Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigusõpetus koduülessanded (Kukrus) (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida?
  • Milliseid dokumente tuleb nõuda?
  • Millise töölepingu teie äriühingu juhina sõlmiksite?
  • Kuidas teie hindate sellist töölepingu lõpetamist?
  • Kuidas saab Berta S Oma õigusi kaitsta?
  • Millise otsuse teeb kohus?
  • Milline võib olla selle töötaja vahetuse maksimaalkestus?
  • Kuidas toimub alaealiste töölerakendamine?
  • Milline on nende tööaja kestus?
  • Keda ta ei tohi tööle rakendada?
  • Keda võib ta tööle rakendada vaid töötaja nõusolekul?
  • Kuidas vaidlus lahendada?
  • Kuidas kompenseerida ületunnitööd?
  • Kuidas toimub töölerakendamine osalise tööajaga?
  • Kes tekkinud vaidluse peaks lahendama ja milline peaks olema sisuline lahendus?
  • Millised on ületunnitööle kehtestatud piirangud?
ÜLESANDED
TÄHTAEG 13. nädal
Ülesanded: 8, 11, 12, 13, 44, 46, 115, 119, 120, 122, 123
https://www.riigiteataja.ee/akt/13198023 - uus TLS
Ülesanne 8
13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid.
  • Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida?

13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus , mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3).
  • Milliseid dokumente tuleb nõuda?

Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed , tööinspektori nõusolek
  • Millise töölepingu teie äriühingu juhina sõlmiksite?

Ülesanne 11
Töötaja oli tööle võetud 6-kuulise katseajaga. Pärast 5-kuulist töötamist lõpetati temaga tööleping katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Seejuures selgus, et töölepingu lõppemise hetkel oli töötaja veel alaealine.
  • Kuidas teie hindate sellist töölepingu lõpetamist?

Katseaeg ei või olla pikem kui 4 kuud. (TLS §86 lg1)
Ülesanne 12
Liis P. võeti äriühingusse tööle raamatupidajana 4-kuulise katseajaga. Kolme kuu pärast teatati talle, et järgmisest päevast lõpetatakse temaga tööleping seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Töölepingu lõpetamisest talle ette ei teatatud, hüvitist ei makstud.
  • Kas Liis P-ga toimiti seaduslikult?

Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates (TLS §86 lg1). Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS §96). Kui tööandja ... teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud ..., on töötajal ... õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel (TLS §100 lg5).
Ülesanne 13
Alma K. Võttis Berta S-i tööle lapsehoidjaks üheks nädalaks. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Kokkuleppe kohaselt pidi Alma K. maksma tehtud töö eest 65 eurot Berta S-ile viimasel tööpäeval. Nädala möödudes maksis Alma K. Berta S-ile vaid 30 eurot.
  • Kas ja kuidas saab Berta S. Oma õigusi kaitsta?

Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (TLS §4 lg2). Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat (TLS §4 lg5). Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS §29 lg2). Töövaidluse korral, kui ei suudeta iseseisvalt kokkuleppele jõuda, anda asi lahendada töövaidluskomisjonile või kohtule.
Ülesanne 44
Tööandja sõlmis töötajaga tema müüjana tööle asumiseks tähtajalise töölepingu, sest tema arvates pidi ta seda tegema seetõttu, et tal oli tähtajaline kauplemisluba. Töötaja aga leidis, et temaga peab sõlmima tähtajatu töölepingu. Töötaja andis vaidluse lahendamiseks hagi kohtusse.
  • Millise otsuse teeb kohus?

Ülesanne 46
Töövestlusel küsis äriühingu personalijuht tööleasujalt muude andmete hulgas ka selliseid andmeid, mis tema arvates on vajalikud äriühingul teada ja mille teadasaamist oli temalt nõudnud äriühingu juhataja. Nii küsis ta töölesoovijalt andmeid selle kohta, kas ta on rase , kas ta kavatseb lähiajal last saada, palju ta neid kavatseb saada, kas ta on põdenud raskeid haigusi, sh suguhaigusi, kui palju treenib tema abikaasa jt. Kui töötaja keeldus neid andmeid teatamast, teatas personalijuht, et temaga töölepingut et sõlmita. Töötaja andis asja kohtu lahendada.
  • Millise otsuse teeb kohus?

Tööandjal ei ole õigust selliseid privaatseid isikuandmeid nõuda. Kohus annab õiguse töötajale. Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. (TLS §11)
Ülesanne 115
TLS §52 lg3 sätestab eelduse, et iganädalane puhkepäev antakse laupäeval ja pühapäeval.
  • Kas tööandjal on õigus anda iganädalast puhkeaega ka teistel päevadel või peab ta selleks saavutama töötajatega kokkuleppe?

On õigus
  • Tooge näiteid, missuguste tegevusalade puhul on vajalikud teistsugused kokkulepped, so. tekib vajadus töötada ka laupäeval ja pühapäeval?

Politse- ja päästeteenistus, meditsiinitöötajad ( haigla , kiirabi ), toidupoed ( esmatarbekaubad )
Ülesanne 119
17-aastane nooruk asus tööle, kus kasutati tööaja summeeritud arvestust .
  • Milline võib olla selle töötaja vahetuse maksimaalkestus?

Tühine on kokkulepe, mille kohaselt 17- aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 17 tundi järjestikust puhkeaega (TLS §51 lg2 p4). Seega võib tööaja maksimaalne vahetuse kestus olla 7 tundi. See järeldub ka (TLS §43 lg5), mille kohaselt Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades, on tühine. (TLS §43 lg4): Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg): 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
  • Kuidas tuleb alaealisele kompenseerida töötamine üle arvestusperioodi tööajanormi ja alla tööajanormi?

Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades, on tühine (TLS §43 lg5).
Ülesanne 120
Kollektiivlepingusse oli võetud punkt, mille kohaselt ohuteguriga kokkupuutuvas töökeskkonnas töötajatele oli kehtestatud tööaja summeeritud arvestus kuu kohta ning vahetuse kestuseks 8 tundi.
  • Kas see kollektiivlepingu säte on kooskõlas seadusega?

Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine (TLS §44 lg3). Lühendatud tööaja kestus on väiksem kui täistööaeg (8h päevas, kokku 40h nädalas), seega on 8h-ne vahetus ületunnitöö ning seaduse järgi tühine.
Ülesanne 122
Noored võeti tööle rohimistöödele: kaks 12-aastast tüdrukut, üks 13-aastane poiss ja kolm 17-aastast noormeest.
  • Kuidas toimub alaealiste töölerakendamine?
  • Milline on nende tööaja kestus?

Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg) (TLS §43 lg4):
1) 12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
2) 13-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
4) 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
  • Kas neid võib rakendada ületunnitööle?

Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (TLS §44 lg2).
Ülesanne 123
Seoses üleminekuga kolmevahetuselisele tööle keeldus naistöötaja, kellel oli aastane laps, tööst öövahetuses.

Jah
  • Kas töötaja nõudolekul tohiks teda rakendada öötööl?

Jah
TÄHTAEG 14. Nädal
Ülesanded: 125, 126, 127, 128, 129, 131, 132, 136, 137
Ülesanne 125
Seoses toimunud tootmisavariiga oli vaja lukksepad ja keevitajad puhkepäevadel tööle rakendada.
  • Kuidas tööandja võib antud juhul töötajaid nende iganädalastel puhkepäevadel tööle rakendada?

Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS §44 lg4).
  • Keda ta ei tohi tööle rakendada?

Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (TLS §44 lg2).
  • Keda võib ta tööle rakendada vaid töötaja nõusolekul?

Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus - ja sünnituspuhkusele (TLS §44 lg5).
Ülesanne 126
Kokkuleppel tööandjaga tegi töötaja kolmekümnel graafikujärgsel tööpäeval iga päev 4 ületundi. Tööandja pakkus talle selle eest vaba aega kahekordses ulatuses. Töötaja sellega ei nõustunud, vaid nõudis rahalist tasu.
  • Kuidas vaidlus lahendada?

Kui pole lepitud kokku rahalises ületunnitöö tasustamises, siis ei kohustu tööandja seda tegema. Töövõtja peaks pakkumise vastu võtma, sest see on parem kui seadus ette näeb. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. (TLS §44 lg6,7)
Ülesanne 127
Äriühingu müügiklient pidi sageli sõidus olema ning jõudis tihti tagasi alles hilisõhtul. Töölepingu kohaselt võis ta tööaega kasutada oma äranägemise järgi.
  • Kas sellele töötajale on võimalik arvestada ületunnitööd?

Jah, kui ta tegi summeeritud tööaja järgi rohkem tööd, kui oli töölepinguga ette nähtud.
Ülesanne 128
Äriühingu pearaamatupidaja korraldusel oli palgaarvestaja töötanud kolm tundi üle oma tavalise tööaja. Järgmisel hommikul tuli ta tööle kolm tundi hiljem.
  • Kuidas kompenseerida ületunnitööd?

Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS §44 lg6). Kui oli kokku lepitud, et selline töökorraldus sobib siis on kõik korras. Omavoliliselt tööpostilt lahkuda ei tohi. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS §44 lg7).
Ülesanne 129
Töötaja soovib edasipidi töötada vaid osalise tööajaga.
  • Kuidas toimub töölerakendamine osalise tööajaga?

Töölepinguga, milles lepitakse kokku töötamine osalise tööajaga.
  • Kelle suhtes on tööandja kohustatud rakendama osalist tööaega, kui töötaja seda soovib?

Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda (TLS §18 lg1,2).
Ülesanne 131
Sekretär tuli tööle vahetult pärast sünnituspuhkuse lõppemist. Ta palus direktorilt lapse toitmiseks ettenähtud vaheajad liita ja lubada tal lahkuda töölt üks tund enne tööpäeva lõppu. Direktor sellega ei nõustunud ja soovitas naisel lapsetoitmise vaheaeg ära kasutada koos lõunavaheajaga. Töötaja väitis, et ka pooleteise tunniga ei jõua ta last toitmas käia, kuna elab äraühingust väga kaugel. Direktor leidis siiski, et sekretär peab tööpäeva lõpuni kohal olema, kuna vastupidisel juhul jääb osa dokumentidest välja saatmata.

Nad peavad selle omavahel lahendama. TLS ei kohusta tööandjat sekretäri le paremat tööajakorraldust looma. Kui pooled ei saavuta kokkulepet, tuleks asi anda lahendada töövaidluskomisjonile. Lahendus peaks olema selline, et ühe poole huvid kaaluksid teise poole omad ülesse.
Ülesanne 132
Töötaja oli teinud jooksval kalendriaastal juba 200 ületundi. Seoses tulekahjust tekkinud kahjustuste kiire likvideerimise vajadusega andis tööandja töötajale korralduse teha lähema kahe nädala jooksul veel 20 ületundi.
  • Kas töötaja peab korralduse täitma?

Jah, kui tal ei ole õigus sellest keelduda (alaealine ja isik, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele). Töötajal on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel ületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus ületunnitöö keelata või seda piirata, kui tööandja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid (TLS §46 lg4).
  • Millised on ületunnitööle kehtestatud piirangud?

 Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi (TLS §45 lg1). Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette (TLS §46 lg3).
Ülesanne 136
Töötaja oli tööle võetud kolmeks nädalaks. Lõpparve saamisel nõudis ta ka hüvitist kasutamata puhkuse eest.
  • Kas töötajal on õigust saada puhkusehüvitist?

Ei ole, sest ta pole 6 kuud seal veel töötanud ja seega pole tal veel õigust puhkusele ega järelikult ka puhkusehüvitisele.
Üleanne 137
Äriühingu raamatupidaja, kes oli selles äriühingus töötanud 10 kuud, lähetati kahekuulisele koolituskursusele, mille kestel talle säilitati tema ametikoht ja töötasu.
  • Kas kursustel oleku aeg võetakse arvesse puhkuse õigust andva aja hulka või mitte?

Vaid siis kui nii on kokku lepitud töölepingus.
Õigusõpetus koduülessanded-Kukrus #1 Õigusõpetus koduülessanded-Kukrus #2 Õigusõpetus koduülessanded-Kukrus #3 Õigusõpetus koduülessanded-Kukrus #4 Õigusõpetus koduülessanded-Kukrus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 187 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bixter Õppematerjali autor
Õigusõpetuse koduülessanded (Kukrus)
TÄHTAEG 13. nädal
Ülesanded: 8, 11, 12, 13, 44, 46, 115, 119, 120, 122, 123
https://www.riigiteataja.ee/akt/13198023 - uus TLS

Ülesanne 8
13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid.
• Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida?
13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3).
• Milliseid dokumente tuleb nõuda?
Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed, tööinspektori nõusolek
• Millise töölepingu teie äriühingu juhina sõlmiksite?


jne

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Õigusõpetus I kodutöö
2
docx

Õigusõpetus I kodutöö

8) 13 aastasega on võimalik tööleping sõlmida juhul kui: · töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (pg 7, lg 4) · Töö ei kesta kauem kui pool vaheaja pikkusest (pg 8, lg 2) · Tööaeg ei jää vahemikku 22000600 (pg 49, lg 1) · Töö ei (pg 7, lg 2): 1) ületa alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2) ohusta alaealise kõlblust; 3) sisalda ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; 4) takista alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 5) ohusta alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Nõutavad dokumendid on: · Tööinspektori nõusolek (pg 8, lg 3) · Seadusliku esindaja nõusolek (pg 8, lg 1) Äriühingu juhina sõlmiksin mina tähtajalise lepingu (lühendatud tööaeg, 4 tundi päevas, 20 nädalas) 11) Kui see, et töötaja on alaealine tuli välja alles lepingu lõpetamisel, siis polnud see leping kehtiv algusest saati j

Õigusõpetus
Õigusõpetuse kodused ülesanded-119-124
2
doc

Õigusõpetuse kodused ülesanded (119-124)

Õigusõpetuse kodused ülesanded (119-124) 119. 17 aastane nooruk asus tööle, kus kasutati tööaja summeeritud arvestust. a). Milline võib olla selle töötaja vahetuse maksimaalne kestus? b). Kuidas tuleb alaealise kompenseerida töötamine üle arvestusperioodi tööajanormi ja alla tööajanormi? Vastus: a). Vahetuse maksimaalne kestus võib olla 7 tundi. b). Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Alla summeeritud tööaja normi töötavale noorukile tuleb väljamaksta kogu summeeritud tööaja palk vastava arvestusperioodi kohta. 120. Kollektiivlepingusse oli võetud punkt, mille kohaselt ohuteguriga kokkupuutuvas töökeskkonnas töötajatele oli kehtestatud tööaja summeeritud arvestus kuu kohta ning vahetuse kestuseks 8 tundi. a). Kas see kollektiivlepingu säte on kooskõlas seadusega? Vastus: a). Antud säte ei ole kooskõlas seadusega kuna ohtlikus keskkonnas töötavale isikule sätestatud tööajanormid on lühemad kui täistööaeg, mistõttu ei saa vah

Õigusõpetus
Õigusõpetuse kodused ülesanded-1-20
2
docx

Õigusõpetuse kodused ülesanded 1-20

Kodused ülesanded 1-20 Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda? Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed, tööinspektori nõusolek · Millise töölepi

Õigusõpetus
TÖÖÕIGUS
108
docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED:  Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).  Kaasaegsed s

Tööõigus
Töölepingu seadus- tööõigus
180
pptx

Töölepingu seadus / tööõigus

TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem  Tõõigus- erinevad definitsioonid  Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö?

Tööõigus
Töösuhe ja selle reguleerimine-Töökorraldus ettevõttes
118
doc

Töösuhe ja selle reguleerimine. Töökorraldus ettevõttes

1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandja

Logistika
TÖÖÕIGUS
34
docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping

Tööõigus
Tööõiguse eksamiteemad
13
doc

Tööõiguse eksamiteemad

Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seadus

Õigus




Kommentaarid (2)

west19 profiilipilt
west19: Hea ja korralik materjal, tänan
14:31 19-09-2012
pedak profiilipilt
pedak: Kõik korralik!
11:53 29-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun