Kuressaare sadama laevatee süvendamise ning ristlus- ja väikereisilaevade sildumiskai rajamise keskkonnamõjude hindamine. (0)

KURSUSETÖÖ
Kuressaare sadama laevatee süvendamise
ning ristlus- ja väikereisilaevade
sildumiskai rajamise keskkonnamõjude
hindamine.
S. Kruuser, A.Jalast, M.Kiholane,
T.Engmann
4.4 Võimalik mõju merepõhjataimestiku
ja ­loomastiku kooslustele.
Sissejuhatus:
· Tavaliselt hävivad merepõhjataimestik- ja
loomastik alal, kus teostatakse
süvendamist.
· Halvasti mõjub mereelustikule ka
süvendamisel tekkiv heljum, kuna heljum
vähendab vee läbipaistvust ja seega ka
valguse ning hapniku jõudmist
põhjataimestikuni.
Sissejuhatus
· Samas põhjaloomastiku asustustihedus
võib suureneda, kuna orgaanilise aine
mass vees suureneb ­ heljumi tekke tõttu
kasvab süvendamispiirkonna vahetus
lähedused filtreerijate arv.
· Tavaliselt on süvendamisel ja kaadamisel
tekkivad muutused ajutised.
· Kokkuvõttes võib saada häiritud antud
piirkonna liigiline tasakaal.
Mõjud alternatiivide kaupa
0- alternatiiv:
· Mingeid muutatusi merepõhjakooslustes ei
toimu. Säilib praegune olukord.
Mõjud alternatiivide kaupa
Alternatiivid I ja II:
· Kaovad Kuressaare sadama
sissesõiduteed piiravad vallid ja
veevahetus lahega muutub märksa
paremaks.
· Merepõhjaloomastik nii süvendamiskohas,
kui ka kaadamiskohas hävivad, kuid
taaastumine peaks toimuma paari aasta
jooksul.
Mõjud alternatiivide kaupa
Alternatiivid I ja II:
· Hukkub ka merepõhjataimestik süvendataval
alal.
· Kaadamiskohas olulist meretaimestikku ei ole.
· Samuti võib mõlemas piirkonnas toimuda paari
aasta jooksul põhjaloomastiku liikide arvukuse
kasv.
· Antud alternatiivide kasutamisel tekkivad
muutused on minimaalsed ja üldiselt
taastuvad.
Mõjud alternatiivide kaupa
Alternatiivid III ja IV:
· Mõjud sarnanevad alternatiividele I ja II, kuid
nende alternatiivide puhul jäävad alles
Kuressaare sadama sissesõiduteed piiravad
vallid.
· Põhikooslused ei ühtlustu
· Probleemiks võib kujuneda vähene veevahetus.
· Tekkivad muudatused on väikesed ja
taastuvad 1-2 aastaga.
4.5 Võimalik mõju kalakoosluste struktuurile,
kalavarudele, kalakoelmutele ning
kalapüügile
Sissejuhatus:
· Tahke heljumi tekkimine inimtegevuse
tagajärjel (süvendamine ja kaadamine)
tekitab hapnikudefitsiiti, mis on eriti ohtlik
kalade sigimise perioodil, just kalamarjale.
· Kui kala jõuab maimu ikka või on veel
vanem, siis on heljumi mõju juba tunduvalt
väiksem.
Sissejuhatus
· Kõige ebasoovitavam aeg antud töid teha
on kevadel, kui enamus kaladel on
kudemise aeg.
· Mõju kalapüügile võib seisneda selles, et
süvendustöödel tekitatav müra võib
täiskavanud kalad antud piirkonnast
eemale ajada.
Mõjud alternatiivide kaupa
0- Alternatiiv:
· Mõjud kalastikule ja kalapüügile ei muutu.
Mõjud alternatiivide kaupa
Alternatiivid I ja II:
· Antud juhul tehakse süvendamist ja kaadamist
kalakolemute lähipiirkonnas.
· Negatiivsed mõjud kevadisel kudemisajal.
· Negatiivne mõju seoses kaadamisega on nende
alternatiivide puhul suurem, kui alternatiivide III
ja IV puhul, kuna uputatav pind on märksa
suurem.
· Kokkuvõttes on negatiivne mõju kalastikule
väheoluline, kui töid ei tehta kevadel
kudemise ajal.
Mõjud alternatiivide kaupa
Alternatiivid III ja IV:
· Süvendamisel tekkivad negatiivsed mõjud on
sarnased, kui alternatiivide I ja II puhul.
· Samas kaadamise mass on tunduvalt väiksem
ja toimub merealal, kus kalakoelmuid pole.
· Negatiivsed mõjud kalastikule võivad tekkida
töödejärgsel perioodil, kuna veevahetus
halveneb, kui ladestatud pinnasest tekivad vallid.
· Negatiivne mõju on veel väiksem, kui
alternatiivide I ja II korral.
4.6 Mõju linnustikule,
maismaataimestikule ja ­
loomastikule ning maastikele
· Mõjud linnustikule on kirjeldatud
alapeatükis 4.8, kuna tegemist on Natura
2000 linnhoiualadega.
Mõju maismaataimestikule (TÜ
Eesti Mereinstituut, 2002 )
· Lootsi tänava ja Põduste jõe vahelises nurgas
kasvavad mõned puu- ja põõsaliigid:
kahevärviline paju (2 tk.), harilik pihlakas (2),
noor harilik vaher (1), harilik paakspuu (1), verev
kontpuu (1), harilik türnpuu (1), harilik kadakas
(6), harilik toomingas (1), metsistunud harilik
pirnipuu (1). Jõe kaldaosas kasvab pilliroog koos
angervaksa ja hariliku heinputkega; Lootsi
tänava serval teetammil tavalised maanteeäärte
taimeliigid.
· Kokkuvõtteks võib öelda, et
mõjutataval rannaalal puuduvad
haruldased kaitset väärivad taimeliigid
või -kooslused, mida setteväljaku
rajamine võiks ohustada (TÜ Eesti
Mereinstituut, 2002).
4.7. Mõju piirkonna elanikkonnale (sotsiaal-
majanduslikud ja kultuurilis-ajaloolised mõjud
jne.).
· Mõjutavad huvigupid on:
· Sadama omanik
· Sadama töötajad
· Sadamaklenidid
· Rannakalurid
· Sadama läheduses töötavad inimesed
· Natura 2000 koostööga tegelevad organisatsioond
· Kuresaare linn
· Saaremaa elanikkond
Negatiivsed mõjud süvendamise
ja kaadamis käigus:
Välisõhu kvaliteet
· MÜRA. Ainus välisõhu saastatus tekib ja võib ka
edaspidi tekkida süvendaja
tekitatud müraga.
· Müratase võib ulatuda kuni 100 db-ni.
· Negatiivse mõju vähendamiseks tuleks mitte
teostada süvendustöid öisel ajal kella 23.00 ja
7.00 vahel sadama akvatooriumis ja laevakanali
süvendamisel sadamast kuni 300 m kauguseni.
Võimalikud negatiivsed ja positiivsed
mõjud huvigruppide kaupa
· Linnavalitsus on huvitatud, et sadam
oleks võimalikult atraktiivne turistidele.
· Kuressaare jahisadama sissesõidutee
süvendamise ja uue kai rajamise
keskkonnamõjud:
Sadama omanik
· 0-Alternatiiv: Sadama atraktiivsus ja võimalused
turistidele teenuste osutamisel jäävad praegusele
tasemele.
· Alternatiiv I. Selle rakendumisel ristluslaevade kaid ei
rajata ja see ei vasta Linnavalitsuse kavadele.
· Alternatiivid II, III ja IV on sadama omaniku
seisukohast tõenäoliselt suhteliselt võrdselt
positiivsed. Alternatiiv II on vähem positiivsem, sest
see kallim, kuna kogu suvendatav pinnas kaadataks.
Sadama töötajad
· 0-Alternatiiv: Midagi ei muutu, tööjõu
vajadust ei teki.
· Alternatiiv I: Kuna ristluslaevade kaid ei tule,
siis ka sel juhul võib täiendava tööjõu vajadus
olla minimaalne.
· Alternatiivid II, III ja IV: Turismihooajal -
sadamas 1-2 töökoha teket.
· Negatiivseid mõjusid oodata ei ole ühegi
alternatiivlahenduse rakendumisel.
Sadama klendid
· 0-Alternatiiv. Mereturistide suhtes säilib praegune
piirang. Kruiisituriste ja reisijaid sadamasse ei tule.
· Alternatiiv I. Sadamasse võivad navigatsiooniliselt
ohutult siseneda alused kuni 2.5 m süvisega ja klientuur
mereturistide osas laieneb. Kuna aga uut kaid ei rajata,
siis kruiisituriste ja reisijaid sadamasse ei tule.
· Alternatiivid II, III ja IV. Antud huvigrupile on need
variandid sarnaselt positiivsed. Saaremaa püsiühenduse
rajamine või mitterajamine ei mõjuta mereturismi ja
nende tulekut Kuressaare jahisadamasse.
Rannakalurid
· 0-Alternatiiv. Mingeid muudatusi oodata ei ole.
Kalurid jätkuvalt sõidavad lahe lääne- ja idaosa
vahel.
· Alternatiivid I ja II. Taastub Kuresaare sadama
ehitamiseelne olukord. Kalurid võivad
takistamatult liikuda üle laevatee. seisukohast
on need alternatiivid rannakaluritele parimad.
· Alternatiiivid III ja IV. Võrreldes 0-Alternatiiviga
paraneb rannakalurite liiklemine Kuressaare
lahe eri osade vahel.
Sadama läheduses piirkonnad
· 0-Alternatiiv. Mingeid märkimisväärseid muudatusi
oodata ei ole.
· Alternatiivid I, II, III ja IV: On oodata teatud
ebamugavusi tööde teostamise tingituna mürast.
Ebamugavused on väiksemad Alternatiivide III ja IV
puhul, kuna tööde ajaline kestus on oodatavalt
märkimisväärselt (20-30 %) lühem, kui Alternatiivi I
rakendumisel, sest viimasel juhul kuulub kogu
ammutatav pinnas äravedamisele kaadamiskohta ja
veopraamide täitmine ja ka pinnase vedu nendega
võtab rohkem aega.
Natura 2000 alade majandamist ja kaitset
korraldavad institutsioonid ning looduskaitsega
tegelevad organisatsioonid.
· 0-Alternatiiv: Täiendavaid negatiivseid mõjusid
Kuressaare lahe ja Kura kurgu Natura 2000 aladele ei
teki.Võib olla teatud risk navigatsiooniavariiks ja sellega
kaasnevaks merereostuseks,(keeruline aluse liikumine
laevakanalis)
· Alternatiivid I, II, III ja IV. Tekivad ehitusaegsed
negatiivsed keskkonnamõjud nii süvendamisel kui ka
kaadmisel tekkiva heljumi võimalikul levialal.
· Neid on võimalik leevendada, kuid täielikult vältida pole
tõenäoselt siiski võimalik. Tekkivad mõjud on suuresti
taastuvad.
Saarmaa elanikkond
· Saaremaa elanikkonnale tervikuna on
halvim 0-Alternatiiv, kuna ei teki olulist
turisminduse arengut Kuressaare sadama
kaudu. Parimateks lahendusteks
Alternatiivid III ja IV, jääb maha Alternatiiv
II ja juba halvem on Alternatiiv I.
4.8. Hinnang olulise mõju võimalusele
Kuressaare ja Kura kurgu ning Abruka Natura
2000 alade terviklikkusele, eesmärkidele ja
võtmeliikidele, spetsiaalse Natura 2000
ala(de)le süvendatud mõju hindamise vajaduse
määratlemine.
Lähtusime järgmistest EL Direktiividest:
1) Direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade
kaitsest - Elupaikade Direktiiv.
2) Direktiiv79/409/EEC lindude kaitsest ­
Lindude Direktiiv.
