljakuulutamisel või tööandja pankrotimenetluse raugemisel maksab hüvitist Eesti Töötukassa. Töö- või kollektiivlepinguga või tööandja otsuse alusel võib maksta suuremat hüvitist. Töölepingu lõpetamise ajalised piirangud Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping (TLS § 91): töötaja ajutise töövõimetuse ajal; töötaja mis tahes puhkuse ajal;
üle 10 aasta - mitte vähem kui neli kuud; Tööandjal on õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Töötaja keeldumist tööajanormi suurendamise või vähendamise ettepanekust ei loeta asjaoluks, mis tingib töö lõppemise. Enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja on kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti. 11. Tööalaste vaidluste lahendamise kord Vaidluste alluvus Käesoleva seaduse kohaldamisel töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused alluvad töövaidlusorganile. Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule lahendatakse
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste  töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning
juures on kestnud: 1) alla ühe tööaasta  vähemalt 15 kalendripäeva; 2) üks kuni viis tööaastat  vähemalt 30 kalendripäeva; 3) viis kuni kümme tööaastat  vähemalt 60 kalendripäeva; 4) kümme ja enam tööaastat  vähemalt 90 kalendripäeva. Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või
rohkem kui 2 kuud. Tingimused, mil võib sõlmida: · teatud töö tegemise ajaks · ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks · tööde mahu ajutiselt suurenemisel · hooajatööde tegemiseks · kui töölepingus nähtakse töötajale ette erisoodustused (väljaõpe tööandja kulul, tööandja 5 loobumine töölepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõtttu jms) · seadusega, samuti vabariigi valitsuse määratusega ettenähtud juhtudel. 11. Katseaeg: eesmärk, kehtestamise kord, kestus, poolte õiguslik seisund -töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamiseks -seadusjärgne katseaeg on 4 kuud -alla 8-kuulise lepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest -pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises
rohkem kui 2 kuud. Tingimused, mil võib sõlmida: • teatud töö tegemise ajaks • ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks • tööde mahu ajutiselt suurenemisel • hooajatööde tegemiseks • kui töölepingus nähtakse töötajale ette erisoodustused (väljaõpe tööandja kulul, tööandja 5 loobumine töölepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõtttu jms) • seadusega, samuti vabariigi valitsuse määratusega ettenähtud juhtudel. 11. Katseaeg: eesmärk, kehtestamise kord, kestus, poolte õiguslik seisund -töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamiseks -seadusjärgne katseaeg on 4 kuud -alla 8-kuulise lepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest -pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises
Kõik kommentaarid