„ÜHISKOND LOOB OMA KODANIKU“ (1)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Sisukord

Tiitelleht lk 1

Sisukord lk 2

Tööiseloom lk 3-4

Töötingimused lk 5-6

Kutsenõuded ja -eeldused lk 6-7

Haridus ja väljaõpe lk 7-8

Tööväljavaated lk 9
lk 2
Referaat
Iluteenindaja elukutse
Enelin Look
Tartu Kivilinna Gümnaasium
8 a. klass

24.05.2009 a.

Tööiseloom
Iluteenindajad on klienditeenindajad, kes tegelevad inimese välimuse kujundamise ja hooldamisega. Nad tegelevad klientidega vahetult, pakkudes spetsialiseeritud teenuseid, mis aitavad klientidel saavutada paremat enesetunnet ja välimust.
Iluteeninduse valdkonnas töötavad:grimeerija, jumestuskuntsnik, juuksur, kosmeetik , küünetehnik, pediküürija.
Grimeerija annab kliendile näo grimeerimise tulemusena tavapärasest hoopis teistsuguse väljanägemise, nt näitlejatele on vaja anda sõltuvalt erinevatest lavateostest rolli täitmiseks ka vastav väljanägemine. Ta teeb erinevaid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme; loob, valmistab, värvib ja eemaldab rolli toetavaid ruumilisi grimme; viimistleb juukseid ja näokarvu ning teeb erinevaid karvtöid (postiche). Kuna grimeerijad töötavad põhiliselt teatrites, kontserdiorganisatsioonides, filmistuudiotes, tsirkuses (aga ka meedias, salongides), mis eeldab head koostööd nii artistide kui kostüümikunstniku ja lavastajaga. Grimeerija töö tulemuseks on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine .
Jumestaja töö eesmärgiks on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks, kauniks ja stiilseks. Tema tööülesanneteks on näonaha ettevalmistamine jumestuseks, värvianalüüsi tegemine, õigete jumestustoodete valik vastavalt kliendi nahatüübile ja jumestuse eesmärgile ning jumestustööde teostamine. Töökohustuste hulka kuulub ka klientidele jumestustoodete tutvustamine, müümine ja klientide nõustamine. Jumestaja valdab erinevaid modelleerimistehnikaid ning teostab töid kavandi järgi. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundadega.

Kosmeetik on iluteenindaja ja tegeleb inimese välimuse kujundamise ja hooldamisega, et aidata klientidel saavutada paremat enesetunnet ja välimust. Kosmeetik on nahahooldusspetsialist, kes puhastab naha ja annab sellele vastavate toodete abil kauni ja terve välimuse, pakkudes selleks kogukeha hõlmavaid protseduure (nt pea- ja kaelamassaaž).
Kosmeetik peab kandma hoolt selle eest, et klient tunneks tema käsutuses olevaid võimalusi - professionaalne kosmeetik viib läbi kosmeetilisi raviprotseduure, teeb massaaži, maniküüri ja pediküüri, silub arme ja kõrvaldab nahadefekte, õpetab tervislikke eluviise, õiget toitumist ja nahahooldust ning eemaldab liigseid ihukarvu (nt karvade eemaldamine vahatamise teel). Kosmeetiku juurde pöörduvad oma nahaprobleemidega üha sagedamini ka mehed, mis on igati tervitatav, kuigi Eestis veel mitte eriti levinud komme . Pikaajalisema staažiga kosmeetikutel on väljakujunenud kindel klientuur , algajad kosmeetikud peavad aga olema väga heal tasemel, et endale püsiklientuur luua ja seda ka hoida.
Küünetehnik modelleerib kliendile erinevaid tehnoloogiaid kasutades kunstmaterjalist küüsi, soovi korral kaunistab neid ning hoolitseb küünte, küünenahkade ning käte korrashoiu eest. Küünetehnik soovitab kliendile sobivaid kätehooldusvahendeid ning nõustab nende kasutamisel . Ta puutub oma töös kokku erinevate küünehooldusvahenditega, mis võivad põhjustada allergiat. Kutse nõuab sihipärast ja loomingulist töössesuhtumist, püsivust ja head suhtlemisoskust.
Maniküürija ja pediküürija hooldab vastavalt käte- ja /või varbaküüsi. Tema tööülesanneteks on küünte viilimine , lõikamine, küünenaha eemaldamine, küüneplaadi puhastamine ja küünte lakkimine , kasutades selleks nii ravi- kui ilulakke.
lk 4
Töötingimused
Keskkond – vahendid ja materjalid – tööaeg
Iluteenindajate tööpaigaks võib olla ilusalong, protseduuri- ja müügiruum, spaa , kosmeetikapood, loodustoodete või parfümeeriakauplus või tervisekeskus, nahaarsti praksis või nahakliinik.
Juuksurite, kosmeetikute ja teiste iluteenindajate töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma kliendile meeldivalt ja turvaliselt. Töövahendite desinfitseerimine on kohustuslik.
Kuna pikaajaline kokkupuude mõningate juuksehooldus- ja küünehoolduskemikaaliga võib põhjustada ärritust, tuleb kanda hoolt spetsiaalse kaitserõivastuse, näiteks plastikkinnaste ja põllede kasutamise eest.
Grimeerijad, jumestajad ja jumestuskunstnikud kasutavad oma töös kosmeetikatööstuse erinevaid kosmeetikatooteid.
Kosmeetiku töövahenditeks on kosmeetikulaud (maniküürilaud), abilaud, müügilett ja –riiul, töökärud ja seadmelauad, töötoolid kosmeetikutele ja klientidele, mitmesugused, instrumendid seadmed , aparaadid ning preparaadid naha, näolihaste, keha, käte ja jalgade hooldamiseks ja protseduuride läbiviimiseks, samuti mittepatoloogiliste nahamuutuste raviks. Töös tuleb kokku puutuda mitmesuguste erinevate ainete ja vahenditega, seepärast ei saa kosmeetiku tööd pidada sobivaks allergilistele inimestele.
Juuksuri peamised töövahendid ja materjalid on erinevatest materjalidest kindad ( lateks , vinüül jm), kilepõll, kilekate, erinevat tüüpi kilemütsid, lõikuskäärid ja – noad , harjad ja kammid , juuksehooldusvahendid ja juuksevärvid, elektrilised töövahendid (lokitangid ja –sirutajad, juukselõikusmasinad, käsiföönid, rullföönid), juuksevärvi tarvikud (värvipintslid, - kausid , -kindad, -kaalud, -tarvikud, triibumütsid) ning mitmesugused muud töövahendid (veepihustid, käterätikud, käsipeeglid, kotid , kohvrid, mapid).
Maniküürija ja pediküürija töövahendite hulka kuuluvad maniküür- või pediküürlaud, kliendi- ja töötoolid, käe- ja jalatoed, luuplambid, küüneviilid ja muud tarvikud, pediküüripuur, depilatsiooni aparaadid, puhastus- ja hooldustooted ning küüne ravi- ja ilulakid.
lk 5
Enamik täiskohaga iluteenindustöötajaid töötavad 40-tunnise töönädalaga, kuid nende ametile on iseloomulikud pikemad tööpäevad, eriti siis, kui on tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga. Sageli on tegemist nn “libiseva” töögraafikuga, hõlmates tööajana õhtuid ja nädalalõppe, mis on ilusalongidele ja juuksuritöökodadele kõige töörohkemad ajad. Reeglina on kõige rohkem tööd nädalavahetustel ja lõuna- ning õhtutundidel, seepärast teevad nad oma töös vaheaja vähem populaarsetel aegadel .
Kutsenõuded ja eeldused

2)juuksestruktuuri kujundamine
3)juuste värvimine, blondeerimine ja triibutamine
4)erinevate soengute tegemine erinevates tehnikates erineva pikkusega juustele
5)juuste lõikamine erinevatele juustepikkustele ja erinevates tehnikates
6)habeme kujundamine
Maniküürija, pediküürija ja küünetehniku oskusteadmiste hulka kuuluvad:
1)teadmised hügieenist, toitumisest, eriala keemiast , käte anatoomiast ja füsioloogiast ning küünte- ja nahahaigustest
2)kliendile küünehooldusega seotud hooldusvõtete ja probleemide selgitamine
3)käte- ja küünte hooldamine
4)käte massaaž
5)käte- ja küüntehoolduses kasutatava aparatuuri tööpõhimõtete tundmine ning kasutamine
6)kunstküünte paigaldamine ja hooldamine
7)teadmised erinevatest käte- ja küünte hooldusvahenditest ja –toodetest
8)küünehooldustoodete müümine.
Kosmeetiku teadmiste ja -oskuste hulka kuuluvad:
1)kosmeetiliste protseduuride teostamiseks vajalike põhi-, abi- ja tehnilistest vahendite tundmine ning kasutamine
2)teadmised kosmeetika ajaloost, kosmeetikatoodetest, nende otstarbest ning kulunormidest
3)kliendile tema kosmeetika- alaste probleemide ja vajalike hooldusvõtete selgitamine
lk 6
4)näo-, käte, jalgade ja kehanaha hooldamine - puhastamine, depilatsioon , hooldusvahendite ja toodete kasutamine (nt toitemaskid), massaaž jm
5)jumestuse teostamine
6)oma ja salongi töö efektiivne, säästlik ja turvaline planeerimine ning korraldamine
7)kosmeetikatoodete müümine.
Iluteeninduse valdkonnas töötamise on oluline hea tervis ja füüsiline vastupidavus, sest enamikel antud valdkonna töötajatel möödub oluline osa tööpäevast jalgadel seistes. Töö eeldab empaatiavõimet, sallivust, koostöövõimet, suhtlemisoskust, korrektsust, analüüsivõimet, stressitaluvust, loovust , iseseisvust ja püsivust.
Koolinoored, kes soovivad saada iluteenindajaks, peavad üldhariduskooli õppeainetest tähelepanu pöörama keemiale, füüsikale, bioloogiale ning käelist tegevust ja ilumeelt arendavatele õppeainetele (töö- ja kunstiõpetus).
Haridus ja väljaõpped
Iluteeninduse valdkonda kuuluvate kutsete erialast väljaõpet on võimalik omandada erinevates kutsekoolides üle Eesti. Õppima on võimalik asuda keskhariduse baasil.
Juuksuri eriala saab omandada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Õppetöö toimub nii eesti kui vene keeles. Samuti saab juuksuriks õppida Tartu Tööstushariduskeskuses. Õppeaeg keskkooli baasil on 2 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.
Kosmeetiku väljaõpe toimub kooli omaniku poolt väljatöötatud õppekava alusel, mille koostamisel on aluseks võetud kosmeetiku kutsestandard ja rahvusvaheline CIDESCO koolitusprogramm . Õppida saab nii päevases (õppeaeg 1,5 aastat) kui õhtuse õppevormis (2,2 aastat). Kooli lõpetamisel on võimalus sooritada rahvusvaheline CIDESCO eksam , CIDESCO diplomi väljastab Comité International d’Esthetique et de Cosmétologie.
Juuksuriks õppekava hõlmab kõiki teooria ja praktika aspekte , mida nõutakse kooli lõpetanutelt selleks, et nad oskaksid teostada protseduure ohutult, professionaalselt ja kompetentselt. Õppida on võimalik nii päevase (õppeaeg 1,5 aastat) kui õhtuse õppevormiga (õppeaeg 2,2 aastat). Küünetehniku päevane õpe kestab 7 kuud.
lk 7
Jumestaja kursused kestavad 2 kuud, õppetöö toimub nädalavahetustel.
Kosmeetiku saab õppida keskhariduse baasil, õppeaeg on 1 aasta. Juuksuri eriala õppeaeg on 1 aasta. Küünetehnikute kursused toimuvad nädalavahetustel ning kestavad 220 tundi.
Iluteeninduse valdkonna õppekavades omavad üldist tähtsust tervisõpetus, suhtlemis- ja teeninduspsühholoogia ning meeskonnatöö teooria. Olenevalt eelnevalt omandatud haridustasemest sisaldub õppekavas ka majandusõpe, seadusandlus ja ettevõtluse alused.
Juuksuri õppekava peamised ained on: histoloogia – juukse struktuur, juuste lõikus naistele ja meestele, juuste pesemine ja massaaž, juuste värvimine ja keemiline lokk, viimistlusainete õpetus, stiiliõpetus.
Jumestaja õppekava peamised ained on: joonistamine, värviõpetus, valgusõpetus, meigikunsti ajalugu, meigi põhiõpe.
Kosmeetiku õppekava peamised ained on: inimese anatoomia ja füsioloogia, mikrobioloogia, hügieen ja nahahaigused, kosmeetikatoodete ja üldine keemia, elektriline kosmeetiline aparatuur, aroomiteraapia alused, etikett ja moeõpetus, näo-, keha-, käte- ja jalgadehooldus, jumestamine.
Vajalik on pidev enesetäiendamine, kuna iluteenindajad peavad olema kursis uusimate moevoolude ja kosmeetikatehnikatega. Nad osalevad salongide, õppeasutuste või tooteesitlejate poolt korraldatavatel koolitustel.
lk 8
Tööväljavaated
Enamik iluteeninduse valdkonna töötajaist töötab ilusalongis või juuksuritöökojas, kuid samuti on nende poolt pakutav teenus kättesaadav kaubanduskeskustes, sanatooriumides ja muudes hooldusasutustes ning apteekides ja kosmeetikakauplustes. Juuksuritöökojad või ilusalongid on olemas kõikides linnades, maakonna suuremates keskustes ja paljudes küladeski.
Edukad iluteenindajad peavad omama teadmisi moe, kunsti ja tehnilise disaini alal. Nad peavad nautima tööd inimestega ja olema valmis järgima kliendi juhiseid. Suhtlemisoskus , imago kujundamine, suhtumine töösse ja erialaste teadmiste pidev täiendamine mängivad karjääri edukuse seisukohast olulist rolli.
Paljudele iluteenindustöötajatele kujutavad formaalne väljaõpe ja litsentsi saamine ainult esimest sammu karjääriteel, mis nõuab pikki aastaid vältavat jätkukoolitust. Iluteeninduse valdkonnas leiavad pidevalt aset mitmed muutused tingituna moevooludest, nii töötatakse välja uusi tooteid ja laienevaid teenuseid, et rahuldada klientide vajadusi. Iluteenindajad peavad olema kursis uusimate moevoolude ja kosmeetikatehnikatega. Nad osalevad salongide, õppeasutuste või tooteesitlejate poolt korraldatavatel koolitustel. Uusimaid tehnikaid tutvustavate praktiliste koolitusürituste ja demonstratsioonide käigus tutvustavad tootjate esindajad iluteenindajatele avarat toodete ja teenuste valikut. Kuna jaemüük on moodustamas üha olulisemat osa salongi sissetulekust, muutub oskus tegutseda tõhusa müüjana salongi töötajatele üheks tähtsaimaks oskuseks.
Seoses elukvaliteedi tõusuga on täheldatav ka suurenev nõudlus pakutavate iluteenuste järele. Seda näitavad ka iluteenindajate tihedad töögraafikud ning ilusalongide pikad lahtiolekuajad.
lk 9