Kuressaare jahisadama sissesõidutee
süvendamise ja uue kai rajamise keskkonnamõjud
Keskkonnamõjude hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 käsitleb
mõju hindamist Natura 2000 alasid. Kuna antud
tegevus võib mõjutada
Natura 2000 objekti. Ja seda tuleb KMH põhjalikult
käsitleda.
1) Kuressaare lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on
laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning
laidude (1620),linnuliikide, sealhulgas rändlindude
elupaikade kaitse. Elupaikade kaitsmine on antud
Natura 2000 hoiuala eesmärgiks.
2) Mullutu-Loode Natura 2000 linnuhoiuala.
Mõjud on analoogsed. Kai ehitamine iseenesest ei
tekita tõenäoselt olulist mõju selle Natura 2000
linnuhoiuala eesmärkidele, teviklikkusele ja
võtmeliikidele.
Kuressaare jahisadama sissesõüidutee
süendamise ja uue kai rajamise keskkonnamõjud
3) ja 4) Kavatsetavate tööde mõju Abruka ja
Kura kurgu hoiualadele on tõenäoselt kõikide
alternatiivlahenduste puhul väheoluline. Võib veidi
negatiivne mõju leida aset Alternatiivide I ja II
puhul, kui kaadatava pinnase maht vähese
kaadamisalale on suurem.
Kokkuvõtte
· Kuressaare sadamas ristlus- ja väikelaevade
kai ehitamine ja sadama sissesõidutee
süvendamine ei ole vastuolus Natura 2000
alade majandamise printsiipidega.
· Kuressaare sadam jahisadamana on
kasutusel ennem, kui Natura 2000 võrgustik
Eestis eksisteeris.
· Kuressaare sadam on antud Saaremaale
oluliseks majandustegevuse arengu
tagatiseks.
· Võimalikud negatiivsed mõjud Natura 2000
Abruka ja Kura kurgu hoiualadele on tühised.
· Võimalikud negatiivsed keskkonnamõjud
valdavalt leevendatavad ja/või taastuvad.
· Sissesõidutee vallide allesjäämine on aga
tõenäoselt positiivse mõjuga.
· Reguleerida Natura 2000 alade külastamine.
· Laevatee vallid alles jäävad, tuleb
nendele minek rangelt ja täpselt
reguleerida.
· Oluline on vastava teabe
kättesaadavus mereturistidele ja ka
kohalikele elanikele.
4.9 Võimalikud keskkonnariskid uue ristlus- ja
väikelaevade kai ehitamise, sissesõidukanali
süvendamise ja nende hilisema ekspluatatsiooni ajal.
Töödeaegsed riskid:
· Need riskid seonduvad kõige rohkem
nende asjadega, mis on seotud
kaevamistööde, süvendmise, ja nende
praamidega,mis veavad kaevatud pinnast.
· Näiteks kui praam satub madalikule ja
jääb sinna kinni ja ei saa sealt enam
kusagile liikuda. Siis võivad tekkida tõrked
seadmetes, kasvõi tulekahjud.
· Meeskond peab olema võimalikult
treenitud ja välja õpetatud et selliseid riske
ette ei tuleks.
· Peavad olema kõik päästevarustus ja
tulekustutid ja muud avarii likvideerimise
vahendid sadama läheduses olemas. Et
saaks avarii olukorras kiirelt tegutseda.
Hilisemad, kai ja laevakanali ekspluatatsiooniaegsed
keskkonnariskid:
Keskkonna riskideks võivad olla tormid, jää
liikumie , vee taseme suur tõus jne. Ja need
riskid on ka siis võimalikud kui eiratakse
ohutusnõudeid mis töödel kehtestatud on.
0-Alternatiiv
Ükes probleemiks võib saada vee all olevad
künkad ja ebaühtlane sügavus. Mis võib tekitada
navigatsioonis probleeme.
I ja II Alternatuiiv
Siis tekib suur võimalus praamide
navigatsiooni avariideks, kuna vallid ei kaitse
tuulte ja jää liikumise korral. Ja see võib olle
suureks probleemiks.
