Ülevaade õenduse ajaloost (0)

Ülevaade õenduse 
ajaloost 
Ivi  Prits , RN
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
2017

  Nursing , nutriere- toitma, söötma
  Nurse - nutrix-  toitev  ema
 Sõna „nurse“ esmakordselt kasutusel Inglismaal 13. 
saj- naine, kes hooldas võõrast last
 Al 16. saj – „nurse“ - isik, peamiselt naissoost, kes 
hooldas haigeid
 Al 19. saj lisandus hooldamisele ka välja õpetamine ja 
medits tegevuste teostamine
 Termin „õendus“ Eestis kasutusel alates 1996
 Õenduse ajalugu on naise emantsipatsiooni 
ajalugu

 Lahutada õenduse ajalugu meditsiini ajaloost 
on võimatu
 Kas õendus algab  Florence   Nightingale  
ajastust?
 1943  defineeris  Davidson arstiteadust läbi 
nelja tsükli-  primitiivne , renessansiaegne, 
apteegiperiood ja moderne
 Õenduse arengus samad tsüklid, va 
apteegiperiood
 „Õendus on kui  nurgakivi  arstiteaduse 
alusmüüris“ (Davidson)

 Õendus kui vanim kunst ja noorim amet
 Õendus on osa kultuurist ja sotsiaalsete 
muutuste vältimatu osa ja kohati ka käivitaja
 Õenduse ajalugu on üks frustratisooni, 
ignorantsuse ja mittemõistmise ajalugu. Naise 
emantsipatsiooni lugu
 Õendus kui inimlike väärtuste väärtustamine
 „Õendus on  peegel , milles peegeldub naise 
positsioon läbi sajandite“ ( Robinson  1946)
Õenduse ajajärgud

 Ürgajast varakristliku ajajärguni  kuni 500 
m.a.j
  Keskkaeg  500-1500
 „Pime periood õenduses“ 1500-1850
 1850 aastate rev üleminekuaastad uuele 
õenduskäsitlusele, kui iseseisvale kutsealale 
ühiskonnas kuni tänapäevase õenduseni
I ürgajast varakristliku ajajärguni

 Juhtiv filosoofia-  religioon  ja maagia
 Kõik nähtused, mida ei suudetud seletada oli 
vaimude tegevusest lähtuv. Vaime ei saanud lasta 
domineerida, neid oli vaja maha rahustada.
 Ei olnud eraldiseisev  valdkond - haigete ja nõrgemate 
eest hoolitsemine oli kõikide naiste kohus
 Tihe  seotus  loodusega- haiguste ravis loodusjõudude 
kasutamine
 Müüdid ja  rituaalid  omasid suurt rolli, loodusjõududel 
oli tervenemise või surma üle võim
Primitiivsed  
üh 
iskonnad
 Haiguse ja surma põhjuseks on „mana“
 Jumalatel on inimesega sarnane iseloom- solvub ja 
maksab kätte või andestab
 Lepitamiseks kasutati maagiat
 Ravisse kuulusid  loitsud  ja riitused ning erinevate 
ainetega hõõrumised (mida haisvam, seda toimivam), 
aadrilaskmine, kupud, oksendusvahendid
 „Parandajanaised“ ja „preestermehed“
 Terviseprobleemid- artroosid, traumad,  kasvajad , 
luuTBC, D-vit puudus
 Koljutrepanatsioon (Alžeeria, Põhja Ameerika)

jätkub

 IV saj e.m.a valitses meditsiinis „põhjuste 
sünni ajajärk“ - ei leevendatud ainult tagajärgi 
vaid püüti leida põhjuseid
 Haiguste ennetamine läbi põhjusliku seose
 Avastati uusi raviprotseduure
 Antiik-Egiptuses algas hügieeni areng- neli 
elementi mõjutasid kõik inimest, haigust, selle 
teket ja lõppu
 Kõike ei seletatud enam läbi religiooni
Egiptus

 Kõrgetasemeline kultuur, kus naistel oli üsna 
märkimisväärne mõju
 Säilinud arstiteaduslike protseduuride 
kirjeldused
 kaks haru- Teurgiline (arst pühendas ennast 
nõidumisele, maagiale ja haigete nägemuste 
tõlgendamisele) ja praktiline ravitöö 
(haiguste „lihtne“ ravi kasutades looduslikke 
vahendeid)
 Haigeid põetati templite juures
Imhotep( ca 3000 
e.m.a)

 Vaarao  arhitekt , arst, 
suurvesiir
 Juba eluajal väga 
austatud
 Surmajärgselt 
ülendati arstiteaduse 
jumalaks

 Eriarstid (silma ja kõhuarstid, peapiirkonna arstid 
jne)
 Arstid valitsuse palgal
 Kirjutistes üksikasjalikud juhised ühe või teise 
haiguse ravimiseks. Alalõualuu paigaldamise 
õpetus vastab täielikult tänapäevasele 
 Haigevoodil tehtud tähelepanekud koosnesid 
kolmest osast- uurimine,  diagnoos  ja ravi
 Arvukad hügieenireeglid
 Balsameerimine kui anatoomia õppimine
Babülon

 Kaubateede keskpunkt- info liikumine
  Hammurabi  seadused- sisaldasid nii tsiviil kui 
ka kriminaalseadusi
 Eri peatükk käsitleb arsti vastutust, tasu 
maksmist ja korvamiskohustust
 Meditsiin lähtus maagilis-religioossest 
maailmakäsitlusest, järjepidevus puudus
 Anatoomiateadmised nõrgad
India ja Hiina

 Aastatuhandeid vana kultuur
  ravimine  oli meeste (preesternõidade) käes
 Eeskirjad haigepõetusele ja ruumidele
 Nõuded inimestele, kes põetasid haigeid (puhtad 
nii kehalt kui kommetelt)
 Artistid, kes lõbustavad haigeid
 Yin ja Yang printsiip
 Põhilised ravivõtted massaaž, mokša ja 
akupunktuur
 Hiina meditsiini eripära on säilinud tänaseni
Kreeka

 Mõjutused vanematest 
kultuuridest
  Hippokrates  pani 
alguse  inimkeha  
uurimisele, ravimise ja 
profülaktika alused
  Asklepios  (arstiteaduse 
jumal, Epione, Hygeia, 
Iaso, Panakeia- jumalik 
perekond
Galenos ja 

Hippokrates
 Taustaks 
 Arstiteaduse kuulsaim 
Hippokratese  õpetus
ja väärikaim nimi, lääne 
 Kogus meditsiinilised 
meditsiini alusepanija
teadmised süsteemi
 Ravimine tõusis 
religiooni ja maagia 
 Lahkamised
tasandilt teaduseks, 
mis tegeles 
süsteemselt inimesega
 Vastutustunne ja 
inimese elu 
väärtustamine
Hippokratese 4 
reeglit  
pt uurimisel
 Vaatle ja märka kõike
 Uuri pt rohkem kui haigust
 Hinda  ausalt
 Abista loomulikult
 Naised ei olnud väärtustatud
 Haigete põetamine jäi arsti 
Õpilastele e meestele

 Hippokratese (460-377 ema) ajal ratsionaalse 
meditsiini domineerimine ilma teadliku 
õenduseta
 Arsti  abiline , mitte eraldiseisev ametimees
 Ämmaemand ja amm olid aktsepteeritud 
ametid
Ristiusu läbimurre
 Kristliku maailma sün 
d
 Usk jumalasse- asketism ja  altruism , väetite eest 
hoolitsemine oli  jumalale  meelepärane tegevus
 Kristluse ja kirikute arengu tugev mõju hooldustegevusele
 Haigete hooldamine kodus- piisas halastusest, 
armastusest ja ohvrimeelsusest, teadmised ja oskused 
teisejärgulised
 Haigete eest hoolitsemist ei õpetatud
 Tugev sotsiaalne  kihistumine , abivajajate hulk väga suur
 Kirikute juures hooldusasutused ööpäevase valvega
 Kloostrite rajamine(300-400 a m.a.j), hooldusega 
hakkasid tegelema diakonissid
 Haigete  hooldus   eraldus  lihtsalt vaestehoolekandest
Algkiriku 
haigla  
institutsioon
 Xenodokheion-  omaette  linn, kus hooldati 
haigeid, vigaseid, lapsi, eakaid
 Pidalitõbised oma ette hoones
 Diakon Efraim lõi haigla 300 haige jaoks, 
millest hiljem kujunes suur arstiteaduse 
keskus
II  Keskaeg  a 500-
1 
500
 Hooldustegevus ilma ratsionaalse meditsiinita
 Hooldus, kui meditsiinist eraldiseisev valdkond
 Filosoofiliseks aluseks altruism
  Hoolitsus  ühiskonnas hinnatud tegevus (nii mehed kui 
naised)
 Diakonissid- positsioon ühiskonnas väga kõrge, õed kui 
pühakud
 Esimene Piiblis mainitud diakoniss oli Phebe, kes tegi 
haigete juurde koduvisiite ja töötas  kloostris  
haigepõetajana
 Lääne-Rooma riigi lagunemine viis hügieeni languseni
Õendus-
hooldustegevuse 

alused
 Toita näljast
 Joota janust
 Riietada paljas
 Külastada vangistatut
 Pakkuda ulualust kodutule
 Hooldada haiget
 Matta surnud

 1000-1500 ühiskonna kiire areng, tekkis keskklass
 Hariduse areng, linnade ülerahvastatus- nakkushaigused
 Nakkuste vältimiseks liikus hooldustegevus kloostritest jälle 
kodudesse
 Loogiline analüüs faktide üle, taanduma hakkas jäägitu 
jumalakummardamine
 Kloostrite likvideerimine, diakonissid endiselt au sees, arenes 
koduvisiitide osatähtsus
 Rüütlite  abikaasad  lõid haiglaid, kus ise hooldajatena töötasid
 XIII-XIV loodi esimesed koolid- hoolduse õpetamine soost 
olenemata
 Sotsiaalne kihistumine, kirikulõhe
III Õenduse pime periood 1500-1850

 Kloostrite  sulgemine - nunnad ja  mungad  
hooldustegevuses tagaplaanil
 Hooldus ettevalmistuseta alamklassi naiste 
pärusmaaks, tänu sellele tegevuse mitte väärikaks 
pidamine
 Materiaalsus ühiskonnas esikohal, meditsiini kiire 
areng
 Arstid kuulusid ja ravisid kõrgklassi, alamatele jäid 
meditsiinisaavutused kättesaamatuks
 Hooldustegevus kiriklik valdkond, hariduse üldine 
areng õendust ei  puuduta
IV 1850ndate  revolutsiooniline  mõju 
õendusele

 1836-Saksamaal asutati Kaiserwerthi 
Diakonisside Instituut-  murdepunkt  õenduse 
arengus
 Eesmärgiks parandada hoolduskvaliteeti

 Krimmi sõja ( 1853 -1856) oluline mõju õenduse 
arengule
 400 000 ohvrit, sh 143 000 KIA, 80 000 WIA
 Suurte sõdade mõju õendusele
  1859  „ Notes  of Nursing“- aluseks õenduses 
senini
  1886  alustas ilmumist I õendusalane ajakiri 
Nightingale

 XIX saj lõpul alustati Londonis kampaaniat 
haridusega õdede riiklikuks registreerimiseks 
ja litsenseerimiseks eesmärgiga kindlustada 
õdede hariduses kindel tase
 I õdede litsenseerimisseadus Kanadas 1901
Florence Nightingale 
(1820-19 
10)
 Kaasaegse õenduse alusepanija
 Õppis Kaiserwerthis ja Pariisi 
Halastajaõdede koolis
 Huvitus filosoofiast, ajaloost, 
poliitikast , rääkis mitut võõrkeelt
 Haiglate reformaator
 Tõi haigeravimisse sisse hügieeni 
(märkimisväärne statistiline 
analüüs haige keskkonna 
tingimuste ja paranemise 
vastastikuste seoste kohta, uuris 
haavatute  suremuse põhjusi)
 https://
www.youtube.com/watch?v=hBV
X5s43_Ks

 Kirjutas õenduse õpikuid 
 Notes of Hospitals
 Rajas I kaasaegse õdede kooli 1860, töötas 
õpetaja ja õendusteadlasena
 1859 „Notes of Nursing“- aluseks õenduses 
senini
 1886 alustas ilmumist I õendusalane ajakiri 
Nightingale

Õenduse areng 
A

meerikas
 Euroopa areng sai alguse sõdadest, Ameerikas 
seoses tsiviilühiskonna arenguga mõni aasta 
hiljem
 Põlisrahvaste kultuuri mõju meditsiinile ja 
haigepõetusele

 Melinda Richars- esimene eriharidusega õde , õppis 
FN juures
 XIX-XX saj vahetuseks oli toimunud murrang- 
eraldiseisva teadusharu vajaduse teke
 Ühiskonna sotsiaalse teadlikkuse kasv
 Prioriteediks kodune hooldustegevus
 Lilian  Wald  (1867-1940)-rahvatervise õe  elukutse  looja
 1873 I õdede kool Bellevue  Hospital , Nightingale 
süsteemi järgi
 1900 American Yournal of Nursing (I ajakiri)
XX sajand ja 
filosoofilised 
aj 
ajärgud
 Sõdade mõju õendusele- arenes praktiline õendus ja käelised oskused
 I maailmasõda (1914-1918)- Esmaabiõenduse Komitee teke, korraldati 
3-4 kuulisi koolitusi armeeõdede jaoks
 Haavatuid ca 23 milj, surnuid ca 18 milj
 II maailmasõda (1939-1945) rahvusvaheline Õdede Nõukogu 
sõjaliseks  teenindamiseks
 Inimkaotused: 50–70 mln inimest , suur osa  hukkunutest  oli 
tsiviilelanikkond. Sõdurite kaotused: NSVL: 13,6 mln, Saksamaa: 4 
mln,  Suurbritannia : 326 tuh.
 Lahesõjas  35 tuh õde
  50ndatel  meeskonnaõenduse  (team-nursing)teke
  70ndatel  areng individuaalõenduse suunas
 XX saj II pool- taas kodukeskseks, pt perekonna kaasamine
Õed-sõjakangelased 

WWI
  Edith  Cavell (1865-1915)
 „I can’t stop while  there  are  lives  to be saved.“
Filosoofilised 
aj 
ajärgud
 I Asketism- 1800-1910
 II  Romantism  (1915-1940)
 III  Pragmatism (1940-1960/70)
 IV  Humanism  ja  humanistlik  eksistentsialism 
(1970/80)
Õendusharidusest

 Organiseeritud õpe seoses esimeste haiglate 
tekkimisega
 Õde Fabiola 390 a
 Iseseisvad koolid  XIII-XIV saj
 I ämmaemandate kool Pariisis XVI saj
 1836 Kaiserwerth-i Diakonisside Instituut
 1860 FN I õdede kool Londonis 

 1869 Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon „iga haigla 
juurde õdede kool“
 1873- I FN õppeprogrammi järgiv õdede kool Ameerikas
 19-20 saj vahetuseks Ameerikas 432 õdede kooli
 1899 ülikoolide juures kursused
 1909 Minnesota Ülikooli juures ülikooli õppeprogrammile 
vastav õendusteaduste  osakond
 Mary  Adelaide  Nutting- I õde- professor  (1912)
 1964-1975 õendusõppes  aktuaalne  magistri ja 
doktoriõpe, uurimustööd
 1960-1970- õendusteooriate loomise algus
Õendusteooriad ja 
teor 
eetikud
 Florence Nightingale - esimene 
õendusteoreetik
 Virginia  Henderson  - õenduse definitsioon
 Hildegard E.  Peplau  - õe ja patsiendi vaheline 
suhe õendusprotsessis, suhtlemisteooria
  Dorothea  Orem - Enesehooldusteooria 
õenduses
  Marta  Rogers - Inimene kui ühtne tervik
  Callista  Roy - Adaptatsiooniteooria
  Nancy  Roper - Inimese elamise mudel
Õdede ühendustest

 Organiseerumine 19 saj lõpul
 Organisatsioonide esimesed ülesanded
1. Kaitsta abivajajaid väljaõppeta õdede eest
2. Töötada välja koolituse standardid
 1888- Briti Õdede Ühendus- luua kutsestandard, 
õdede positsiooni kindlustamine ühiskonnas
 1893- Ameerikas I õdede-õpetajate kutseühendus
 1899 Rahvusvaheline Õdede Nõukogu (ICN)
 1911- ANA
Õendusest Eestis

  1724 - Peeter I käsul suunati kaks  Pihkva  nunna Mereväehaiglasse tööle
  1766  Lauw asutas Põltsamaal  alama  rahva haigemaja, kuhu haigla 
juhataja  Wilde  lõi ka omapärase meditsiinikooli kus õpetati anatoomiat, 
füsioloogiat keemiat
 19 saj I poolel teadlik haridusel põhinev hooldustegevus
 1809-1811- Tallinnas I ämmaemandate kool
 1811 Tartu ämmaemandate kool (Tartu kooli eelkäija)
 1860- Paide ämmaemandate kool
 1867- Tallinnasse loodi Diakonisside maja (tänane ITK  Magdaleena  
üksus)
  1877  vähesel määral õpetas halastajaõdesid välja ka TÜ
 1901- Tallinnas Ämmaemandate Instituut koos sünnitusabikliinikuga

 1892 Eestimaa Halastajaõdede Hooldamise Komitee
 1894- Tartus  Mellini  Õdede Kool- I õdede õppeasutus 
 1920 Punase Risti Õdede Kool
 1925 TÜ juurde EÕÜ Õdedekool
 1940 Tallinna Keskhaigla juurde loodi Tallinna Õdede 
Kool 
 1944 Tallinna ja Tartu meditsiinikoolid
 1945 Kohtla-Järve, Viljandi ja Rakvere 
meditsiinikoolid
 1991- TÜ õendusteaduse osakond
Anette  Massov

 Gatšinas 1883-?
 Tallinna Punase risti õdedekool
 Töötas Tallinna Sõjaväehaiglas
 Vene-Jaapani sõda, sanitaarrong
 Vene-Jaapani sõda, IWW, 
 vabadussõda 
 Seni ainuke FN medali kandja
Anna  Erma

 EÕÜ looja ja esimene president
 1884 Rapla-1974 Sao- Paolo
 Peterburi diakonissimajas Evangeelse Õdede Kool
 Töötas õena Saksamaal, Moskvas, Peterburis, 
Soomes ja mõistis hästi, et õendusharidust on vaja 
arendada
 Eesti Õdede Ühing- eesmärgiks õdede koondamine 
ühisele tööle, kaitseks nende huve, toetaks 
ühiskonna tervenemist ja rahvatervishoidu ja 
hoolekannet oma liikmete kaudu
Organisatsioonide 
are 
ngust
 1871- Tallinna Diakooniahaigla juurde 
Diakonisside Selts
 1872- Venemaa Haavatud ja Haigete 
Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa 
Daamidekomitee
 1876 – loodi eelmise kohalik komitee
 1877-sama Tartus
 1892- Eestimaa Halastajaõdede Hooldamise 
Komitee

 1917- Tallinnas Velskrite ja I järgu ämmaemandate 
Selts
 1917- ÄE ametiühing
 1923 asutati EÕÜ (tegevus lõpeb 1940)
 1933võeti EÕÜ vastu ICN-i liikmeks
 1966 loodi Meditsiiniõdede Selts (ICN-i liikmeks uuesti 
1993)
 1992 loodi EÕÜ eestvedamisel Eesti Keskastme 
Tervishoiutöötajate Kutseliit
 2000- moodustati Eesti- Õde- uurijate  Nõukogu (EÕUN)
Kasutatud kirjandus

  Urban , R „Õenduse ajalugu“. Konspekt 2001, 
Tartu Ülikool
 Theofanidis, D, jt „Nursing and Caring…“ 2015 
International Journal of Caring Siences
 Sammud käänulisel teel. Eesti õenduse 
arengust 21.sajandini, Tartu 2008

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Õenduse ajajärgud
• I ürgajast varakristliku ajajärguni
• Primitiivsed ühiskonnad
• Slide 8
• jätkub
• Egiptus
• Imhotep( ca 3000 e.m.a)
• Slide 12
• Babülon
• India ja Hiina
• Kreeka
• Galenos ja Hippokrates
• Hippokratese 4 reeglit pt uurimisel
• Slide 18
• Ristiusu läbimurre
• Algkiriku haiglainstitutsioon
• II Keskaeg a 500-1500
• Õendus-hooldustegevuse alused
• Slide 23
• III Õenduse pime periood 1500-1850
• IV 1850ndate revolutsiooniline mõju õendusele
• Slide 26
• Slide 27
• Florence Nightingale (1820-1910)
• Slide 29
• Slide 30
• Õenduse areng Ameerikas
• Slide 32
• XX sajand ja filosoofilised ajajärgud
• Õed-sõjakangelased WWI
• Filosoofilised ajajärgud
• Õendusharidusest
• Slide 37
• Õendusteooriad ja teoreetikud
• Õdede ühendustest
• Õendusest Eestis
• Slide 41
• Anette Massov
• Anna Erma
• Organisatsioonide arengust
• Slide 45
• Kasutatud kirjandus