Meie poliitilised nõudmised peituvad igapäevategevustes. Ernest Gellner poliitikafilosoof, 1994. avaldas ,,Conditions of Liberty" --> ,,Kodanikuühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogum, mis on piisavalt tugev vastu panemiseks riigile, takistab riigi survestamast atomiseerimast, ühiskonda." Edward Shils tsiviliseeritud ühiskond. Inimesed arvestavad üksteisega, siiras tahe midagi teha üldiseks hüvanguks. Avalikkus Jürgen Habermas uuris avalikkust kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa. Avalikkus on see koht, kus toimub kommunikatiivne demokraatia ideaalne demokraatia toimimise vorm on selline, kus saame kõik avalikult käia oma mõtted ja parim valitakse välja võimuvaba kommunikatsiooni käigus domineerimisest vaba arutelu. Jagab ühiskonna kaheks: elavik (life world lebensweld) ja süsteem
John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson Maurice Blondel Neo-Tomism Jacques Maritain Etienne Gilson Philosophy of Transcendence Personalism Gabriel Marcel Karol Wojtila Martin Buber Emmanuel Levinas
Kui ei, siis miks? · Millised on Frankfurdi koolkonna kõigile esindajatele omased põhiväited? · Milline on Horkheimeri ja Adorno arvates kultuuritööstuste roll tänapäeva ühiskonnas? · Võrrelge Horkheimeri ja Adorno nägemust kõrg- ja massikultuurist Walter Benjamini seisukohtadega. · Mida mõistab Marcuse kaasaja ühiskonna "ühedimensioonilisuse" all? · Tooge näiteid operatsionalismi kasutamisest ühiskondlike probleemide kirjeldamisel. · Mille poolest eristub Habermas varasemast Frankfurdi koolkonnast? Esitage tema põhiseisukohad. · Kuidas näeb nüüdiskultuuri Birminghami koolkond? Millega sellise teooria tekkimist seletada?
IN THE LIGHT OF RECENT DEVELOPMENTS IN MEDIA ECONOMY AND TECHNOLOGY, HOW VALID IS THE CRITIQUE OF THE FRANKFURT SCHOOL OF MEDIA DECEIVING AND PACIFYING THE POPULATION? Essay Tallinn 2013 The rapid development of computer technologies and internet has been one of the main factors affecting our everyday life over the last decades. They have made our life more efficient, comfortable and also changed the way we communicate and consume media. Digitalization has also brought us many new platforms and more possibilities for media to reach even more people. The internet is allowing anyone to share information instantly to all over the world. It might be thought that with all these new developments, problems like controlling of the media and deceiving people are gone, but it seems that things are not that clear. When the first newspapers a...
Pikaajaline ja spontaanne Turumajandus Adam Smith- iseenda huvides vabalt tegutsevad inimesed aitavad kaasa õldise heaolu kasvule. Nähtamatu käsi suunab majandust efektiivsema ressursside paigutuse suunas. Freidrich A. Von Hayek- vabas turumajanduses tekib spontaanselt efektiivsem süsteem kui tsenraalse planeerimise teel. Turg on kõige täiuslikum aju meie planeedil. Avaliku arvamuse mõiste kaks külge Avalikkuses esitatud arvamused Jürgen habermas: avalikkuse kujunemine Arvamusliidrid, ajakirjanikud, vaimueliit Meedia analüüs (kontentdiskursuse analüüs) Häälekas vähemus Enamike inimeste arvamus George Gallup: public opinion research Tavaline inimene, rohujuure tasand Ankeetküsitlus, valimistulemused Vaikiv enamus Enamuse arvamuse tajumine Väärkonsensus- inimesed ülehindavad üksteise arvamuste sarnasust
väärtusi nagu oli Filosoofia puhul. Tuleb osata teisi veenda heade väärtuste osas. Ei tohi pöörduda oma seltskonnaga, vaid ka teisi veenda, et tasub nendest väärtustest kinni hoida. lk 288. „Post-Filosoofiline kultuur…“ lk 289. Teadus oli see, kus filosoofiat määratleti Tõe kaudu – see vajas õigustust nii nagu jumal vajas õigustust. Teadus asus kui jumala kohale. Nüüd pole ka enam mitte seda. Seminar 13. J. Habermas. Filosoofia kui kohahoidja ja interteet. artikkel “Filosoofia kui kohahoidja ja interpreet” probleemipüstitus Kanti-järgse filosoofia-kriitika vormid filosoofia kui kohahoidja filosoofia kui interpreet 1981. aastal kirjutatud artikkel. Ajendiks seda kirjutada on olnud Rorty üks teos. Polemiseerib tolleaegste vaadetega. Rorty „Demograafia“. Haberman teeb ka tagasivaate filosoofia
soodustavad kriitiliste indiviidide arenemist. Müstikast vabanenuna ja paljundatavana (kergemini kättesaadavana) on kunst võimeline tootma rohkem kriitilisi indiviide, kes suudavad hinnata ja analüüsida oma kultuuri ja ka nende ümber kiiresti muutuvat, industrialiseerivat ja urbaniseeruvat ühiskonda. eesmärk edendada radikaalset kultuuri- ja meediapoliitikat, luua alternatiivseid kontrakultuure. Jürgen Habermas ja ,,Avalikkuse struktuurimuutus" 6 poliitilise avalikkuse rolli ja struktuuri muutus Habermas eristab nelja ajaloolist avalikkuse vormi: 1. hellenistlik avalikkus; Antiik-Kreekas oli polis avalik sfäär debattide ja ühistegevuste jaoks. Kodanikud ei tegelenud tootmisega, aga nende staatus sõltus nende rollist majapidamise peana. 2. feodaalne (representatiivne) avalikkus;
" Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. "Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida." K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas rõhutab seejuures: kui soovime olla kindlad, et ühiskondliku kokkuleppe mudel töötab, siis tuleb süstemaatiliselt kaitsta üksikisiku autonoomiat ja võrdõiguslikkust tema osalemisel ühiskonnas ning turu toimingutes (Habermas 1996, 44-45). Seega kuulub poliitilise otsustusprotsessi läbipaistvus ja
20.sajandil. Gramsci: hegemoonia on ühiskonna kontrllimine kultuuriliste vahenditega. Poliitiline ühiskond valitsus, tsiviiliühiskond kool, massimeedia. Domineerimine üks klass ekspluateerib teise klasse kasumi ja toodangu maksimeerimise eesmärgil. Frankfurdi koolkond. Kriitiline mõistus. Instrumentaalne mõistus. Frankfurdi koolkond nimetus, mis oli antud teadaste grupile, kes töötasid Frankfurdi sots. uuringute instituudis. Grupi peamised figurid olid Adorno, Marcuse, Habermas, Horkheimer, Fromm. Adorno kultuuritööstus muudab sarnaseks, pidurdab kriitilist mõistust, kõrvaldab teisitimõtlemise, propageerib nõustumist ja allumine. Marcuse kirjeldas äril, reklaami ja võlts võrdusel põhenevalt massitarbimise ühiskonda kui ühedimensioonilist. Habermas esimene avaliku sfääri variant oli 18. sajandi kohvi, kus said kokku aktiivsed poliitikas osalejad. Avalik sfäär hakkas kujuneda tänu kapitalismi arengule, individualismile. Kriitiline
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Taani Sotsiaalsüsteem referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 RIIGI JA VABATAHTLIKU SEKTORI SUHTED TAANIS Referaat uurib Taani riigi ja vabatahtliku sektori vastastikuste mõjutuste ajalugu, kirjeldab ning mõtestab lahti vabatahtliku tegevuse ulatust ja tüüpe ning vabatahtliku sektori muutuvaid rolle. Selleks vaadeldakse artiklis vabatahtlike organisatsioonide tegevust sotsiaalhoolekande vallas viimase 150 aasta vältel. Riigi ja vabatahtliku sektori vahelistes suhetes saab eristada nelja perioodi. Esimest iseloomustab liberaalne sotsiaalpoliitika, mida toetab vabatahtliku sektori topelt mudel, millele on omane tugev vajadus eneseabi ja heategevate algatuste järele. Teist perioodi iseloomustab sotsiaalsete õiguste ja riigi kohustuste järkjärguline sisendamine ning se...
