Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööõiguse arvestustöö küsimused-vastused, viited seaduse paragrafidele (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis perioodid arvestab raamatupidaja puhkust andvaks ajaks?
  • Mida tähendab puhkuse nõude aegumine?
  • Mitme päeva kasutamata puhkus tuleb tööandjal hüvitada?
  • Kuidas arvutate?
  • Kuidas saab kompenseerima ületunnitööd?
 1 A Kui töötaja tööpäev on 2-tunnine (nädalas 10 ha), kuidas toimub tööpäeva lühendamine riigipüha eel? TLS § 53, kuna TLS ei erista täis ja osalise tööajaga töötajaid, lühendatakse kõigi tööpäeva kolme tunni võrra. St, et 2 tunnise tööajaga inimene ei pea üldse tööle tulema .
B Kas ülestõusmispüha on riigipüha – Jah, Pühade ja tähtpäevade seadus § 2 lg 3
kas ülestõusmispüha eel peab tööandja tööpäeva lühendama? Ei, TLS § 53
2. Mis perioodid arvestab raamatupidaja puhkust andvaks ajaks? (oluline teada, et pidada täpset arvestust puhkuseõiguste üle) TLS § 68 lg-d 1 ja2 Raamatupidaja arvestab puhkust töötatud aja eest, sinna hulka kuuluvad ka töövõimetus ning põhipuhkusel oldud aeg. Lapsehoolduspuhkusel ja tasustamata puhkusel oldud aega puhkuse arvestamisel arvesse ei võeta.
3. Kas töötajat saab saata sundpuhkusele (tööandja väidab, et tal ei ole tööd anda)? Selgita palun! TLS § 35, tööandja võib küll töötaja saata „sundpuhkusele“, kuid peab talle maksma töötaja keskmist töötasu. Oluline on selle juures, et selline sundpuhkusele saatmine ei lähe maha töötaja puhkusereservist. Puhkuste graafik koostatakse ja tehakse töötajale teatavaks hiljemalt I kvartali lõpuks ning selle koostamisel arvestatakse ka töötaja soove. Edasine muutmine saab toimuda ainult poolte kokkuleppel. Seega kui tööandja ei ole juba aasta alguses näinud ette töömahu vähenemist näiteks aprillis ning töötajaga kokku leppinud, et too selleks ajaks oma puhkuse välja võtaks, siis nüüd ei saa ta sundida töötajat aprillis oma põhipuhkust välja võtma. TLS § 69
4. Mida tähendab puhkuse nõude aegumine ? Too näide! TLS § 68 lg 6, Põhipuhkuse nõue aegub 1 aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks 01.01.2012–31.12.2012 kalendriaasta puhkus 28 kalendripäeva aegub 01.01.2014. Seega saab seda puhkust kasutada 2012. ja 2013. aasta jooksul. Samast põhimõttest tuleb lähtuda puhkuse andmisel ka järgnevatel kalendriaastatel.
5. Töötaja lahkub töölt 15.05.2013. Varasemate tööaastate puhkus tal kenasti puhatud. Mitme päeva kasutamata puhkus tuleb tööandjal hüvitada? Kuidas arvutate?
Päevapõhine puhkusearvestus: jaan 31 + veebr 28 + märts 31+aprill 30+ mai 15 = 135 päeva
28 puhkus kp/ 365=0,077
135*0,077= 10,40
Puhkamata jäänud puhkusetasu arvestatakse 10,4 päeva eest. 
6. Kui tööl (kauplus) on puudujääk, kas tööandja tohib selle lihtsalt töötasust tasaarveldada? Mis oluline? Lihtsalt niisama ei tohi. TLS § 78 lg 1, töötasu saab tasaarvestada ainult töötaja kirjalikul nõusolekul. Ning TLS § 78 lg 2, igaks juhtumiks tuleb võtta eraldi nõusolek, nõusolekut ei saa võtta ette või teha vastavat kokkulepet juba töölepingu sõlmimisel. Õigus töötasust puudujäägi kinnipidamise nõusolekut küsida tuleb TLS § 74 lg-st 2, kuid see eeldab, et töötaja süü on kindlaks tehtud. Selgitus käsiraamatust: Hooletusest, sealhulgas raskest hooletusest, tekitatud kahju puhul tuleb hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel lähtuda töötaja tööülesannetest, süü vormist (nn tavalise hooletuse korral vastutab töötaja väiksemas ulatuses kui raske hooletuse puhul), töötajale antud juhistest, töötingimustest, töö iseloomust tulenevast riskist, tööandja juures töötamise ajast, senisest käitumisest, töötaja töötasu suurusest ning tööandja mõistlikult eeldatavast võimalusest kahjude ärahoidmiseks või kindlustamiseks. Töötaja hoolsuse määr on reguleeritud TLS § 16 lg 2.
7. A Kuidas saab kompenseerima ületunnitööd? TLS § 44 lg 6 Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. TLS § 44 lg 7 Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
    B Kuidas tuleks töötasu (2 eurot tunnis) arvestada siis, kui töötaja on erakorraliselt töö, teeb ületunde, ( 3h) riigipühal pärast 22.00-i?
TLS § 45 lg 1 Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
TLS § 45 lg 2 Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
Öötöö ja riigipühal tehtava töö eest tasu arvutamisel tuleb töötaja töötasu korrutada vastavalt kas 1,25 või 2-ga. Kui töötaja teeb öötööd riigipühal, siis nö baastasu topelt arvestama ei pea. Öötöö ja riigipühal tehtav töö on töötamine tavapärasest erinevas olukorras ning eritingimustes töötamise eest rahas hüvitamisel tuleb töötajale maksta täiendavalt. Lisatasu arvestades ei saa aga tekkida olukord, kus lisaks lisatasule saab töötaja ka topelt oma baastasu. Näiteks olukorras, kus töötaja teeb riigipühal öötööd, tuleb tema töötasu saamiseks esmalt korrutada töötaja (baas)töötasu 2-ga ja seejärel 0,25-ga (öötöö lisatasust on maha arvatud baastasu komponent ).
Riigipüha 2x2= 4 eurot tunnis, Öötöö 2x0,25 = 0,5 eurot tunnis, ületunnitöö 2*0,5=1
4+0,5+1=5,5
3x5,5= 16,5 eurot
Tööõiguse arvestustöö küsimused-vastused-viited seaduse paragrafidele #1 Tööõiguse arvestustöö küsimused-vastused-viited seaduse paragrafidele #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ksaare Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tööleping; Koostöö õiguslikud alused
56
docx

Tööleping; Koostöö õiguslikud alused

tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; o lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus). Olukorras, kus töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda keeruliseks, tuleb appi töölepingu seadus. Töölepingu seaduse alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Näiteks on tegemist töölepinguga juhul, kui töötajaga sõlmitakse leping pealkirjaga „Töövõtuleping", kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele.

T??keskkonna ohutus
Töötasu eksami konspekt
14
docx

Töötasu eksami konspekt

kalendripäevade arvuga, näites toodu korral 148-ga. Ning et tööandjal on kohustus maksta TTOS § 122 lg 1 alusel hüvitist 70% töövõimetuse 4.-8. päeva ehk 5 päeva eest, tuleb saadud keskmine kalendripäevatasu korrutada 5 päevaga ning leida sealt 70%. Haigushüvitise arvutamisel tuleb teha arvutused igal juhul 6 kuu kaudu. Kui tööandja maksab töötajale haigushüvitist haigestumise või vigastuse 4.-8. kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust, siis see maksustatakse ainult tulumaksuga. Haigushüvitise osa, mis ületab töötaja keskmist tasu kuulub lisaks tulumaksuga maksustamisele ka nii töötuskindlustuse kui ka kogumispensioni maksega ning ka sotsiaalmaksuga. Haigushüvitis 70% Hüvitis üle töötaja keskmise tasu Tulumaks Tulumaks

Töö- ja palgakorraldus
Töösuhe ja selle reguleerimine-Töökorraldus ettevõttes
118
doc

Töösuhe ja selle reguleerimine. Töökorraldus ettevõttes

kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. (5) Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümne aastat töölepingu lõppemisest arvates. (See on vajalik vaidluste ennetamiseks, kui on vaja endist töösuhet puudutavaid asjaolusid tõendada.) § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Siin on vabatahtlikud tingimused, mis on kajastatud töölepingus ja need on eraldi kokku lepitud)  (Kui katseaega pole kirjas lepingus, siis see ikka toimib ja seda kohaldatakse ikka

Logistika
TÖÖÕIGUS
34
docx

TÖÖÕIGUS

Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta

Tööõigus
Tööõiguse eksamiteemad
13
doc

Tööõiguse eksamiteemad

eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus või ka pärast selle lõppu eriarvamus selle üle, kas poolte suhtele laieneb töölepingu seaduse regulatsioon või mitte, peab väidetav tööandja olema valmis tõendama, et poolte vahel ei olnud tegu töösuhtega ja pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. 3

Õigus
Õigusõpetuse konspekt ja 2-kontrolltöö
20
docx

Õigusõpetuse konspekt ja 2. kontrolltöö

Töötajal on lubatud teha nädalas keskmiselt kuni 8 tundi ületunnitööd. Samuti võib kokku leppida ka täiendavas ületunnitöös. Täiendava ületunnitöö tegemisel ei tohi tööaeg kokku ületada keskmiselt 52 tundi 7-päeva kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul ning kokkulepe ei tohi olla töötajale ebamõistlikult kahjustav. Tööinspektor võib keelata või piirata täiendava ületunnitöö tegemist. Tööandja on kohustatud täiendava ületunnitöö kohta pidama eraldi arvestust, mille ta peab esitama vajadusel tööinspektorile, tööinspektsioonile jne.. Töötasustamine eritingimustes ? TLS p.50 lg.2 kehtestab öötööaja summeeritud tööaja piirangu. Selle kohaselt ei või öötöötaja keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta. Tööpäevasisesed vaheajad. a.) Vähemalt 30 minutit tööpäevasisest vaheaega pärast 6-tunnist töötamist b.) Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata tööaja hulka

Õigusõpetus
Tööõiguse õppematerjal TLÜ õigusakadeemia
13
docx

Tööõiguse õppematerjal TLÜ õigusakadeemia

kontrollile. - Põhikohustuste sätestamine seaduses on oluline seetõttu, et töötaja poolt põhikohustuste täitmata jätmine võib olla aluseks... - Sageli on kirjutatud töölepingussse ümber, kõik seadusest tulenevad kohustused, selleks puudub tegelik vajadus, sest töötaja peab täitma igal juhul seadusest tulenevaid kohustusi. - Töölepingusse tuleks kirjutada täiendavad kohustused, mis tulevad küll seaduse mõttest, kuid ei ole otseselt seaduses sätestamist leidnud. Näiteks: töötaja on kohustatud täitma ettevõttesiseseid akte, käituma viisakalt, kandma vormirõivast jne. Lojaalsuskohustus - TLS $ 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt st ustavalt ja usaldavalt, vastavalt om teadmistele ja oskustele tööandja huvisid arvestades.

Tööõigus
Tööõiguse materjal
13
docx

Tööõiguse materjal

kontrollile. - Põhikohustuste sätestamine seaduses on oluline seetõttu, et töötaja poolt põhikohustuste täitmata jätmine võib olla aluseks... - Sageli on kirjutatud töölepingussse ümber, kõik seadusest tulenevad kohustused, selleks puudub tegelik vajadus, sest töötaja peab täitma igal juhul seadusest tulenevaid kohustusi. - Töölepingusse tuleks kirjutada täiendavad kohustused, mis tulevad küll seaduse mõttest, kuid ei ole otseselt seaduses sätestamist leidnud. Näiteks: töötaja on kohustatud täitma ettevõttesiseseid akte, käituma viisakalt, kandma vormirõivast jne. Lojaalsuskohustus - TLS $ 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt st ustavalt ja usaldavalt, vastavalt om teadmistele ja oskustele tööandja huvisid arvestades.

Tööõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun