Kutsestandard · I kutsetaseme müüja täidab oma tööülesandeid tavapärases olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kutseõppe sh. töökohapõhise õppe või täiendkoolituse teel. Valdab põhilisi töövõtteid, tuleb iseseisvalt toime tavapärastes olukordades tööülesannete täitmisega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. · Töökoha korraldamine : Oma töökoha ettevalmistamine, oma töökoha korrashoid, tööohutuse tagamine, hügieeninõuete täitmine, kaubanduslike seadmete kasutamine . · Müügitöö organiseerimine : Klientidelt saadava informatsiooni edastamine , kauba vastuvõtmine, kauba müügiks ettevalmistamine, kauba müügisaali paigutamine, kaupade arvestus . · Kliendi nõustamine ja müümine : Positiivne kliendikontakti loomine , kliendi vajaduste väljaselgitamine , kauba tutvustamine , kliendi nõustamine, kliendi vastuväidete käsitlemine, kaupa...
Karin Merevits LM-08 Laopidaja kutsestandard. KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine 4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks KUTSEKIRJELDUS Laopidaja töötab ettevõtte laos. Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, hoiule paigutamise, siirdamise,
Rauno Loik TALLINNA TEENINDUSKOOL Kutsestandard, kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv Rauno Loik 031PK TALLINN 2011 1. MILLISEID TEADMISI, OSKUSI JA ISELOOMUOMADUSI ON SELLES AMETIS VAJA? Pagar-kondiiter peab tundma tooraine sortimenti, kvaliteeti, toiteväärtust ja kasutusvõimalusi. Ta peab oskama teha nisu-, rukki- ja segujahust tainaid (mure- ja liivatainast, biskviit-,
Tartu Kutsehariduskeskus ITK osakond Elin Palumäe SEKRETÄR 5 KUTSESTANDARD Iseseisev töö Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. Kompetentsustabel................................................................................4-7 KOKKUVÕTE............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...........
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sotsiaaltööks vajalikud oskused ja teadmised. Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head suhtlemisoskust, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega, tundama klienditeeninduse põhitõdesid, pidama konfidentsiaalsuse nõuet, valmis meeskonnatööks ja tegutsemiseks kriisi-olukordades. Kõrgemate tasemete teenindajatel on ka asjaajamise ja dokumenditöö nõue ning arvuti kasutamise oskus. Väga oluline on ka keeleoskus. Põhioskused ja teadmised: inimõigused ja sotsiaalhoolekandesüsteem; inimese kasv ja areng, selle toetamine ja s...
TUTVUMINE ,,SEKRETÄR I, II" KUTSESTANDARDIGA Antud töös tutvusin ,,Sekretär I, II" kutsestandardiga. Töö eesmärk oli tundma õppida sekretäri kohustusi tulenevalt kutsestandardist ja end kurssi viia sekretärile vajalike teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomadustega. Mitme tööülesande täitmiseks on mitmed teadmised (dokumendihaldus, teeninduskultuur, töökeskkond) ning oskused (keeleoskus, arvuti kasutamise oskus ja koostööoskus) samad ja isikuomadused ning võimed on korduvalt vajalikud ( enamasti usaldusväärsus ). Omalt poolt lisaksin siiski oskusena juurde ka planeerimisoskuse, mida läheb vaja juhi ajakava planeerimisel ning ruumide ettevalmistamisel. Tabelisse vormistatud tööst olen saanud ülevaade sekretäri tähtsaimatest tööülesannetest. Töö tulemusena tean, millised teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused on vajalikud sekretärile tööülesannete täitmiseks. TABEL Tööülesanne Teadmised ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA, NATALJA GAVRILOVA, GENNO NURK KIIRABITEHNIKU JA EMT KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS. MIDA EMT PEAKS ROHKEM OSKAMA? Referaat Juhendaja: Margit Reimets Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK...........................................................................4 EMT KUTSEÕPPE EESMÄRGID JA ÜLESANDED.................................................... 5 KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS KOKKUVÕTES.....................................................
ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest. Viiendal tasemel töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest. Kutsestandard Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Aluseks tööturu nõudmistele vastavate õppekavade, koolitusprogrammide koostamisel, kompetentsuse hindamisel, kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel. Abiks tööandjale ametite kirjeldamisel-tutvustamisel, töötajate värbamisel,
sisulise toe pakkumiseks liiga väike). Selline olukord, kus formaalselt on abi antud, aga sellest palju kasu ei ole võib halvasti mõjuda kogu sotsiaaltöö valdkonnale ja tekitada olukorra, kus inimesed lihtsalt ei pöördu sotsiaalametnike poole, sest nad ei usu, et see neid aitab. Muidugi on oluline sotsiaaltöötaja spetsialiseerumine kindlale valdkonnale ja selle valdkonna spetsiifika tundmine. Kutsestandard hõlmab ka spetsialiseerumise, kirjeldades spetsialiseerumise vajadust laste, eakate, puuetega inimeste, töötute, kodutute ja võlanõustamise valdkondadeks. Ilmselge on, et kõik sotsiaaltöö valdkonnad on väga erinevad ja nõuavad nii vastavat teoreetilist ettevasmistust kui ka praktikat antud valdkonnas. Ideaalis eeldab see, et sotsiaaltöötaja on veendunud oma erialavalikus ja pühendunud oma ametile, tajudes, et tema töö on ühiskonnas väärtustatud
ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid müürsepp I, II, III kutsestandardile. Kutsestandardi kavandi koostas Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu moodustatud ehituse töörühm koosseisus: Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Jüri Orlov AS Merko Ehitus Enn Tammaru ICOPAL Katto OY, TKT Enn Siim EMV
Keevitaja eriala alusteadmised eesti keel, 15KE KEEVITAJA KUTSEKIRJELDUS KEEVITAJA KUTSESTANDARD KUTSEKVALIFIKATSIOON Eesti keeles: Keevitaja I, II, III (inglise keeles: Welder I, II, III; soome keeles: Hitsaaja I, II, III; vene keeles: Svarshik I, II, III). KUTSEKIRJELDUS Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus.
õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib? Lihthäälte-enamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kontrollib kooli direktor. Siin oli veel vaja § 5 lõige 5 ja 6 ja 3; § 1 lõige 3; §7 lõige 3. Õpetaja kutsestandard Mis on õpetaja põhitegevused? Õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine; õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni toetamine; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ningtagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Millest koosneb õpetaja kutsealane areng? Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim
.......................................................................2 2. Võimed ja oskused elukutse valiku mõjutajatena ........................................................................3 3. Kutsealad ......................................................................................................................................4 4. Ametid ..........................................................................................................................................4 5. Kutsestandard ...............................................................................................................................5 6. Tervisliku seisundi hindamine ja kutsehaigused ..........................................................................6 7. Kutse-eelistused ...........................................................................................................................7 8. Eriala valik ....................................................................................
Eetilise vastuolu analüüsi puhul tuleb peatuda kolmel aspektil. Enda seisukohtade selgitamine, hinnang. Kliendi / patsiendi vaatekoha määratlemine. Lõplik seisukoht. (Aadland 1993, 167). Sotsiaaltöötaja kutsestandardi järgi on sotsiaaltöötaja klientideks toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, raske haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine ja muud sotsiaalsed riskid. (Sotsiaaltöötaja kutsestandard, 2001). Eetilise käitumise all tooksin kõigepealt esile empaatiavõime. Empaatiline inimene on südamlik ning soovib siiralt aidata sotsiaalabi vajavaid inimesi, võimalik, et selline inimene on selle ka ise läbi elanud ning teab, mis tunne on olla majanduslikes raskustes ning sealt tuleneb ka tema siiras soov teisi sellest olukorrast välja aidata. Tolerantsus, tolerantsus erivajadustega inimeste ja kodutute vastu on samuti väga tähtis. Kui sotsiaaltöötaja suhtuks kodutudesse,
Sekretäride infopäev 2012 23. oktoobril Meie esimeseks sihtpunktiks oli Büroomaailma kauplus, mis on Baltimaade ja isegi Põhjamaade suurim omalaadne. Selline pood on iga sekretäri unelm, kõik tööks vajalikud asjad on võimalik soetada ühest kohast. Sealne personalitöötaja tegi meile ringkäigu ja tutvustas poe sortimenti ja erinevaid tooteid. Järgmine sihtpunkt oli Tallinna Majanduskool, kus saime osa Sekretäride infopäevast. Lisaks meie kursusele olid infopäeva kuulamas ja Tallinna Majanduskooli sekretäritöö eriala esimese ja teise kursuse õpilased. Infopäeva alustas tervitus sõnadega Tallinna Majanduskooli direktor. Järgnevalt esines väga värvika ettekandega Eesti Juhiabi Ühingu esimees Sirje Orvet. Tema teemaks oli: ,,Uued suunad sekretäri kutsestandardis". Lühida ülevaate saime, et eelnevalt viie tasemeline kutsestandard on nüüd viidud üle kaheksa tasemelisele raamistikule. Giina Kilumets Kristi Ruul ...
Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Urve Vogt (sotsiaaltöötaja Haljala vallas): Sotsiaaltöötaja ongi nagu inimene ta teeb kõike, mis jääb sünni ja surma vahele. Ei ole valdkonda, mida sotsiaaltöötaja ei pea puudutama sest sotsiaaltöö on elu. Sotsiaaltöö eesmärk on inimese toimetuleku tagamine ja selleks tuleb tegeleda kõigega. [http://www.virumaateataja.ee/161106/esileht/15034450.php] Need kolm lauset iseloomustasid head sotsiaaltöötajat kui inimest. Olles mitmeid kordi läbi
• Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: • Arhiivieeskiri • Asjaajamiskorra ühtsed alused Kust leida vastused ja õppida: *) Dokumendi- ja arhiivihaldus. Rahvusarhiivi juhised. [P. Noodapera, T. Tarandi, H. Vares]. Tartu: Rahvusarhiiv, 2009. *) Standard EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1, Üldnõuded. Eesti Standardikeskus. [Tallinn]: Eesti Standardikeskus, [2004]. *) Kutsestandard Dokumendihaldur, tase 6 (2014-2019). http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10541427/pdf/dokumendihaldur- tase-6.6.et.pdf (Leidub ka ÕIS-is õppematerjalide juures) *) Eelmise Lisa 1: "Kutsestandardis kasutatud mõisted." http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10541427/lisad/10541514 (leidub ka ÕIS-is õppematerjalide juures) *) Raamatukogusõnastik. http://termin.nlib.ee/ *) loengute slaidid ÕIS-is õppematerjalide juures. Head õppimist!
STRATEEGILINE PLANEERIMINE MISSIOON Kultuurhariduse osakonna missioon on jätkusuutliku Eesti kultuuri arendamine, selle traditsioonide hoidmine, väärtustamine ja uuendamine ning uute teadmiste toetamine ja uurimistööde tulemuste rakendamine riiklikku ja rahvusvahelisse dialoogi. VISIOON 2013 Kultuurhariduse osakond on hea mainega tunnustatud õppe-, loome, teadus- ja arenduskeskuse üks osa, mis tegutseb Eestis ja rahvusvahelisel haridus- ja kultuuriruumis avatult ning koostöövõimelisena. SWOT TUGEVUSED (S) NÕRKUSED (W) tulemused tugevate külgede kitsaskohtade loetelu loetelu - õppe/ ... info - õppejõud oma ala liigub aeglaselt, proffid, praktikud ...
professionaalilt eeldatakse lojaalsust tööandjale või kutseliidule, seaduskuulekust, vajalike kutseoskuste olemasolu ja täiendamist, töötaja peab hoiduma kingituste vastuvõtmisest ja tööalase teabe tarvitamisest isikliku kasu saamiseks ning teavitama märgatud eksimustest. Väärtuste deklaratsioonid sisaldavad sageli lisaks ka erinevate kultuuritraditsioonide austamise, keskkonnasõbralikkuse ja ühiskonna heaoluga seotud väärtusi. 6.2 Kutsestandard Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. 6.3 Kutseoskused ,,Autotehnik I" 6.3.1 Üldõpingud * Keeleoskus (Riigikeel tasemel II ja inglise vene ning soome keele oskus suhtlustasandil). * Lukksepatöö tehnoloogia ja võtted. * Tööriistade ja muude garaazis olevate seadmete kasutamine ja hooldamine. * Tehnohooldus ja remondisüsteem.
koolide ja kõigi ettevõtete kohta, kus puututakse kokku kokandusega- kõik ettevõtted tahavad olla parimad ja pakkuda midagi palju enamat, kui pakuvad nendega konkureerivad ettevõtted. Väga paljudes koolides on võimalik õppida kokaks, mis on alati vajalik ja kasulik eriala, kool annab endast parimad loengud ja praktikad, mida suudavad, sellega loodavad nad välja õpetada parimad kokad. Koka õpetamiseks ei kehti aga tavaline õppekava, vaid selle jaoks on eraldi välja töödatud koka kutsestandard, mida järgitakse. See, mida kokk peab teadma on kõik kirjalikult toodud välja koka kutsestandardis, seal on nii punktid, kui omakorda punktidel ka alajaotus. Väga oluline kutseoskusnõuetes on 1. Teadmised ja üldoskused 2. Põhioskused ja teadmised I ja II kvalifikatsioonile (soovituslikud) 3. Lisaoskused ja teadmised 4. Isikuomadused ja võimed Kogu õppekava mis on kokkadele mõeldud on tehtud moodulitena, nendeks on: 1. Mooduli eesmärk 2. Õppesisu 3
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõttei...
Mitteformaalne õppimine on see, mis leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades (näiteks looduses), mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve. Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised. Noorsootöötaja kutsestandard III, IV, V kinnitati 1. märtsi 2006. aaasta Hariduse Kutsenõukogu otsusega nr 6. Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsekvalifiaktsioonisüsteemis on viis taset, kus I tase on madalaim ja V tase kõrgeim. Kutsestandardi kasutusalad: · töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine,
üha enam. Usaldusväärne psühholoog leiab alati tööd kas koolis või erapraksises. Sissetulek ja soodustused Ametipalk sõltub koolist ja palgaastmest. Soodustused: pikk puhkus (56 päeva), teistmoodi tööreziim koolivaheaegadel. Enamasti võimaldab tööandja ka enesetäiendamist, tasudes osalemise eest koolitustel, seminaridel ja konverentsidel. Viited Eesti Koolipsühholoogide Ühingu koduleht www.koolipsyhholoogid.ee Koolipsühholoogi kutsestandard www.kutsekoda.ee Tunnused Siin on näha selle ametiga seotud olulised märksõnad - töötingimuste, hariduse, huvi ja oskustega seotud tunnused, mille tähtsus ameti juures esitatud 5-pallisel skaalal 5 Koostöövõime 5 Õpetamis- ja juhendamisoskused 5 Vaimse pinge talumine 5 Inimeste abistamise/õpetamise/ravimisega seotud töö 5 Kuulamisoskus 5 Analüüsioskus 5 Kõrgharidus 5 Konsulteerimine ja nõustamine
Tööotsimisoskused Kristi Gross SR148 Vaadates oma isikuomadusi ja võrreldes neid sekretäritöö kutsestandardi 5. tasemega, siis leian väga palju sarnasusi ning arvan, et olen valinud endale vastava ja meeldiva ameti. Kõik minu isiklikud omadused on suureks kasuks sekretäritöös ning samuti kutsestandardis on kirjas milline peab olema ja millised oskused peavad olema sekretäril – oman enamus omadusi. Mina isikuomaduste poolest: olen kõrge pingetaluvusega olen kohusetundlik ja aus; kiire kohanemis-ja reageerimisvõimega. olen väga positiivne ja aktiivne inimene; tulen väga hästi toime meeskonnatöös hindan sportlikke eluviise õpin kiiresti hea ajaplaneerimisoskus korrektne Samuti olen alati väärtustanud kaheksast viieni tööpäeva, mis samuti on kutsestandardis kirjas, et üldjuhul on sekretäri tööaeg fikseeritud. Viis minu meelest kõige t...
seadusevastane, mis kehtib ka iga inimese kohta, mitte ainult sotsiaaltöötaja. Nii Tapa Vallavalitsuse, kui ka Tarvastu Vallavalitsuse nõudmistes sotsiaaltöötaja ametikohale on välja toodud, et ametnik peab omama erialast (rakendusliku) kõrgharidust (Tapa Vallavalitsuse puhul on lubatud ka selle omandamine). Põltsamaa Vallavalitsuse puhul aga sotsiaaltöötaja peab omama kõrgemat või keskeriharidust. Nii kehtiv Sotsiaalhoolekande seadus kui Kutsestandard väidavad üheselt, et sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega professionaal. Seetõttu leian, et ka Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja peaks olema vähemalt rakendusliku kõrgharidusega. Minu arvates on kõige paremini koostatud Tarvastu Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhend, kuna see on ühtlasi kõigist kolmest ka kõige põhjalikum ametijuhend, tööülesanded on selgelt välja toodud ning nõutud on erialane kõrgharidus. Kõige
muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks. Kutsesüsteemi osad: Kutsete klassifitseerimine ja kataloogimine, väljundiks kutsete kataloog Kutsestandardid Kutse andmine, väljundiks kutsetunnistused Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks ning vastav välja-, täiend- ja ümberõpe. Kutse- ja haridussüsteemi oluline ühisosa on haridusstandardid, mille väljundiks on õppekavad. Kuidas saab kutsesüsteem toetada Sinu kui õppija tegevust? Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus - oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning vastav kogemus. Kutsestandard ütleb, milline
eiramine või käitumine koolis ja väljaspool kooli. Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus, kuritegevus, narkomaania, suitsetamine jne. Kasutatud kirjandus 1. Hämäläinen J. 2000. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. 2. Sotsiaalpedagoogi kutsestandard. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10499791/pdf/sotsiaalpedag oog-tase-6.1.et.pdf 3. Noored ja sotsiaalne kaasatus. Noorteseire aastaraamat 2012. http://noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjAyMDEzLzA1LzE3LzEyXz I4XzQ1XzUyNF9BYXN0YXJhYW1hdDIwMTIucGRm/12_28_45_524_Aastaraamat 2012.pdf
ametikohal vajalike arvutiprogrammide kasutamise oskus. Suure-Jaani Vallavalitsuse nõudmised ametnikule on: keskharidus ja sellele lisanduv eri-, kutse- ja ametialane ettevalmistus või keskharidus ja sellele lisanduv vähemalt kaheaastane töökogemus kohalikus omavalitsuses ametikohaga seonduval erialal ning eri-, kutse- ja ametialane enesetäiendamine. Ametialaselt vajalikud teadmised. Nii kehtiv Sotsiaalhoolekande seadus kui Kutsestandard väidavad üheselt, et sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega professionaal. Seetõttu leian, et ka Suure-Jaani Vallavalitsuse nõudmised vastavale ametikohale peaks olema kõrgemad. 4 Minu arvates on kõigi kolme vallavalitsuse ametijuhendid hästi koostatud, ametiülesanded on selgelt välja toodud, ka nõudmised haridusele, õigused, vastututused ja kõik mis on nõutud ametijuhendis, on olemas. Igas
Sotsiaalalal töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Sotsiaaltöötajal on mitmeid ülesandeid, mis aitavad kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni ja ka ühiskonna tasandil ning samuti ka probleemide ennetamine. Siin kohal on väga oluline roll sotsiaalsetel õiglustel ja inimõigustel. Kutsestandardit läbi lugedes tekkis esimese mõttena võrdlusmoment advokaadiga, kuna nii sotsiaaltöötaja kui ka advokaadi eesmärgiks on oma klienti aidata parimal võimalikul viisil
organiseerimisel. 122 JURIDICA II/2002 Kes on õigusnõustaja? Virgo Saarmets Kvaliteetne õigusteenus ja õigusnõustaja kutsestandard Õigusteenuse seadus on käsitatav ka omapärase tarbijakaitseaktina, kehtestades üht liiki teenusele – õigusteenusele – kohustuslikud minimaalsed kvaliteedinõuded*7, millele vastavat teenust on kliendil tarbijakaitseseaduse § 4 punkti 1 kohaselt õigus nõuda ning nõuetekohase teenuse mittesaamisel taotleda sellega temale tekitatud kahju hüvitamist (TKS § 4 p 6). Eelnõus 928 SE sisalduvad
e) voodipesu vahetamine, voodi üles tegemine f) pesuruumi ja WC varustuse puhastamine g) seinte niiske puhastus ja kuivatus h) põrandapesu või niiske pühkimine i) tolmu pühkimine j) klienditarvete kontroll, täiendamine k) tolmuimejaga puhastamine l) akende sulgemine m) mööbli paika asetamine n) viimane pilk ukselt kontrollimiseks o) ukselingi puhastamine p) toa korrasolekust teatamine vastvõtuletti 34.Puhastusteenindaja kutsestandard ( kutsestandardid, teenindus, puhastusteenindaja I,II. ) 35.Aken: Puhastatakse orgaanilist lahustit sisaldava puhastusainega, töövahend pehme lapp, mopp, kuivataja. Klaas vajab korralikku kuivatamist. Ei puhastata päikese käes ( aine kuivab ära ). Alguses välimine klaas, siis sisemine, siis on lihtsam aru saada, kus on mustus. 36.Sein: suunaga alt üles- seal kust vesi võib tekitada triipe ( vahendi kasutamisel ).
TIG Kaarkeevitus 141 Ar,He sulamatu (W) elektroodiga G Gaasikeevitus 311 - MIG enamasti roostevabad terased Mix Ar + He MAG tavaterased (S275, S355) Mix Ar + CO2 MIG/MAG terased, värvilised metallid Mix Ar + CO2 TIG kõik metallid alates 0,15mm ISO International standar organisation EN euronormatiiv EN2871 keevitaja kutsestandard EN-4063 keevitusprotsesside standard Keevituspositsioonid: 7põhipositsiooni + 2lisapositsiooni PA allasend ehk põrandaasend PB allnurk ehk põrandanurk PC horisontaalseinad PD ülanurk ehk laenurk PE laeasend ehk ülapeaasend PF vertikaal alt -> üles PG vertikaal ülevalt -> alla Minimaalne voolavuspiir elastsus läheb üle plastsusele Re Metallide keevitatavus Keevitatavuse põhikriteeriumid
omandada erinevates kutsekoolides üle Eesti. Õppima on võimalik asuda keskhariduse baasil. Juuksuri eriala saab omandada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Õppetöö toimub nii eesti kui vene keeles. Samuti saab juuksuriks õppida Tartu Tööstushariduskeskuses. Õppeaeg keskkooli baasil on 2 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Kosmeetiku väljaõpe toimub kooli omaniku poolt väljatöötatud õppekava alusel, mille koostamisel on aluseks võetud kosmeetiku kutsestandard ja rahvusvaheline CIDESCO koolitusprogramm. Õppida saab nii päevases (õppeaeg 1,5 aastat) kui õhtuse õppevormis (2,2 aastat). Kooli lõpetamisel on võimalus sooritada rahvusvaheline CIDESCO eksam, CIDESCO diplomi väljastab Comité International d'Esthetique et de Cosmétologie. Juuksuriks õppekava hõlmab kõiki teooria ja praktika aspekte, mida nõutakse kooli lõpetanutelt selleks, et nad oskaksid teostada protseduure ohutult, professionaalselt ja kompetentselt
PUHASTUSTEENINDAJA RÜHMATÖÖ PIRJE AULI KRISTI MÄNNISTE PUHASTUSTEENINDAJA · PUHASTUSTEENINDAJA ON INIMENE KES PEAB TEGEMA VAHET MÄÄRDUMISE JA SAASTUMISE PÕHJUSEID, PINNAKATTEMATERJALE NING OSKAMA KASUTADA ÖKONOOMSELT NING TERVIST JA KESKONNA SÄÄSTVALT PUHASTUSAINEID, TÖÖVAHENDEID, SEADMEID NING MASINAID. PUHASTUSTEENINDAJA KUTSEEKSAM · PUHASTUSTEENIDAJA KUTSEEKSAM KOOSNEB KAHEST OSAST : · 1. KIRJALIKTEST · 2.PROOVITÖÖ PROOVITÖÖLE PÄESEMISE EELDUS ON KIRJALIKU TESTI SOORITAMINE. · KIRJALIK TEST · TEST KOOSNEB 70 VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSTEST. VASTUSTE HULGAST VÕIB ÕIGEID OLLA 1 VÕI ROHKEM. TESTI SOORITAMISEKS ON AEGA KUNI 1 H. KUTSE ANDMISE KORD · IGA KUTSE KOMPETENTSUSNÕUDED ON KEHTESTATUD KUTSESTANDARDIS. KOMPETENTSUSE HINDAMISE POSITIIVSE TULEMUSENA VÄLJASTATAKSE KUTSETUNNISTUS. KUTSE TAOTLEMINE JA TÕENDAMINE, SH TAASTÕENDAMINE, ON TAOTLEJALE TA...
Hildegard E. Peplau - õe ja patsiendi vaheline suhe õendusprotsessis, suhtlemisteooria Dorothea Orem - Enesehooldusteooria õenduses Marta Rogers - Inimene kui ühtne tervik Callista Roy - Adaptatsiooniteooria Nancy Roper - Inimese elamise mudel Õdede ühendustest Organiseerumine 19 saj lõpul Organisatsioonide esimesed ülesanded 1. Kaitsta abivajajaid väljaõppeta õdede eest 2. Töötada välja koolituse standardid 1888- Briti Õdede Ühendus- luua kutsestandard, õdede positsiooni kindlustamine ühiskonnas 1893- Ameerikas I õdede-õpetajate kutseühendus 1899 Rahvusvaheline Õdede Nõukogu (ICN) 1911- ANA Õendusest Eestis 1724- Peeter I käsul suunati kaks Pihkva nunna Mereväehaiglasse tööle 1766 Lauw asutas Põltsamaal alama rahva haigemaja, kuhu haigla juhataja Wilde lõi ka omapärase meditsiinikooli kus õpetati anatoomiat, füsioloogiat keemiat 19 saj I poolel teadlik haridusel põhinev hooldustegevus
Omab teadmisi lõiketöötlusviisidest Oskab kasutada puidulõikepinke ning neid seadistada Tunneb erinevatele toodele esitatavaid kvaliteedinõudneid Tunneb ohutuid töövõtteid ja ohutustehnika nõudneid masinatega töötamisel . OSKAB koostada detaili/toote valmistamiseks vajalike operatasioonide järjekorda Tunneb puittoodete kosntruktsiooni ja nende koostamisel kasutatavaid seotisi . Kutsestandard Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukas tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit . Kutsestandardid koostab ja nende omistamiseks eksamite läbiviimist koordineerib Sihtasutus Kutsekoda Kutse omistab Mööblitootjate liit. I kutsetaseme taotlemisel on nõutav tisleri kutsestandardile vastavalt koolitust
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......
Ajatempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dok olemasolu kindlal ajahetkel. Andmed - isikuandmed «Isikuandmete kaitse seaduse» tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. Andmed- inimesele/masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitlusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok ter...
Kordamisküsimused kontrolltööks dokumendihalduse alused 1. Dokument (laiemas tähenduses) jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna kasutatav inimtegevuses 2. Dokument (kitsamas tähenduses) Mistahes teabekandjale jäädvustatud informatsioon, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks 3. Dokumendihaldus Halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine Dokumendihaldussüsteemid: Amp...
ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL Terminid Amet Kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametikoht Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis ...
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohus...
TARTU ÜLIKOOL Narva Kolledž Ettevõtluse osakond Rene Abramson LOOVUSE, ENESEKINDLUSE JA EESTVEDAMISE MÕJU PROJEKTIJUHI TEHNILISELE KOMPETENTSILE Referaat Narva 2012 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………………….3 1. Loomingulisus ja selle mõju tehnilisele kompetentsile………………………………………..6 1.1 Loomingulisuse mõju elemendile “riskid ja võimalused”……………………………7 1.2 Loomingulisuse mõju elemendile “projekti organisatsioon”………………………....7 1.3 Loomingulisuse mõju elemendile “probleemide lahendamine”………………………8 1.4 Loomingulisuse mõju elemendile “projekti struktuurid”……………………………..8 1.5 Loomingulisuse mõju elemendile “suhtlemine”………………………………………9 1.6 Loomingulisuse mõju elemendile “käivitamine”…………………………………….10 2. Enesekindlus ja selle mõju tehnilisele kompetentsile……………………………………...
Eesti Õde, 29(1), 12. Blackwood, B. (1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5), 10. 3.8.4. Dokumendid Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) ja sulgudes sõna (koost.), ilmumisaasta, dokumendi nimetus. Näide 7: Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.8.5. Elektroonilised allikad Elektrooniliste ajakirjade puhul koostada loetelu nagu paberkandjal oleva ajakirja puhul (vt apt 3.8.3.). Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Autori puudumisel tuleb kirjutada artikli või dokumendi nimetus, ilmumisaasta ja organisatsioon. Uuelt realt kirjutada interneti aadress ja 26 ümarsulgudes info võtmise kuupäev
vastavate soovituste andmine kohalike omavalitsuste ülesanne. Noorsootööseaduse alusel vastutab noorte teavitamise ja nõustamisega seotud koordinatsioonitöö eest Haridus- ja Teadusministeerium, kelle eelarve kaudu on alates 1999. aastast eraldatud toetusi kõikidele maakondadele noorte teavitustööks. Maakondade tasandil on sõlmitud lepingud valitud partneritega, kes vastavat tööd korraldavad. 2001.a. kinnitati karjäärinõustaja IV kutsestandard. HTM rahastab igal aastal projektipõhiselt maakondlike nõustamiskeskuste töötajate vastavat täiendkoolitust. SA Innove allüksusena tegutseb Karjäärinõustamise Teabekeskus, mis annab välja metoodilisi infomaterjale, levitab valdkonna alast teavet, korraldab erinevaid koolitusi ja seminare. Ellu on viidud mitmeid karjäärinõustamist edendavaid rahvusvahelisi programme Avatud Eesti Fondi Karjäärikeskus, Leonardo da Vinci täiskasvanute nõustamis- ning
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste are...
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust sä...
lahendamise ja õigusliku sisuga küsimustes arvamuse andmise metoodikaga. Hindamisel võetakse alused juristi tegevuses olulised tegevusnäitajad3, mille kohaselt jurist: 1) lahendab õigusalaseid küsimusi iseseisvalt oma vastutusala piires; 1 Ülo Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid. https://docs.google.com/document/d/1xMmGG- RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 2 Samas. 3 Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. 2) tunneb ära õigusliku sisuga küsimused ning suudab seda teha ka suures struktuuritus faktihulgas; 3) määratleb lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused ja nende lahendamiseks vajaliku õigusharu ning leiab ja rakendab vajalikud õigusallikad ja –normid küsimuste lahendamiseks; 4) analüüsib, hindab ja otsustab, kas faktilised asjaolud on õigusliku hinnangu andmiseks piisavad;
(1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5),10. 28 3.8.3. Dokumendid Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) enne dokumendi nimetust ja sulgudes sõna (koost.). Näide 6: Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.8.4. Elektroonilised allikad Elektrooniliste ajakirjade puhul koostada loetelu samamoodi, kui paberkandjal oleva ajakirja puhul (vt apt. 4.8.2.). Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Autori puudumisel tuleb kirjutada organisatsiooni nimetus pärast artikli või dokumendi nimetuse kirjutamist
9 RHK-10 Detailne teadaolevate haiguste ja häirete kirjeldus, aluseks on teaduslikud uuringud; väljaandja WHO; Eestis alates 1994 Vaimse tervise alased elukutsed kliiniline psühhiaater psühholoog psühhoterapeut nõustaja Nõustamine Intervjueerimine, testimine, juhendamine, nõustamine probleemide lahendamiseks, tuleviku planeerimiseks Psühholoog-nõustaja, kutsestandard 2004 a. Psühhoteraapia Tehnikate kasutamine vaimse, emotsionaalse või käitumusliku häire ravimiseks; rakendab psühhoterapeut - tunnustatud koolitusega inimene, kes kasutab kohaseid meetodeid Psühhoteraapia koolkonnad I Eristuse aluseks teoreetiline orientatsioon ( Orlinsky & Howard) 1. Analüütilis-dünaamilised: klassikaline psühhoanalüüs edasiarendustega; dünaamiliselt orienteeritud teraapiad, lähtuvad interpersonaalsest teooriast, ego psühholoogiast, objekt-suhte teooriast