Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kutsestandard, kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv (1)

1 HALB
Punktid
Rauno Loik
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Kutsestandard , kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv
Rauno Loik
031PK
TALLINN 2011
1. MILLISEID TEADMISI, OSKUSI JA ISELOOMUOMADUSI ON SELLES AMETIS VAJA?
Pagar - kondiiter peab tundma tooraine sortimenti, kvaliteeti, toiteväärtust ja kasutusvõimalusi. Ta peab oskama teha nisu-, rukki- ja segujahust tainaid (mure- ja liivatainast, biskviit -, keedu-, leht- ja pärmitainast, õhulist tainast, piparkoogitainast). Samuti peab ta oskama valmistada mitmesuguseid , täidiseid, katteid ja kaunistusi.
Kindlasti on oluline tunda tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Pagar-kondiiter peab oskama määrata pool- ja valmistoodete kvaliteeti, teadma tervisliku toitumise põhimõtteid ja valdama erialast sõnavara. Ta peab teadma ja järgima hügieeni- ja tööohutusnõudeid. Oluline võib olla klienditeenindusoskus –pagariärides, supermarketites jm teenindusasutustes töötavatel pagaritel ja kondiitritel tuleb ostjatega suhelda.
Pagar- kondiitrile olulised isikuomadused on keskendumisvõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine, käteosavus, loovus, koostöövõime ja püsivus. Hea tervis ja vastupidavus on olulised, sest suur osa tööpäevast möödub jalgadel seistes või pidevalt liikudes. Töö ahjude vahetus läheduses nõuab head kuumuse talumist. (Heade ventilatsiooniseadmete olemasolul pole see probleem). Oma igapäevatöös puutub pagar-kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat.
Pagar-kondiiter peab regulaarselt tervisekontrollis käima, et tuvastada võimalikke nakkus - ja parasitaarhaigusi ja tõkestada nende levikut.

2. KUTSEKIRJELDUS


Kondiiter peab oskama kasutada tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta peab
oskama iseseisvalt oma tööd organiseerida ning olema võimeline meeskonnatööks.
Kondiiter töötab seistes või liikudes, mis nõuab head tervist ja füüsilist vastupidavust.
Oma igapäevatöös puutub kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel
põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti
nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt.
Vajalik on pidev erialane enesetäiendus
Antud kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse riikliku õppekava koostamisele ja
teistele erialakoolitajatele.
Kondiiter I kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 6 kuud erialast töö kogemust. Kondiiter II kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 3-aastane järjepidev töötamine kondiitrina .
Kondiiter III kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsealane koolitus ning 6 aastane, sellest 3 viimast aastat järjepidev, töökogemus kondiitrina

2.1. PAGARI KUTSEKIRJELDUS


Pagar töötab ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Pagari
tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, kontrollimine, ladustamine ja
ettevalmistamine; retsepti järgi taigna valmistamine, vormimine , kergitamine,
küpsetamine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine.
Pagar peab oskama kasutada tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta peab
oskama iseseisvalt oma tööd organiseerida ning olema võimeline meeskonnatööks.
Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja
head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad
ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka
öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
Pagari töö eeldab soovi valmistada kvaliteetseid pagaritooteid.
Vajalik pidev erialane enesetäiendus
Antud kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse riikliku õppekava koostamisele ja
teistele erialakoolitajatele.
Pagar I kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 6
kuud erialast töökogemust.
Pagar II kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 3-
aastane järjepidev töötamine pagarina.
Pagar III kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsealane koolitus ning
6-aastane, sellest 3 viimast aastat järjepidev, töökogemus pagarina.

3. PAGAR-KONDIITRI ERIALA ÕPPEKAVA ÜLESANDEKS ON ETTE VALMISTADA SELLINE TÖÖTAJA, KES:


  • väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi
  • oskab iseseisvalt rakendada kutse-ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates
  • töösituatsioonides
  • oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd
  • on orienteeritud kvaliteetsete õpi-ja töötulemuste saavutamisele
  • vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime
  • ohuolukordades
  • töötab tervist ja keskkonda säästes
  • oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline
  • oskab suhelda, teavet hankida, analüüsida ja on valmis meeskonnatöös

3.1. ISIKUOMADUSED


  • kontsentreerumisvõime
  • füüsilise ja vaimse koormuse taluvus
  • käteosavus
  • koostöövõime
  • õpivalmidus
  • loovus
  • püsivus
  • täpsus
  • puhtu


4. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖKESKKONNA OHUTUS – I, II ALGTASE; III KESKTASE


1) töötervishoid ja tööhügieen
2) eririietus ja isikukaitsevahendid
3) tegutsemine ohu- ja eriolukordades
4) tuleohutus
5) elektriohutus
6) esmaabi andmine
7) jäätmekäitlus
8) turvasüsteemid

5. SUHTLEMINE.

5.1. KEELEOSKUS


1) eesti keel – I, II A2; III B1
2) võõrkeel – A1
5.1.2 Arvuti kasutamise oskus.
5.1.3 Asjaajamine – I, II algtase; III kesktase
5.1.4 Töökoha korraldamine
5.1.5 Töögrupi juhtimine – I, II nõue puudub; III kesktase
5.1.6 Kutse- eetika

