KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei
KMH ajatelg 1. Tegevusloa taotlus. Arendaja esitab otsustajale oma kavandatava tegevusloa taotluse. 2. Eelhindamine.KMH (mitte)algatamine.Otsustaja vaatab arendaja esitatud taotluse läbi. Selle põhjal langetab otsustaja otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Selle otsuse tegemisel lähtub otsustaja KeHJS seaduses §6 -st (juhul, kui tegevus kuulub lõikesse 1, on otsustaja kohustatud KMH-d algatama) ning sellest, kas tegevus võib mõjutada Natura 2000 alasid. Kui otsustaja teatab KMH algatamisest või mittealgatamisest väljaandes Avalikud Teadaanded. Otsus tuleb langetada õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. 3
Olulisimaks aspektiks on antud juhul mõju hindamine Are jõe ökosüsteemile. Teiseks aspektiks oleks veel ka, et paisu likvideerimisel ei tohiks tekkida keskkonna reostust nagu näiteks paisu lõhkumisel settete tekkimine ja liiga suure voolukiiruse tekke. Aruande koostamise arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Keskkonnamõju hindamise etapid Järgnevalt on välja toodud KMH etapid ja nende läbiviijad KMH programmi koostamine- KMH ekspert KMH programmi avalik väljapanek- otsustaja KMH programmi avalik arutelu-arendaja Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendamine-KMH ekspert, arendaja KMH programmi heakskiitmine-järelvalvaja KMH aruande koostamine-KMH ekspert KMH aruande väljapane-otsustaja KMH aruande arutelu-arendaja
.. Tartu 2015 Sisukord Keskkonna mõju hindmise skeem...........................................................................3 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 4 Keskkonna mõju hindmise skeem Kasutusloa taotlemise esitamine kjlöcfk Taotluse vastuvõtmine KMH algatamata jätmine KMH algatamine Otsusest teavitamine KMH programmi koostamine KMH programmi avalikustamine KMH programmi avalikkuse tulemuste arvestamine KMH programmi heakskiitmata KMH programmi heakskiitmine jätmine Otsusest teavitamine
KMH KOHUSTUSLIK – kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist, kusjuures kavandatav tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju; kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega oluliselt mõjutada Natuura 2000 alasid KMH PÕHIMÕISTED: Keskkonnamõju hindamist korraldab arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) Arendaja esitab tegevusloa taotluse otsustajale (tegevusloa väljaandjale), kes langetab otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. keskkonnamõju – mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale; tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. tegevusluba: Ehitusluba või ehitise kasutusluba; Keskkonnakompleksluba; Vee erikastusluba;
formuleeritud ja tänasel päeval on KSH nõudmine sõltunud kohaliku omavalituse suvast. Samuti ei ole kirjeldatud nõudeid KSH koostaja pädevusele. Seega ongi vastavat uuringut tänaseni tehtud koostaja parema äranägemise järgi. Hinnangu mõttekuse huvides oleks loogiline kui KSH koostaks keskkonnakaitsealase kõrgema haridusega pädev spetsialist või keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) litsentsi omav isik. Kuna kuskil ei ole kirjeldatud KMH sisu ja mahtu, siis praktikas on KSH sisaldanud olemasoleva olukorra kirjeldust koos viidetega võimalike uuringute täiendavate vajadusele. Reeglina kirjeldatakse tegevusi, mis varem on kirjeldataval asukohal toimunud ja püütaks analüütiliselt jõuda järelduseni, et kas ja mis uuringuid on tarvis teha. (NT: ehitusgeoloogiliste uuringute koosseisus viia läbi ka pinnase saastatuse uuring naftaproduktide suhtes). Ühe KSH osana on
kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande vajalikule rakendusmahule; 2.Ohustatud ja ainulaadsete looduslike tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete kohustuslikud
Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a
Assessment(SEA) (SEA) Policies, plans and programmes Mis on KSH? • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH) on otsustust toetav protsess, mida võib ja saab rakendada paindlikult otsustuse tsüklis, täpsustades ja ühtlustades erinevaid mõisteid ja arusaamu otsustusprotsessis. Selline lähenemisviis on kooskõlas KMH põhimõtetega KSH põhimõte Kõrgelt struktureeritud täiustatud protsess Põhjalikult reguleeritud Jätkusuutliku tegevuskava otsustus ja poliitika ja KSH planeerimise protsessid Raamistik mõtlemiseks Otsustuse uus formaat Hea planeerimise ja tegevuskava koostamise tava
Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstava loodusobjekti valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile. Peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja arvamusega. Natura aladel on KMH algatamise künnis madalam, KMH tehakse siis kui oluline mõju pole välistatud. Kui oluline mõju pole välistatud, ei tohi tegevust lubada. II RIDA 5. Mis on ettevaatusprintsiibi juriidiline sisu? Ettevaatusprintsiibi eesmärgiks on, et ka ebakindlaid ohte ei tohiks ignoreerida ja sellega tagada nii keskkonna kui ka inimese heaolu KÕRGE TASE, mis on Euroopa Liidu (seega ka Eesti) üks olulisemaid eesmärke.
tema varale tekit kahjule ka kk kvaliteedi halvenemise kahju. Saastamine on 1 kkkasutuse liike, seotud põhiliselt saastelubade ja saastetasudega, vo kahjulik või tuua aja jooksul kahju. Saastamise mõiste on seotud kk mõjutava tegevusega (kkkasutusega, mis ei pruugi alati tegelikku kahjustamist kaasa tuua), kkkahju aga sellise tegevuse tegelike neg tagajärgedega. Potents kkohtlikud tegevused nt tegevused, mille puhul tuleb läbi viia KMH. Tuleb rakend meetmeid, nt tegevuse asukoha valikut, KMHd, parima võimaliku tehnoloogia rakend, avalikkust teavitada, vahel ka üldist ettevaatuskohustust. Tegevus loetakse ohtlikuks: 1) sõltuvalt selle iseloomustja olenemata sellest, kus ja millises mahus see toimub 2) olenevalt tegevuse ulatusest või asukohast (mõlema puhul selgus, kuid midagi olulist võib välja jääda) 3) otsus tegevuse kohta leitakse igal juhtumil eraldi (paindlikkus, kuid ebaselgus)
KKJS väikeettevõtetes: ressursside piiratus, teadmiste puudus, eelarvamused, sertifitseemine kallis. Keskkonna hindamine Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse vastavuse kohustuslik hindamine keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnaauditeerimine ettevõtte tegevuse või selle juhtimise vastavuse hindamine keskkonnapraktikale, säästva arengu põhiseisukohtadele, aga ka ettevõtte poolt enesele võetud nõutele. 2005 võeti vastu KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. !!!!! Seadus sätestab: Eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra Keskkonnajuhtimise- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse Ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist Kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral !!!!!! Kavandatav tegevus: Keskkonnamõju hindamine (KMH) Keskkonnamõju strateegiline hindamine
kohustuslikkust formuleeritud ja tänasel päeval on KSH nõudmine sõltunud kohaliku omavalituse suvast. Samuti ei ole kirjeldatud nõudeid KSH koostaja pädevusele. Seega ongi vastavat uuringut tänaseni tehtud koostaja parema äranägemise järgi. Hinnangu mõttekuse huvides oleks loogiline kui KSH koostaks keskkonnakaitsealase kõrgema haridusega pädev spetsialist või keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) litsentsi omav isik. Kuna kuskil ei ole kirjeldatud KMH sisu ja mahtu, siis praktikas on KSH sisaldanud olemasoleva olukorra kirjeldust koos viidetega võimalike uuringute täiendavate vajadusele. Reeglina kirjeldatakse tegevusi, mis varem on kirjeldataval asukohal toimunud ja püütaks analüütiliselt jõuda järelduseni, et kas ja mis uuringuid on tarvis teha. (NT: ehitusgeoloogiliste uuringute koosseisus viia läbi ka pinnase saastatuse uuring naftaproduktide suhtes). Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline
C-kategooria kemikaali, või 500 m3 B-kategooria kemikaali või 50 m3 A-kategooria kemikaali; 32) üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala pöördumatu muutmine, nagu kuivendamine, raadamine; 33) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimine. Seire · Projekti jääkmõjude seire; · Audit; · Planeeritud leevendavate meetmete kontroll; · Iga nihke-muutuse võimalikud põhjused 6.1 KMH eesmärk KMH - Kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik . On kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. KMH eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek
SÄÄSTEV ARENG Henri Lumiste Daniel Sei 12.R Mis on säästev areng? Säästev ehk jätkusuutlik areng on sotsiaalvadlkonna, majanduse ja keskkonna pikaajaline sihipärane areng. Tagab inimeste elukvaliteedi paranemise loodusvarade taastootmist, keskkonna taluvusvõimet ning elurikkuse säilimist arvestades. Eitähenda ainult energiasäästlike ja vähem saastavate tootmisprotsesside kasutuselevõttu või looduskaitset Sotsiaalvaldkonnad: haridus, tööhõive, turvalisus jm. Kultuur Säästva arengu põhimõtted Majanduse areng peab olema loodussäästlik Keskkonnakahjustusi tuleb vältida Otsuseid tehes peab olema ettevaatlik Keskkonnamõju hindamise protseduur (KMH) Jälgitaksesäästva arengu põhimõtteid Kavandatava tegevuse mõju loodusele hinnatakse võimalikult laialt Selgitatakse välja igasugune negatiivne mõju Pakutakse välja, kuidas negatiivset mõju vältida Loomulik osa Eesti arendustegevuses Säästva a...
tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega II Keskkonnaprogramm Taaskinnitati I programmi fikseeritud põhimõtteid ennetavad meetmed (veekaitse, õhk) müraalase regulatsioon III Keskkonnaprogramm 4 uut elementi keskkonnaalased aspektid teiste poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel arenguprojektide KMH EÜ KKP prioriteedid keskkonnaelemendi integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse KMH menetluse täiendamine keskkonna kompleksne kaitse ohtlike kemikaalide ja jäätmete alase regulatsiooni vajadus tagada keskkonnameetmete efektiivsus ja vajadus hinnata meetmetega seotud tulusid ja kulusid IV keskkonnaprogramm Keskkonnakomplekse kaitse põhimõte ennetada saastust selle allikas Uued elemendid · ranged keskkonnanormatiivid
3)krundi hoonestusala 4)haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 5)tehnovõrkude-ja rajatiste asukoha määramine 6)keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga 7)vajaduse korral ettepanekute tegemine. 8)servituutide vajaduse määramine. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. 1992 Ökoloogiline ekspertiis 1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314 1994 Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis, EV KKMnr.8 1992-1994 US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus 2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus definitsioon. KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine (US EPA P-rinciples of Environmental Assessment Mõisted: keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
DP kavandatakse tekitab olulist KKM, kui tegemist KEHS § 6 lg 1 tuleb läbi viia, § 6 lg 2 teine loetelu, mille puhul tuleb läbi viia eelhindamine ja otsustatakse, kas on vaja läbi viia sisuline hindamine KSH eeldamise ja hindamise vajalikkuse küsimusi saab viidata 3-3-1 -73-16 (krossiraja kaasus) Juhul ka kui parameeterid muudetakse, nt laiendatakse objekt, tuleb kaaluda KSH-d KMH ei ole loamenetluse osa ehitusloamenetluse korral (nagu ta on planeerimismenetlus), KMH ehitusloamenetluses käib paralleelselt, vajaoli projekteerimistingimuste väljastamisel, ehitusloa väljastamisel ja keskkonaalubade väljastamisel. Kohustuslik kui KEHS §6 lg1, 2,3 Ehitise laiendamisel samuti potentsiaalselt suurenev keskkonnamõju. Kallutlusõigus, kas on vaja läbi viia uus hindamine või mitte. Ehitustegevuses osalevad isikud: ehitaja, omanik, projekteerija, eriosade spetsialistid,
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Bugatti veyron 8b. klass Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................lk 3................................................................................................. Miks ma valisin selle teema......lk 3.................................................................. Auto kiirus ja nimi......lk 3.................................................. Konkurents Bugattile...lk 4............................................................................... Bugatti võimsus.........lk 4.................................................. Olulised tulemused......lk 4............................................................................ Töö eesmärk...............lk 4........................................................................ Kelle see meeldiks.........lk 4....
kultuuripärandi või vara Milliste tegevuste puhul läbi viiakse KMH tuleb läbi viia olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamise korral. KeHJS sätestab loetelu tegevustest, mille puhul eeldatakse, et tegemist on olulise keskkonnamõjuga tegevustega (nt tuumaelektrijaama rajamine). Muude tegevuste puhul tuleb loa andmise üle otsustajal igal üksikjuhul kaaluda, kas tegevusel võib olla oluline keskkonnamõju ning vastavalt ka seda, kas KMH tuleb läbi viia või mitte. KSH tuleb läbi viia kõigi kavade, strateegiate või programmide puhul, mis on aluseks olulise keskkonnamõjuga tegevusele, samuti üleriigilise, maakonna- ja üldplaneeringu puhul. KMH ja KSH tulemuste arvestamine otsuse tegemisel Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel peab otsustaja arvestama KMH tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid – kui otsustaja KMH tulemusi või
· Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise;
Pärnu jõgi Parasvöötme jõgi Liigirikkus Pärnu jõgi on väärtuslik kalastusjõgi. Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Valitsevaks liigiks võib aga nimetada haugi ja ahvenat. Asukoht Pärnu jõgi asub parasvöötmes. Ta on Eesti pikkuselt 2. jõgi. Alguse saab Järvamaalt Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte Abiootilised tegurid · Valgus ulatub 1-2 m sügavusele. · Hapniku on vees keskmiselt 10,4mg/l(105%), kõige väiksem on seirekohtades. · Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett, samuti ka jõeforell. · Jõgi-kõõlusleht vajab palju valgust, veepinnale tõusev püstine kolmekandiline lihtne või veidi harunev õisikuraag · Lehed asetsevad veepiirist allpool kodarikus veidi ülestikku, alumiste lehtede kaenlast väljuvad pikad paeljad võsundid. ...
1. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus suur eluvormide hulk Maal. Populatsioon ehk asurkond isendite kogum, kes elavad samal ajal, samal territooriumil ja kuuluvad ühte liiki Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke ...
Alustava FIE, väike- või keskmine ettevõtte jaoks võib esialgu tunduda sellise keskkonnaanalüüsi tegemine ebaoluline, kuid seadusega nõutava keskkonnaloa puudumine võib muuta hea äriidee tarbetuks. Eestis viimaste aastate jooksul tuntuks saanud keskkonnaekspertiis ehk keskkonnamõjude hindamine (KMH) piirdub planeeritava tegevusega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude prognoosimisega. Nii on KMH uute kinnisvara arendusprojektidega seotud detailplaneeringute puhul vältimatu kaaslane. Prioriteetseteks keskkonnaprobleemideks on: Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis mõjutavad negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; - tööstus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikku; Põhjaveevarude mitteotstarbekast kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ning kvantiteedi langus;
• Keskkonnaalane seadusandlus on tihti kattuv • Uued ja teravad keskkonnaprobleemid võivad nõuda loovaid ja paindlikke õiguslikke lahendusi II Keskkonnaprogramm (1977-1982) • Taaskinnitati I programmi fikseeritud põhimõtteid • ennetavad meetmed (veekaitse, õhk) • müraalase regulatsioon III Keskkonnaprogramm (1983-1986) • keskkonnaalased aspektid teiste poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel • arenguprojektide KMH • EÜ KKP prioriteedid • keskkonnaelemendi integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse • KMH menetluse täiendamine • keskkonna kompleksne kaitse • ohtlike kemikaalide ja jäätmete alase regulatsiooni vajadus • tagada keskkonnameetmete efektiivsus ja vajadus hinnata meetmetega seotud tulusid ja kulusid IV keskkonnaprogramm (1987-1992) • Keskkonnakomplekse kaitse põhimõte • ennetada saastust selle allikas • Uued elemendid • ranged keskkonnanormatiivid
lubama. Muutused alates 1. augustist 2014. Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses. Mõisted: “keskkond - „õhk, vesi ja pinnas”. Keskkonnaõigus: mõiste - normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Eesmärk - inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. kujunemise taust tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid.
EL ja keskkonnapoliitika Eduard Sizov, MSc 2007 EL, ajalugu · 1947 Marshall´i plaan · 1948 - Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsiooni (OEEC) kuulusid 16 riiki · 1949 - Euroopa Nõukogu (moodustasid 10 riiki) · 1950 Schumani plaan · 1952 - Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) · 1958 Rooma kokkulepe (ühisturg) EL, ajalugu Rooma kokkulepe: - Uued suunad koostöös - Euroopa Aatomienergiaühendus - Euroopa Majandusühendus - Institutsioonid - Euroopa Assamblee - Euroopa Kohus - Euroopa Investitsioonipank - Majandus- ja Sotsiaalkomitee EL, ajalugu Euroopa Majandusühendus - kaubavahetuspiirangute kaotamine - ühine poliitika välisriikidega kauplemiseks - transpordi-, põllumajandus- ja majanduspoliitika koordineerimine - tööjõu ja kapitali vabaliikumine EL, ajalugu Lepingu § 2: "Liikmesriikide lülitumisel Ühisturgu (the Comm...
ja oli esimest korda oma tegelast treenida, riideid osta, juuksuris käjia ja sai autot tuunida, sõõmas käimas. Sai ka reisilennukitega sõita. Nüüd tuli esimene Gta Liberty City Stories aga oli samas kohas kus Gta 3 ja see oli PSPle. Aasta 2008 Tuli Gta IV XBOX 360 PS3 ja PC le. Gta 4 tehti palju modificationeid ehk siis uusi relvi, autosi graafika moode, uusi riideid Gta IV võttis aset Liberty Citys. Gta 4 sai esiklaasist välja lennata kui sõidad umbes 100-200 kmh vastu seina saad käija joomas ja sõidad pärast kõnniteel ja ajad täispeaga inimesi alla, käija bowlingus . Gta 4 viga oli mängu programeerimine ja selle ära mahutamine konsoolidele sest mängu maht oli suur. Esimest korda oli Gta 4 multiplayer teed sõpradega kaost. Pärast Gta 4 tuli 2 DLC ehk EFLC mille nimed olid The Ballad Of Gay Tony ja The Lost And Damned kus oli uued sõidukid ja uued relvad. Gta 4 tegi ajalugu 24 tunniga 3mln koopia ja esimese päevaga 6mln koopiat ja tõi
Ökoloogia 1. Keskkonnaõigus Mõiste: õigus- riigi poolt kehtestatud seaduste kogum, mida me võime ja mida me ei või teha. Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1. Jätkusuutlik (säästev) areng 2. Integreerimine 3. Kahju vältimine 4. Ettevaatus 5. Saastaja maksab 6. Keskkonna kaitstuse kõrge tase II keskkonnaõiguse tunnusjoon on avalikkuse kaasamine- kaasatakse inimesi, et vähendada illegaalseid tegevusi, tehakse koosolekuid, toimitakse seaduste alusel. Hea on see, et selle abil
Helsingi konventsioon Jõustus 2000a. Eesmärk vähendada läänemere reostust õhust, maalt, laevadelt selleks et tagada talutav ökoloogiline seisund. Läänemere valgalas elab 85 miln inimest, rannaalal on 9 riiki+ veel valgal 4 juurde. Põhimõtted: ühine ja iseseisev vastutus, ettevaatus, seire, riskide vältimine piiriüleseks saasteks, parim keskonnatava ja parim keskonnatehnika. HELCOM Helsingi komisjon, helsingi konvektsiooni juhtorgan. Prioriteedid: Keskonnaseire ja KMH, eutofeerumise vähendamine, meresõidu ohutuse ja õnnetustele reageerimise parandamine, mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine. Tegevuskava 2007-2021 eesmärk terve elukeskonnaga meri praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Iga aasta valitakse ka Läänemere põllumajandustootja. Marpoli konventsioon Eeesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida meretranspordist, laevade reovetest ning prügist. Ballastvee konventsioon
Saaste, jäätmete tekkimise võimalus Keskkonnamõjude hindamine Eesti seadusandluses: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seadus 2001-2005 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi juhtimise seadus 2005 Määratleb terminid, kohustusliku Keskkonnamõjude hindamise, oluline keskkonnamõjudega valdkond. KMH aruanne Eesti keskkonnamõjude hindamine võrdlevalt: Rahastaja määratlemine Eksperdi litsenseerimine Järelvalve Eesti regulutsioon sarnane teiste riikidega: KMH kvaliteedi määratlemise alused, järelhindamine ja auditeerimine. 10 Keskkonnamõjude hindamise praktika Eesti Vabariigis 2001-2005: 633 keskkonnamõjude hindamist, 2/3 neist seotud projektidega, ülejäänud seoses planeeringutega. Peamine põhjus seadusest tulenev kohustus Kaasamine kohustuslik, kuid enamasti puudulik Hinnanguid: Avalikustamine selgelt reguleerimata
Eesti 2030+ arengueesmärgid: Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. Head ja mugavad liikumisvõimalused. Varustatus elutähtsate võrkudega. Keskkonnamõjude hindamine: Ajalugu: 1992 - Ökoloogiline ekspertiis. 1992 - Keskkonnaekspertiisi tegemise kord. 1994 - Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis. 1992-1994 - KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus. 2005 - KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Keskkonnamõju hindamise definitsioon: 9 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja taasesitatav hindamine. Keskkonnamõju hindamine/ keskkonnamõju strateegiline hindamine:
o varustatus elutähtsade võrkudega: kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem korras tehnilised taristud kestlik ühistranspordisüsteem KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE ajalugu: o 1992 – ökoloogiline ekspertiis o 1992 – keskkonnaekspertiisi tegemise kord o 1994 – metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis o 1992-1994 – US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus o 2005 – KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine keskkonnamõju hindamine – projekt keskkonnamõju strateegiline hindamine – poliitika, tegevuskava, programm, planeering
Detailplaneering ja selle olulisemad ülesanded. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad. Eesti 2030+ arengueesmärgid. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon. Keskkonnamõju hindamine; keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mõisted: "keskkonnamõju", "oluline keskkonnamõju". Keskkonnamõju liigid, too näiteid. 1 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. KMH olulisemad tunnused. Keskkonnamõju hindamises osalejad. Keskkonnaaudit. Määratlus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk. Audit ja audiitor. Auditeerimise põhimõtted. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. Audititüübid. Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorralduse ja keskkonnajuhtimise mõisted. Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta). Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid (kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus).
Eesmärk: keskkonnaaudiitor määrab auditi ainestiku vastavuse auditi kriteeriumidele ning edastab tulemused auditi kliendile. Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus. Audiitor on sõltumatu kontrolliv osapool. Auditeerimise põhimõtted: süstemaatilisus, sõltumatus, dokumenteeritus. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. · KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. · Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Audititüübid: · Vastavusaudit · Vastutusaudit · Tegevuskoha audit · Omaniku vahetusega kaasnev audit · Eriauditid · Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) Keskkonnajuhtimissüsteemid.
Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2
Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2
Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad TUUM. sügavusel 2900-6371 km. Jaguneb kaheks: välimine tuum (vedel) ja sisemine tuum (tahke). Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 11. Keskkonnamõjude hindamine Litsenseeritud tegevus, igaüks seda teha ei saa. Tuleb määrata olulisi keskkonnamõjusid. KMH on kolmepoolne protsess: Arendaja valib KM hindaja, sest otsustaja nõuab seda (mingi loa väljaandja, näiteks omavalitsus). Järelvalve on keskkonnateenistuse ülesanne. Protseduur võtab aega vähemalt neli kuud. KM hindamise käik: Eraldi protseduurid-programmi koostamine (seaduse järgi koostab arendaja, tegelikult KM hindaja), seejärel toimub selle avalikustamine, siis saadetakse keskkonnaministeeriumisse ülevaatamiseks. Seejärel kuulutatakse välja KMH vähempakkumine. Siis
keskkonnale. Positiivne/negatiivne. Milleks need üldsed?- inimtegevuse aktiveerimiseks, kaupade transportimiseks, sest meretee on kõige parem ühendustee ning kõige lihtsam ja odavam suurte kaupade ringi vedamiseks. Hüdrotehnilised rajatised - Supelrannad, puhkekodud, spad mere ääres, lõbustusala. Tööde maksumus, vajalikud tööd, iseärasused laugel ja järsunõlvalisel rannikul, veeteede ja akvatooriumite ummistumine, rajatiste ja keskkonna omavaheline seos, KMH 8. PILET Aktiivse kuhjerandla ja kuhjevormide iseloomustus, selle areng. Areng on pidev, setteid tuleb juurde. Rannaala võib muutuda laineliseks. Tekivad neemikute vahele. Liiv liigub vabalt (nt Läti, Leedu suured liivarannad). Lahe pärades, kus setted on pidama jäänud. Murrutusvool paiskab setteid, klibu materjali randa.Valdav osa Eesti liivarandadest kujuneb
- Kontrolli ( seire ja mõõtmised) - Täiusta ( juhtkonnapoolne ülevaatus) Kkjuhtimissüsteemid - EMAS (euroopa) - ISO 14001 (terve maailm) Integreeritud juhtimisüsteemid: - Kvaliteet - Tervis ja ohutus - Risk - Keskkond Keskkonnamõju hindamine KAVANDATAVA tegevuse vastavuse hindamine säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnaauditeerimine tegutseva ettevõtte vastavuse hindamine kokkulepitud nõuetele. 2005 kmh seadus Keskkonnamõju hindamine vs keskkonnamõju strateegiline hindamine Projekti mõju hindamine (bensiinijaam) vs poliitika, tegevuskava, programm Keskkonnamõju kavandtava tegevuse kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele, keskkonnale, varale Oluline keskkonnamõju kui see võib ületada eeldatavalt ületada tegevuskoha keskonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid kahjustusi. Keskkonnamõju hindamises osalejad: - Arendaja - Otsustaja - Ekspert
· ISO / IEC 14908-1. sideprotokoll · ISO / IEC 14908-2. Keerupaarkaablid traat signalisatsiooni tehnoloogia · ISO / IEC 14908-3. Elektriliinide signalisatsiooni tehnoloogia · ISO / IEC 14908-4. IP ühilduvus (läbindusmehhanismid) tehnoloogia Lisaks teiste standardiorganisatsioonide poolt vormistatud standartid LonWorksile: · ANSI / CEA 709,1-B-2002. Kontroll võrgustike ja kodu kontroll (ANSI spetsifikatsioon KMH / CEA 709,1 kaudu kättesaadavaks Global Engineering dokumendid). · ANSI / ASHRAE 135-1995. MAC kihi Hoone automaatika ja juhtimissüsteem Networking standard · IEEE 1473-L. Intra-auto ja muu auto side raudteeveeremi (reisirongid) · AKI EAP. Ameerika Raudteede Assotsiatsiooni elektrooniliselt juhitav pneumaatiline pidurisüsteem · EN14908-1. Euroopa Liidu intelligentsed ehitised · GB / Z 20.177,1-2.006
ruumiliste aluste loomine. 3) Asustuse arengu suunamine. 4) Üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine. 5) Eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamine. 6) Maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE Keskkonnamõju hindamine: KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju hindamise ulatus: Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse
Lähtusime järgmistest EL Direktiividest: 1) Direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade kaitsest - Elupaikade Direktiiv. 2) Direktiiv79/409/EEC lindude kaitsest Lindude Direktiiv. Kuressaare jahisadama sissesõidutee süvendamise ja uue kai rajamise keskkonnamõjud Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 käsitleb mõju hindamist Natura 2000 alasid. Kuna antud tegevus võib mõjutada Natura 2000 objekti. Ja seda tuleb KMH põhjalikult käsitleda. 1) Kuressaare lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620),linnuliikide, sealhulgas rändlindude elupaikade kaitse. Elupaikade kaitsmine on antud Natura 2000 hoiuala eesmärgiks. 2) Mullutu-Loode Natura 2000 linnuhoiuala. Mõjud on analoogsed. Kai ehitamine iseenesest ei tekita tõenäoselt olulist mõju selle Natura 2000 linnuhoiuala eesmärkidele, teviklikkusele ja võtmeliikidele.
säästmisel. Alustava FIE, väike- või keskmine ettevõtte jaoks võib esialgu tunduda sellise keskkonnaanalüüsi tegemine ebaoluline, kuid seadusega nõutava keskkonnaloa puudumine võib muuta hea äriidee tarbetuks. Eestis viimaste aastate jooksul tuntuks saanud keskkonnaekspertiis ehk keskkonnamõjude hindamine (KMH) piirdub planeeritava tegevusega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude prognoosimisega. Nii on KMH uute kinnisvara arendusprojektidega seotud detailplaneeringute puhul vältimatu kaaslane. Prioriteetseteks keskkonnaprobleemideks on: · välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis mõjutavad negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; - tööstus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikku; · põhjaveevarude mitteotstarbekast kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
Keskkonnaprobleem ja selle mõju hindamine Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Keskkonnaprobleemidel on muude inimkonna eest seisvate väljakutsetega võrreldes teatud omapära. Esiteks on suur osa neist pöördumatud. Teiseks on paljude keskkonnaprobleemide ulatus suur nii ajas kui territoriaalselt. Kolmandaks on nende hindamine traditsioonilise mõõdupuuga tihti võimatu. Lisaks eelnevatele tunnustele on keskkonnaprobleemidel veel üks sageli esinev tunnus ja selleks on ebakindlus. Ebakindlus nii kahju pöördumatuse, ajalise ja ruumilise mõju kui ka hindamise adekvaatsete mõõdupuude osas. Keskkonnakaitset ja keskkonnaprobleemidega seotud küsimusi reguleerib keskkonnaõigus. ...............................
koos eksisteerivad, teised aga teavad (kuigi nende enda silmad seda enam ei näe), et mittesekkumine toob kaasa järve kinnikasvamise ehk kadumise. Pole järve, pole probleemi..................... KASUTATUD KIRJANDUS: Soo- ja jõemaastikud, arengulugu, Ivar Arold, Arvo Järvet, Eesti Loodus 9/10 2001 Ümber Võrtsjärve, Merike Mäemets Võrtsjärve monograafia, Eesti Entsüklopeediakirjastus Võrtsjärve veetaseme reguleerimise KMH aruanne, autorid Arvo Järvet, Ain Järvalt, Arvo Tuvikene, Peeter Nõges ja Tiina Nõges Võrtsjärve piirkonna üldplaneering, Entec AS Võrtsjärv pole vaid angerjapüük, A. Raukas, J. Leetsar, Äripäev http://sakala.ajaleht.ee/090206/esileht/artiklid/5019743.php http://sakala.ajaleht.ee/090206/esileht/artiklid/5019742.php http://www.postimees.ee/050706/esileht/siseuudised/208193.php
Ranna või kalda ehituskeeluvöönd Looduskaitseseadus Ranna või kalda veekaitsevöönd Veeseadus Veehaarde sanitaarkaitseala Veeseadus Kallasrada Veeseadus Nitraaditundlik ala Veeseadus. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon. Kkmõju hindamise eesmärk. Kkmõju hindamises osalejad. Kk hindamine on kavandatava tegevuse vastavuse kohustuslik hindamine keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Eesmärgiks on optimaalse lahenduse leidmine otsuse ettevalmistamise käigus. KMH on kavandatava tegevuse ja sellereaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Eesmärk: teha kavandatava tegevuse kkmõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida kkseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; võimaldada kkmõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses;
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise ka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
