Pärnu jõgi - esitlus (0)

Pärnu jõgi
Parasvöötme jõgi
Liigirikkus
Pärnu jõgi on väärtuslik
kalastusjõgi. Jõe ülemjooks on
enamikus pikkuses
ökoloogilistelt tingimustelt ja
kalastiku koosseisult suure
tootlikkusega forellijõgi.
Valitsevaks liigiks võib aga
nimetada haugi ja ahvenat.
Asukoht
Pärnu jõgi asub parasvöötmes. Ta
on Eesti pikkuselt 2. jõgi. Alguse
saab Järvamaalt Roosna-Alliku
allikajärvest ja suubub Pärnu lahte
Abiootilised tegurid
· Valgus ulatub 1-2 m sügavusele.
· Hapniku on vees keskmiselt
10,4mg/l(105%), kõige väiksem on
seirekohtades.
· Öise eluviisiga võldas vajab eluks
kruusast-kivist põhja ja jahedat
hapnikurikast vett, samuti ka jõeforell.
· Jõgi-kõõlusleht vajab palju valgust,
veepinnale tõusev püstine
kolmekandiline lihtne või veidi harunev
õisikuraag
· Lehed asetsevad veepiirist allpool
kodarikus veidi ülestikku, alumiste
lehtede kaenlast väljuvad pikad paeljad
võsundid.
· Happelisus kõigub vahemikus 8,1-8,4ph
olenevalt seirekohast. Ehk siis see on üsna
aluseline keskkond. Mis ongi sobilik jõekala
liikidele.
· Kitsa ökoaplituudiga kala on jõeforell,
Elupaigana eelistab jõeforell rohkem
mudapõhja,
· Kudemiseks vajab ta aga kruusa ja kividega
kaetud põhja, samuti on talle oluline
varjepaikade olemasolu vettekukkunud
puutüvede ja kaldauurete näol.
· Laia ökoamplituudiga on ahven, kes
elab väga erinevates veekogudes:
järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja
riimvetes. Seega on keskkonna suhtes
vähe nõudlik ja seepärast on tal ka nii
suur levik. Ka Kudemistingimuste
suhtes vähenõudlik.
Biootilised Tegurid
· Kiskjad on jões enamus · Taimtoidulised on väiksed
suuremaid kalu, ahven, kalad, lepamaim, turb, viidikas
haug, forell, latikas. ja jõevähk. jõgi-kõõlusleht -
jõevähk
· Haug - Viidikas
· Kisklus ­ Viidikas ja haug
· Konkurents - Punavetikas ja
pruunvetikas konkureerivad valguse
pärast
· Parasitism ­ Paeluss elutseb ahvena
kõhus
Energia liikumine toitumistasemetel
ökosüsteemis
· Tootjad ehk
produtsendid on
oja-haneputked,
harilik kuuskhein,
jõgitakjad, puna-
ja pruunvetikad,
jõeplankton,
räniplankton
· Teisesed tarbijad
· Esmased tarbijad ehk ehk karnivoorid on
herbivoorid on viidikas,
rullikulised, kakandilised, latikas, meri- ja
hiromiidid, vesitigu
jõeforell, vimb, turb,
teib, linask,
rooshärg, tipp-
viidikas, merisiig,
harjus, kootvähk,
karpvähk, jõevähk,
süda- ja lamekarp
Ökopüramiid
Saarmas
Haug
Lepamaim,
Viidikas, väiksed
Taimtoidulised kalad
Jõgitakjad, kuuskhein,
punavetikas. Tootjad ja toidu-
Ahela esimene lüli.
Toiduahelad
· jõgi-kõõlusleht ühepäeviku vastne särg
jõeforell saarmas
· rohevetikas vesikirp ahven haug
· jõgi-kõõlusleht ühepäevik jõevähk
saarmas
· Jõeplankton
ehmestiivalise vastne kiil konn jõeforell
· Jõetakjas kihulase vastne viidikas
merisiig haug
Toiduvõrgustik
saarmas
jõeforell
Jõevähk
rohukonn
särg
kiil
Jõgi-kõõlusleht
Ühepäeviku vastne
Jõeforell
· Jõeforelli on arukalt Vodja jõe suudmest kuni
Türi linnani. Jõeforellide arvukus on aastate
jooksul vähenenud. Pärnu jõe ülemjooksult
on aastail 1984-95 lubadega välja püütud
1642kg jõeforelli, 137 kg aastas
· Populatsiooni seisund on kahanev, kuna
Pärnu jõele on ehitatud paise ning seoses
sellega kaovad sobivad elupaigad. Kõige
problemaatilisem on Sindi pais, mille
kalatrepp ei tööta
· Jõeforell on kitsa ökoloogilise
amplituudiga kala, kes talub halvasti
elutingimuste olulisi muutusi. Tugeva
antropogeense mõju tõttu on jõeforelli
arvukus halvenenud. Samuti aitab kaasa
forellijõgedele kolinud kobras, kes
tõkestab tammidega veevoolu. See kõik
ohustab jõeforellide kudemispaiku.
· Pärnu jõest püütud isendid on enamasti
suured 25...45 cm, 2-3,5 kg, kuid on
saadud ka 4kg ja 4,5 kg jõeforelle.
Püük on keelatud 15. septembrist 31.
detsembrini. Ei kuulu looduskaitse alla.
· Toiduahelas on jõeforell II astme
tarbija. Nad toituvad
mitmekesiselt: vee- ja
õhuputukad, nende vastsed,
vihmaussid, kalamari, väikesed
kalad, isegi konnad, hiired ja
sipelgad on nende toiduks.
Kasutatud materjal
· http://eestigiid.ee/?SCat=39&CatID=0&ItemID=1059
· http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi
· http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/koolusleht2.htm
· http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=371680/P
%E4rnu+joe+KMH+aruanne.pdf
· http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm
· http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm
· http://www.parnupostimees.ee/150207/esileht/10071955.phphttp://www.jarva.ee/files/
arts/est/10425/keskkond_copy.pdf