III ja VI Alternatiiv
Vallid muudetakse vees välja ulatuvateks ja
sügavaks tehakse ka sisseõidu tee(3m ) ning
laius tehakse ka piisav 50 m , siis on lootust et
navigatsiooni riske tekib väga väikse
tõenäosusega. Ohutumaks muutub
navigeerimine ka Pisku madala piirkonnas.
4.10 Keskkonnamõjude olulisuse võrdlev hindamine.
(v.a. mõju Natura 2000 objektidele, mida vaadeldakse
Lisas 5)
Olulised negatiivsed mõjud:
Need on suunaud eelkõige seal tegutsevatele
rannakaluritele kui ka elanikkonnale.
0 ­Alternatiiv
Hetke olukord.
Olulistemaks mõjudeks oleks:
1)Ranna etrofeerumine ( täiskasvamine), kuna
vesi liigub vähe seal .
2)Navigatsiooni risk suureneb, kuna ei tunta seal
olevat pinnast.
3)Nähtavus merele on halb.Mere vaate häirimine.
· I ja II ­Alternatiiv
1) meregeoloogilised mõjud: loodusliku merepõhja reljeefi
muutumine sadama akvatooriumis süvendamise
tagajärjel
2) hüdrobioloogilised mõjud: põhjataimestiku ja -loomastiku
otsene hävimine, sedavõrd, kuivõrd seal seda säilinud
on
3) Kaadamiskohal ning tekkinud tahke hõljumi settimisel
võib see hõlmata akvatooriumi kuni 2-3 km ja rohkemgi
raadiuses, sellega võib kaasneda kalade ning
veelindude toidubaasi vähenemine, mõju kestab 2-3
aastat.
4)Võimalik on süvendustöödega kaasneva ja
reostunud heljumi kandumine
kalakoelmutele
5)merepõhja elustik hävineb täielikult seal
kus süvendatakse ja kaalatakse pinnas.
Veelindude toidubaasi vähenemine, mõju
kestab 2-3 aastat.
6)Mere põhi saab kahjustatud.
7) Kalavarud vähenevad ( taastub 1-3
aastaga)
III ja IV ­Alternatiiv
Mereelustik ja põhjaelustik hävineb.
Olulised positiivsed mõjud:
Alternatiivid I ja II
1)normaalsete navigatsiooni tingimuste loomine
2)väheneb risk laevaavariideks ja merekeskkonna
äkkreostusteks
3) Mõju piirkonna majandusele on positiivne ja
pikaajaline
Alternatiivid III ja IV
1)navigatsiooni paranemine ( Eriti Pisku madalik),
mereohutuse tõus.
2)Atraktiivsuse tõus ja turistide külastavus
3)Suurte laevade(kruiisid) vastuvõtt sadamas ja
nende seisutingimused.
4.11 Negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise
või vältimise võimalused (s.h avariide ennetamise
meetmed ja tagajärgede likvideerimise võimalikud
lahendid) alternatiivlahenduste kaupa.
0 Alternatiiv
1.Peab kehtestama reeglid Kuressaare,
Abruka ,Mullutu-Loode ja Kura kurgu
hoiualadel mereliiklejatele väikesaartel,
laidudel ja Kuressaare sadama
sissesõidutee vallidel.(0-alternatiiv).
I Alternatiiv
2. Süvendamist ja kaadamist teostada
teatud ajaperioodil (vältida tööde
teostamist aprillist juuli lõpuni), et vältida
tekkiva tahke heljumi settimist
kalakoelmutele.
3.Vältida Laimadala lõunatipust 100m lõuna
pool süvendustööde tegemist septembris
ja oktoobris, vältimaks rändlindude
häirimist Kuressaare lahe peatuspaigas.
4.Töid teostav meeskond peab olema
adekvaatselt koolitatud, et tööd saaksid
teostatud võimalikult väikse riskiga ning
peetaks kinni kõikidest reeglitest ja
ettekirjutustest. Oluline on katehniline
valmidus võimalikeks avariiolukordadeks
(nt õlireostuse likvideerimine).
II- Altenatiiv
5.Rajatava kai ehitusel vältida täitematerjalina ja kai
kindlustamisel kohalike randade kive vaid hankida need
mujalt.
III- Alternatiiv
6.Ujula abajal vajaliku veevahetuse tagamiseks vältida
idamuulil ja läänemuulil ammutatava pinnase vallidesse
ladestamist.Pinnas tuleb vedada kaadamiskohta.
7.Kuressaare lahe ida ­ ja läänekalda veevahetuse
säilitamiseks tuleks sadama sissesõidutee vallid
ladestada nii, et nende vahel oleks 50m laiune ja 3m
sügavune laevatee, vallidesse jätta avad veevahetuseks
ja mereelustiku liikumiseks.See aitaks kaasa ka
rannakalurite hõlpsamale liiklemisele püügikohtade
IV-Alternatiiv
8. Kaevama peaks sel perioodil , kui ei ole
taimede vegetatsiooni. Ja kaevatav pinnas
tuleks vedada kaadamise kohale, kuna see ei
sobi kusagile täitematerjaliks.Ja seda ei saa
kuasgil mujal kasutada.Ning selle rakendamisel
peab eeltoodud punktidest samuti kinni pidama.
Pinnast, milles ükskõik millise reostuskomponendi
sisaldus on üle piirarvu tööstustsoonis ja milles rohkem,
kui ühe reostuskomponendi sisaldus on üle piirarvu
elutsoonis, merre uputada ei tohi.
Tarvis on süvendustööde käigus rakendada meetmeid
heljumi leviku piiramiseks.
4.11.Negatiivsete
keskkonnamõjude vältimise
võimalused
· Kehtestada mereliiklejatele reeglid Kuressaare, Abruka,
Mullu-Loode ja Kura kurgu hoiualadel
· Süvendamist ja kaadamist teostada teatud ajaperioódil
(kalakoelmute kaitseks)
· Vältida Laimadala lõunatipust 100 m lõuna pool
süvendustööde tegemist septebris ja oktoobris
(rändlindude kaitseks)
· Kindlustada töid teostava meeskonna kõrge kompetents
Järg...
· Rajatava kai ehitusel vältida täitematerjalina ja
kai kindlustamisel kohalike randade kive
· Vältida Ujula abajal idamuulil ja läänemuulil
ammutatava pinnase vallidesse ladestamist
· Kuesaare lahe ida- ja läänekalda veevahetuse
säilitamiseks tuleks sadama sissesõidutee vallid
ladestada nii, et nende vahel oleks 50 m laiune
ja 3m sügavune laevatee, vallidesse jätta avad
veevahetuseks ja mereelustiku liikumiseks
5.Lodusressursside kasutamise
otstarbekus Kuressaare sadamas uue
kai rajamisel
· 0 Alternatiiv- ei teki vajadust täiendavaks
loodusressursside kasutamiseks
· Alternatiivid I ja II- (uut kaid ei rajata). Uusi
loodusressursse ei kasutata ehitusmaterjaldeks.
· Alternatiivid III ja IV ­ rajatakse uus ristlus-ja väikelaevde
kai, selle ehituseks kasutatakse vähe looduslikke
materjale.
6.Võimalike alternatiivlahenduste
võrdlemine ja keskkonnakasitseliselt
parima reaalse alternatiivlahenduse
valik
· 0- Alternatiiv: Kursessaare sadamat ei rekonstrueerita,
sissesõiduteed ei süvendata ning uut kaid ei rajata
· I- Alternatiiv : Sadamasse navigeerimise ohutumaks
muutmiseks süvendatakse ja laiendatakse
sissesõidutee, kuid kaob kaitse tugevate külgutuulte ja
lainetuse vastu
· II- Alternatiiv: Lisaks sissesõidutee süvendamisele ja
laiendamisele rajatakse uus kai sadama lääneossse
· III- Alternatiiv: Lisaks sissesõidutee süvendamisele ja
laiendamisele ning uue kai loomisele säilitatakse
olemasolevad vallid
· IV- Alternatiiv: Sissesõidutee süvendatakse 3m
sügavuseks ja 50 m laiuseks, rajatakse uus kai.
Vallidesse jäetakse avad