Kooliõppenõukogu ülesanded ja töökord kodune töö (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Hariduspoliitika ja haridusõigus

erivajadustega õpilaste õppe koordineerija ettepanekul ja kooli direktori otsusel. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse erandjuhtudel raske psüühikahäirega või muu raske haigusega õpilasele, kellele väikeklassis õpe ei ole andnud tulemusi, kuid kes ei vaja terviseseisundist tulenevat koduõpet; õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Kooli õppenõukogu pädevus&tegutsemise kord e Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord Millised üld? Oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine ja juhtimine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine; õpilastele tugi ja mõjutusmeetmete rakendamine, üld seoses õpilase õpingute jätkamise ja kooli lõpetamisega. Kes osalevad tegevuses? Kooli pedagoogid (liikmed), direktor (esimees, korraldab tegevust), õppealajuhataja (aseesimees), õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.

Pedagoogika alused

9

docx

Asjaajamine eesti keeles. Terminid

Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis.

Arhiivihaldus

19

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK) Professionalismi tunnused · teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustanud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes.

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

64

doc

Uurimistööde korraldamine

Juhendmaterjalid koolidele  2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud

Uurimistöö

55

doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks; üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks.

Eesti keel

50

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele. Metoodilised võtted konseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Kontseptuaalne tempo iseloomustab inimeste tunnetuslikku impulsiivsust vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Õpilaste kontseptuaalne tempo avaldub mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Erinevad ülesanded eeldavad edukaks lahendamiseks sageli erisugust kontseptuaalset tempot. On alati õpilasi, kes lahendavad ülesande kiiresti ja teevad vähe vigu. Kontseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige sagedamini ja on ka mõõdetavad J. KAGANi (1964) väljatöötatud tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testi kasutatakse laste klassifitseerimiseks impulsiivsuse-reflektiivsuse järgi. Impulsiivsed õpilased kalduvad

Alternatiivpedagoogika

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

nuses 7–19) vaimset võimekust ühe tuntuma mitteverbaalse intelligentsus- testi, Raveni progresseeruva maatriksiga (näide Raveni testi tüüpi ülesande kohta on esitatud joonisel 4). 18 Intelligentsus ja erivõimed 1 2 3 4 5 6 Joonis 4. Näide Raveni tüüpi testi ülesannete kohta. Töö praktiliseks väärtuseks on Raveni testi ja hulga isiksuse psühholoo- giliste mõõtevahendite normeerimine (Pullmann, 2005). Raveni testi keskmine 7–11-aastaste Eesti laste tulemus oli 98 ja 12–18-aastastel 100,2. Uuringus tuvastati, et testipunktide keskmine tõus vanuse lisandudes oli kaks punkti aastas. Mitme uurimisküsimuse lahendamiseks võrreldi meie õpilaste tulemusi ka Islandi ja Inglismaa eakaaslaste omadega. Tulemused

Psühholoogia

46

doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ; c) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; d) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; e) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond, talitus, büroo jms); f) riigiorganites töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui kaõiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. 8

Uurimistöö meetodid

Kommentaarid (0)