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rauaroby Õppematerjali autor

„ÜHISKOND LOOB OMA KODANIKU“ -
Referaat

ühiskond referaat

Sarnased õppematerjalid

docx

Strateegiline plaan - ILUSAIM KLUBI

Töötajad ei kasuta uusi tehnoloogiaid ja tooteid. Tugevused Avatud tööpäeviti 9 tundi. Vabu aegasid on üsna palju ning aja saab kiiresti. Hinnad on üsnagi soodsad ning asukoht hea, kuna salong asub Vabaduse puiestee ääres. Klientide jaoks on oma parkimiskohad, mis on tasuta. Salongis on avar ning valguseküllane. Kuna salong tegutseb juba kaheteistkümnendat aastat siis on neil välja kujunenud oma püsiklientuur ning inimesed teavad üksteist, mis on loob mõnusa õhkkonna ja koduse tunde. Ilusaim klubi 2. Nõmme ujula Ujulat haldab Tallinna Spordihall MA Nõrkused Vähe ujumisradasid, ujulas on ainult 1 mullivann. Puudub saunade valik. Kohvikus on väga väike toiduainete valik. Jõusaal ning rühmatreeningu ruum on väikesed ning sisustus koos vahendite vana ning katkine.( Nõmme ujula, 2012) Tugevused

Juhtimise alused

docx

NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t

Kaubandus ökonoomika

docx

Tartu kutsehariduskeskuse hotell

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise põhjused. Teine osa on p?

Organisatsioonikäitumine

130

rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus

110

docx

Turunduse alused konspekt

Turundus võib tugineda viiele erinevale juhtimisfilosoofiale / kontseptsioonile. Kontseptsioon (ld conceptio) tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust. Tootmiskontseptsioon (production concept) lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet. Püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. Peaeesmärk on efektiivsemalt toota ja hinda alandada. Eeldatakse, et pakkumine loob ise endale nõudluse. Arenenud riikides oli selline lähenemine valdav 18. ja 19. sajandil ning kuni 1930ndate aastateni. Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. Firma tähelepanu on suunatud toote täiustamisele, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised – loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. Tarbija teeb valiku võrreldes samalaadsete toodete kvaliteeti ja hinda.

Turundus

161

pdf

Juhtimise alused

8 Juhi mõiste käsitlemisel on oluline eristada juhti-omanikku ja juhti-palgatöötajat. Kumb juht ettevõttes tegutseb , sõltub enamasti ettevõtte suurusest ja organisatsioonilis-õiguslikust vormist. Samavõrra sõltub see ettevõtte tekke- ja arenguloost, mida omakorda mõjutavad väliskeskkonna tingimused. Väikeettevõttes tegutseb valdavalt juht-omanik, keda võib tema sisulist tegevust silmas pidades nimetada ettevõtjaks selle sõna otseses tähenduses.9 Nimelt on ettevõtja isik, kes loob ettevõtte (koondab töö ja kapitali ettevõtte alustamiseks), organiseerib ja juhib seda taotletava eesmärgi poole ja seejuures riskib paljuga (rahaga, reputatsiooniga jne). Juhid-omanikud (kapitali ja ettevõtte omanikud) on ühelt poolt huvitatud ettevõtte säilimisest, ettevõttesse paigutatud omakapitali suurendamisest, teiselt poolt aga omanikutulust, dividendide saamisest, võimalusest vastu võtta otsuseid ja omada tunnustust. 5 Sveiby, K.-E. Juhtimistarkus

Juhtimine

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

Rohkem sarnaseid