5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ave Kiiber
Õppematerjali autor
.............................................................................................. 24 Kasutatud ja soovitatav kirjandus ...................................................................... 25 Lisa 1 Näide täienduskoolituse õppekavast „Eesti keel A 1.1” ....... 26 Lisa 2 Näide täienduskoolituse õppekavast „Koolitusprotsessi kavandamine” ...................................................... 28 Täienduskoolituse õppekava koostamine | Juhendmaterjal 5 Peamised mõisted (mõistete selgitused on koostatud juhendmaterjali lõpus viidatud allikate põhjal) Väljundipõhine õppekava – õppekavatüüp, milles kõige olulisemad on õppekava lõpuks õppijate omandatavad õpiväljundid (teadmised, oskused ja hoiakud). Kõik õppekava elemendid (õppesisu, maht, õppemeetodid, hindamine) tuletatakse õpiväljunditest. Väljundipõhises õppekavas hinna-
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;
andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks. Loovtöö korraldamise ja läbiviimise põhimõtted esitatakse kooli õppekava üldosas, kus on kirjeldatakse täpsemalt, kuidas toimub: loovtöö korraldamine; loovtöö teema valimine; õpilaste juhendamine; loovtöö esitlemine; loovtöö hindamine. Juhendmaterjali koostajad Ene Kulderknup ja Inge Raudsepp Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialistid 55
empiiriline uurimus I ja II tulemused. Bakalaureusetöö lisadeks on läbiviidud uuringu vaatluslehede ning intervjuude näidised, töö valimi tutvustus, empiiriline uurimus II struktureeritud intervjuu näidis ning näidisvastus. Eraldi köitena on bakalaureusetöö lahutamatuks osaks metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks 6-7-aastastele lastele. Töö autor on võtnud kõigis töö osades arvesse Eesti Vabariigi Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning temaatilisi riiklikke arengukavasid ja riikliku väärtusarenduse baasdokumente. Metoodilise materjali koostamisel on kasutatud kolme Euroopa ökokülade (Damanhur, Tamera ja Sieben Linden) kogemusi lastele jätkusuutliku eluviisi õpetamisel. Samuti kasutati kolme Eesti organisatsiooni Rosma waldorflasteaia, Lilleoru ökokogukonna ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühma kogemusi. Metoodilise materjali ülesehituse
enam teistele nii palju aega kulutama selle peale, sest mingi kava on olemas. * uuringu läbiviimine (võib olla kas lühiike või pikaajaline), Tavalapse puhul läbi aasta kogud infot ja siis teed kokkuvõtte vastavalt õoppekavale. Erivja. puhul on mingi periood, kus toimub intensiivsem põhiline info kogumine. Edaspidine on ka pidev jälgimine, aga on ka perioodie, kus see infokogumine on intentsovsem *saadud andmete analüüsimine ( Info analüüs, nt mida saab järeldada, mida suudaks edasi teha jne. Info tõlgendamine on ka päris keerukas. See tõlgendamine on ka keeruline ka teadlastele, sest tegelme valdkonnas, kus peame tegema järledusi lapse oskuste taseme koha käitumise põhjal. Samas aga see ei pruugi näidata veel "sisu" ja tõelist järeldust. *kokkuvõtte tegemine info tuleb lühidal kokku võtta, et teada saada, mis on põhilised arenguvaldkonnad ja kus ta enim abi /toetust vajab. *sekkumisvõimaluste kavandamine
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 4 1 Analüüs........................................................................................................................................ 7 1.1 Probleemi püstitus ............................................................................................................... 7 1.2 Põhjused .............................................................................................................................. 8 1.3 Lahendused..............................................
habilitatsiooniline ja rehabilitatsiooniline. Need kaks funktsiooni realiseeruvad eelkõige matemaatika aine õpetamise spetsiifiliste metoodiliste võtete kaudu. Need kaks funktsiooni peavad olema suunatud kõigi psüühiliste protsesside ja isiksuse omaduste hälvete ületamiseks ja kompenseerimiseks. Kogu aeg peab toimuma lõimumine matemaatika ja teiste ainete vahel. Lihtsustatud õppekava on kokku pandud nii, et ta peaks olema jõukohane enamustele lastest, kes seda õppekava vajavad. 75% peaks saama selle õppekava alusel rahuldavalt hakkama. Ülejäänud 25%-le individuaalne õppekava. Matemaatika on jagatud viieks kontsentriks, ,millest igaüks moodustab tervikliku süsteemse tasandi kõigist matemaatika algkursuse valdkondadest. Lisaks ainetevahelisele integratsioonile, peab toimuma ka aine sisene integreerimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid