tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; o lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus). Olukorras, kus töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda keeruliseks, tuleb appi töölepingu seadus. Töölepingu seaduse alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Näiteks on tegemist töölepinguga juhul, kui töötajaga sõlmitakse leping pealkirjaga „Töövõtuleping", kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele.
kalendripäevade arvuga, näites toodu korral 148-ga. Ning et tööandjal on kohustus maksta TTOS § 122 lg 1 alusel hüvitist 70% töövõimetuse 4.-8. päeva ehk 5 päeva eest, tuleb saadud keskmine kalendripäevatasu korrutada 5 päevaga ning leida sealt 70%. Haigushüvitise arvutamisel tuleb teha arvutused igal juhul 6 kuu kaudu. Kui tööandja maksab töötajale haigushüvitist haigestumise või vigastuse 4.-8. kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust, siis see maksustatakse ainult tulumaksuga. Haigushüvitise osa, mis ületab töötaja keskmist tasu kuulub lisaks tulumaksuga maksustamisele ka nii töötuskindlustuse kui ka kogumispensioni maksega ning ka sotsiaalmaksuga. Haigushüvitis 70% Hüvitis üle töötaja keskmise tasu Tulumaks Tulumaks
kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. (5) Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümne aastat töölepingu lõppemisest arvates. (See on vajalik vaidluste ennetamiseks, kui on vaja endist töösuhet puudutavaid asjaolusid tõendada.) § 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Siin on vabatahtlikud tingimused, mis on kajastatud töölepingus ja need on eraldi kokku lepitud) (Kui katseaega pole kirjas lepingus, siis see ikka toimib ja seda kohaldatakse ikka
Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta
eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus või ka pärast selle lõppu eriarvamus selle üle, kas poolte suhtele laieneb töölepingu seaduse regulatsioon või mitte, peab väidetav tööandja olema valmis tõendama, et poolte vahel ei olnud tegu töösuhtega ja pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. 3
Töötajal on lubatud teha nädalas keskmiselt kuni 8 tundi ületunnitööd. Samuti võib kokku leppida ka täiendavas ületunnitöös. Täiendava ületunnitöö tegemisel ei tohi tööaeg kokku ületada keskmiselt 52 tundi 7-päeva kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul ning kokkulepe ei tohi olla töötajale ebamõistlikult kahjustav. Tööinspektor võib keelata või piirata täiendava ületunnitöö tegemist. Tööandja on kohustatud täiendava ületunnitöö kohta pidama eraldi arvestust, mille ta peab esitama vajadusel tööinspektorile, tööinspektsioonile jne.. Töötasustamine eritingimustes ? TLS p.50 lg.2 kehtestab öötööaja summeeritud tööaja piirangu. Selle kohaselt ei või öötöötaja keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta. Tööpäevasisesed vaheajad. a.) Vähemalt 30 minutit tööpäevasisest vaheaega pärast 6-tunnist töötamist b.) Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata tööaja hulka
kontrollile. - Põhikohustuste sätestamine seaduses on oluline seetõttu, et töötaja poolt põhikohustuste täitmata jätmine võib olla aluseks... - Sageli on kirjutatud töölepingussse ümber, kõik seadusest tulenevad kohustused, selleks puudub tegelik vajadus, sest töötaja peab täitma igal juhul seadusest tulenevaid kohustusi. - Töölepingusse tuleks kirjutada täiendavad kohustused, mis tulevad küll seaduse mõttest, kuid ei ole otseselt seaduses sätestamist leidnud. Näiteks: töötaja on kohustatud täitma ettevõttesiseseid akte, käituma viisakalt, kandma vormirõivast jne. Lojaalsuskohustus - TLS $ 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt st ustavalt ja usaldavalt, vastavalt om teadmistele ja oskustele tööandja huvisid arvestades.
kontrollile. - Põhikohustuste sätestamine seaduses on oluline seetõttu, et töötaja poolt põhikohustuste täitmata jätmine võib olla aluseks... - Sageli on kirjutatud töölepingussse ümber, kõik seadusest tulenevad kohustused, selleks puudub tegelik vajadus, sest töötaja peab täitma igal juhul seadusest tulenevaid kohustusi. - Töölepingusse tuleks kirjutada täiendavad kohustused, mis tulevad küll seaduse mõttest, kuid ei ole otseselt seaduses sätestamist leidnud. Näiteks: töötaja on kohustatud täitma ettevõttesiseseid akte, käituma viisakalt, kandma vormirõivast jne. Lojaalsuskohustus - TLS $ 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt st ustavalt ja usaldavalt, vastavalt om teadmistele ja oskustele tööandja huvisid arvestades.
Kõik kommentaarid