5.2. PÕHIOSKUSED JA –TEADMISED


5.2.1 Tervisliku toitumise põhimõtted, eritoitumine ja toiduallergiad
5.2.2 Ülevaade Eesti ja maailma erinevate regioonide toitumistavadest
5.2.3 Pagari- ja kondiitritoodete klassifikatsioon, pagaritooted ja nende
valmistamine (vt lisa D)
5.2.4 Erialane terminoloogia – I, II eesti keeles, III inglise või saksa keeles (vt lisa
E)
5.2.5 Toorainete sortiment, koostis, kvaliteet, toiteväärtus, kasutamisvõimalused,
hoiunõuded, realiseerimisajad, säästlik kasutamine – I algtase; II, III kesktase
1) teraviljad ja teraviljasaadused
2) piim ja piimatooted
3) kergitusained
4) vesi
5) munad ja munasaadused
6) suhkur, siirup , mesi
7) õlid ja teised rasvained
8) liha ja kala
9) linnased
10) jahuparendajad
11) puu- ja köögiviljad, marjad ja nende hoidised
12) lisaained (maitse-, aroom - ja värvained jms)
5.2.6 Nisu-, rukki- ja segujahust taignate valmistamine erinevatel meetoditel , sh
1) nisujahust pärmitaigen
2) nisujahust pärmi- lehttaigen ja lehttaigen
43) rukkijahust taigen
4) erinevatest jahusortidest ja lisanditega taignad , jms
5.2.7 Erinevate täidiste ja katete valmistamine
5.2.8 Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toote valmistamise protsessis –
I, II
algtase; III kesktase
5.2.9 Toote valmimisel toimuvad tehnoloogilised etapid ja protsessid – I algtase; II
kesktase; III kõrgtase
5.2.10 Seadmete kasutamine vastavalt kasutusjuhendile.
5.2.11 Arvestuse ja aruandluse põhimõtted – I, II algtase; III kesktase
5.2.12 Pool- ja valmistoodete kvaliteedi määramine organoleptiliselt
5.2.13 Toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamine.
5.2.14 Pagaritoodete defektid ja leivahaigused ning nende vältimine.
5.2.15 Toodete säilitamis-, pakendamis - ja transpordi tingimused
5.2.16 Laomajanduse põhimõtted

6. PAGARI- JA KONDIITRITOODETE KLASSIFIKATSIOON

6.1. PAGARITOOTED


a) leivad – rukkileivad , teraleivad, peenleivad, koorikleivad, rahvusleivad
b) kuivikleivad – näkileivad, galetid, kuivikud,
c) barankad
d) saiad – lauasaiad, röstisaiad, magusas saiad, terasaiad, pikad saiad, kuklid
e) sepikud – sepikud
f) kringlid ja pärjad – kringlid, pärjad, stritslid
g) pooltooted – pizzapõhjad, tordipõhjad, korvikesed, taignad
h) pirukad – magusad pirukad, soolased pirukad, rasvaküpsetised
i) väikesaiad – väikesaiad

6.2. KONDIITRITOOTED


a) tordid – kohupiimatordid, vahukooretordid, sufleetordid, jogurtitordid,
puuviljatordid, biskviitkreemitordid, sefiiritordid, beseetordid,
liivataignatordid, lehetaignatordid, vahvlitordid jt
b) keeksid – keeksid
c) koogid – plaadikoogid, rõngaskoogid, väikekoogid
d) rullbiskviidid – rullbiskviidid
e) küpsised – soolased küpsised, magusad küpsised, vahvlilehed, kreekerid
KASUTATUD KIRJANDUS
  • www. kutsekoda .ee
  • www.eetika.ee
  • www. consumer .ee
    8
  • Kutsestandard-kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv #1 Kutsestandard-kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv #2 Kutsestandard-kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv #3 Kutsestandard-kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv #4 Kutsestandard-kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pahapoisu Õppematerjali autor
    Kutsestandard, kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv

    Sarnased õppematerjalid

    Müürsepa kutsestandardid
    10
    doc

    Müürsepa kutsestandardid

    ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A ­ Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid müürsepp I, II, III kutsestandardile. Kutsestandardi kavandi koostas Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu moodustatud ehituse töörühm koosseisus: Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Jüri Orlov AS Merko Ehitus Enn Tammaru ICOPAL Katto OY, TKT Enn Siim EMV

    Üldehitus
    Kulinaaria
    7
    odt

    Kulinaaria

    Kulinaaria Erialase info otsimine internetist OLULISED MOMENDID KOKAL § Valmistab ja serveerib toite § On täpne ja puhas § Teenindus-ja suhtlemisvalmis § Aastas prognoositav palgakasv kuni 8% TÖÖ ISELOOM Kokad on erialase haridusega spetsialistid, kelle ülesandeks on mitmesuguste erinevate toitute valmistamine ja toiduainete töötlemine. Nad vastutavad suuresti toitlustuskoha käekäigu ja maine eest. Peakokad ja kokad valmistavad toite, abitöölised ja toiduainete ettevalmistajad aga assisteerivad neid. Tavaliselt kokad mõõdavad, segavad ja valmistavad roogasid vastavalt toiduretseptile. Kokad lähtuvad oma töös nõudest, et toit peab olema täisväärtuslik, andma organismile küllaldasel hulgal kõiki vajalikke aineid. Töö käigus kasutavad nad erinevaid potte, panne, mitmesuguseid ahje ja muud vajalikku köögiinventari. Suurtel toitlustuskohtadel on tihti paljude erinevate roogadega menüüd. Köögitoimkonnas on seetõttu ka erineva t

    Kokandus
    Lennundusinsener
    16
    doc

    Lennundusinsener

    JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim

    Uurimistöö
    Asjaajamise alused
    652
    pdf

    Asjaajamise alused

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

    Analüüsimeetodid äriuuringutes
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

    Turismiettevõtlus
    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
    53
    docx

    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    105
    doc

    Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

    Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

    Majanduse alused
    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
    192
    pdf

    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

    EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

    Amet




    Kommentaarid (1)

    devar profiilipilt
    devar: liiga pealiskaudne, Lootsin peale loetlemise ka arvamusi ja mõtisklusi
    20:50 09-11-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun