Pärivere paisu likvideerimise keskkonnamõju hindamine-keskkonnakorraldus meetmed (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Pärivere paisu likvideerimise keskkonnamõju hindamine
Iseseisev töö keskkonnakorralduse meetmetes
Koostajad: …
Juhendaja : …
Tartu 2015

Jõe kirjeldus

Mõnuvere jõgi , aga ka teise nimega Are jõgi on jõgi Pärnu maakonnas . Jõe pikkus on 29,1 km ja selle valgla suurus on 127,9 km². Are jõgi suubub Sauga jõkke 24 km kaugusel tolle suudmest. Jõel asub Pärivere paisjärv. Are jõkke suubuvad Marjassaare kraav, Kõressoo oja ja Saki jõgi.

Kavandatava tegevuse eesmärk

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Are jõel asuva Pärivere paisu avamine ning veevoolu taastamine algsel kõrgusel ja voolusängi hüdromorfoloogia taastamine ligilähedaselt originaalse asukohaga kärestikuna, mis võimaldab taastuda jõe looduslikul ökosüsteemil võimaldades muuhulgas kalade looduslikku rännet.

Reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldused

Alternatiiv 1. kohaselt ei likvideerita pais vaid muudetakse see kaladele läbipääsevaks. Paisule ehitatakse kalade läbipääs.
Alternatiiv 2. kohaselt toimub veevoolu ja jõesängi taastamine algsel kõrgusel kogu paisu rajamise käigus rikutud lõigul koos algsele sarnase sängi morfoloogiaga ja ligilähedaselt originaalse asukohaga. Antud alternatiiv näeb ette kõigi paisu rajatise täielikku likvideerimist.

Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnev keskkonnamõju

Tegevuste kavandamisel tuleks arvestada, kas tagajärjed on keskkonnale positiivse mõjuga või võivad tekkida uued probleemid/reostused. Alternatiiv 1. kohaselt ei likvideerita paisu vaid muudetakse seda ja alternatiiv 2. kohaselt tuleks likvideerida pais ja taastada vana olukord. Nende vahel tuleks valida ja kaalutleda kumb variant on keskkonnale positiivsema mõjuga ja millise variandiga võib rohkem kaasneda negatiivseid olukordi . Kirjutaja arvates tuleks pais likvideerida, kuna pais pole inimkonnale elulise vajadusega ning selle likvideerimisel taastatakse kalade rändeteed. Paisu saaks likvideerida väheste reostustega kuna tehnika ja meetodid on arenenud.

Hindamismetoodika kirjeldus

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest ning kasutatakse kaasaegset metoodikat ja tehnikaid. Olulisimaks aspektiks on antud juhul mõju hindamine Are jõe ökosüsteemile. Teiseks aspektiks oleks veel ka, et paisu likvideerimisel ei tohiks tekkida keskkonna reostust nagu näiteks paisu lõhkumisel settete tekkimine ja liiga suure voolukiiruse tekke. Aruande koostamise arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist.

Keskkonnamõju hindamise etapid

Järgnevalt on välja toodud KMH etapid ja nende läbiviijad

• KMH programmi koostamine- KMH ekspert
  
• KMH programmi avalik väljapanek - otsustaja
  
• KMH programmi avalik arutelu- arendaja
  
• Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendamine -KMH ekspert, arendaja
  
• KMH programmi heakskiitmine-järelvalvaja
  
• KMH aruande koostamine-KMH ekspert
  
• KMH aruande väljapane-otsustaja
  
• KMH aruande arutelu-arendaja
  
• Tehtud ettepanekute arvestamine /mittearvestamine ja põhjendamine--KMH ekspert, arendaja
  
• Täiendatud aruande heakskiitmine-arendaja
  
• Heakskiitmina-järelvalvaja