teadusasutuses. 1926.aastal abiellus ta endast kümme aastat vanema hiljem maailmakuulsaks saanud psühhoanalüütiku Frieda Reicmanniga, kes suhtus Erichisse emalikult ja tegi talle ka pikaajalise psühhoanalüüsi. Nelja aasta pärast nende kooselu siiski lõppes. Aastail 1929-1932 töötas Fromm Maini-äärse Frankfurdi ülikooli Sotsiaaluuringute Instituudis. Tollesse asutusse oli koondunud mitmest sotsiaal- ja kultuurifilosoofist koosnev rühm (H. Marcuse, T. Adorno, J. Habermas jt), keda tuntakse sotsioloogias Frankfurdi koolkonnana. 1933. aastal pages Fromm koos sadade teiste Saksamaa intellektuaalidega Ameerika Ühendriikidesse. Ameerikas oli Fromm lähedastes suhetes endast 15 aastat vanema Karen Horneyga ning arendas tihedat koostööd nimekate psühholoogidega. 1941. aastal avaldas ta oma esimese laia tähelepanu võitnud teose ,,Escape from Freedom" (,,Põgenemine vabaduse eest").1944. aastal astus
Kasutatud allikad: • ESTONICA Esseistlik teabekogu Eestist http://www.estonica.org/ • Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus • Annus, E. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. - Keel ja Kirjandus 2000/11). • Andresen, L. 2007. eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita • Habermas, J. Modernsus — lõpetamata projekt. Akadeemia 1996, nr. 1. • Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast. Kirjastus Varrak, Tallinn • Juske, A. Postmodernism, Vikerkaar, nr 8-9/1993 • Zsilka, T. Modernism ja postmodernism. Keel ja Kirjandus, 1992, nr. 10
dekonstruktsiooni.) Diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milliste ütluste organiseeritud kogum, tekst kontekstis Diskursuseanalüüs - keeleteaduses ja kultuuriuuringuis kasutatav meetod või meetodite kogum diskursuse uurimiseks. tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud ideoloogilisust ning tekstidesse sissekodeeritud eelistatavat tõlgendust Elamismaailm - meie vahetu maailm,argielu, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes. Habermas jagab maailma elamismaailmaks ja süsteemiks, kaasaja suurim probleem on nende vaheline vastuolu. Elumaailmas on oluline see, et vastastikku mõjutatakse üksteist keele vahendusel, see teeb võimalikuks inimestevahelise aruka konsensuse saavutamise. Süsteem on muutunud, see rabestab elumaailma struktuure. Süsteem on tunginud elumaailma ja pannud selle hädaohtu (inimestevahelise loomuliku vastastikuse mõjutamise). Argielu
järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner. · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer. · Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys. · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer. · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen. · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse. Saksamaa lipp Saksamaa vapp 9
" Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas "Kommunikatiivse tegutsemise teooria" (Theorie des kommunikativen Handelns) (ingl. k. 1984): kasutamiskõlbulikud teadmised tekkivad avatud, domineerimisest vaba kommunikatsiooni käigus. Kommunikatsioon toimub avalikkuses. Jürgen Habermas uuris avalikkust – kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa
" Märgib aga kohe, et selline def. on ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik Kaks viisi vaadelda: laiemalt ja kitsamalt. 29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas "Kommunikatiivse tegutsemise teooria" (Theorie des kommunikativen Handelns) (ingl. k. 1984): kasutamiskõlbulikud teadmised tekkivad avatud, domineerimisest vaba kommunikatsiooni käigus. Kommunikatsioon toimub avalikkuses. Jürgen Habermas uuris avalikkust – kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa
poolt ekslik otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel postimpressionismil (Gauguin, Van Goch, Cezanne), vabavärss luules, abstraktsionism, minimalism. Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest. T. S Eliot. Mathew Arnold. Bell,Clive Art www.csulb.edu/~jvancamp/361r13.html Habermas, Jürgen1992 1982 Uuskonservatiivne kultuurikriitika Ameerika 42 Ühendr Vikerkaar 5/ 52 64 Adamson, Jaanus 1996 Postmodernne detektiiv Vikerkaar 4/ 72 85 Eliot, T.S 1997 Valitud esseesid Benjamin, Walter The Work of Art in the Age of Mechanical Reproduction http://pixels.filmtv.ucla
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Margins of Philosophy (1982) The Post Card: From Socrates to Freud and Beyond (1987) The Truth in Painting (1987) Of Spirit: Heidegger and the Question (1989) Given Time: I. Counterfeit Money (1992) (With Geoffrey Bennington) Jacques Derrida (1993) Memoirs of the Blind: The Self-Portrait and Other Ruins (1993) The Gift of Death (1995) Archive Fever: A Freudian Impression (1996) The Work of Mourning (2001) (By Giovanna Borradori) Philosophy in a Time of Terror: Dialogues with Jürgen Habermas and Jacques Derrida (2002) The Problem of Genesis in Husserl's Philosophy (2003) The Gift of Death, Second Edition & Literature in Secret(2008) The Beast and the Sovereign, Volume I (2009) The Beast and the Sovereign, Volume II (2011) Signature Derrida (2012) The Death Penalty, Volume I (2013) 10 6. Seosed tänapäevaga Kõige enam seostub minu jaoks tänapäevaga jälje teooria. Igapäevaselt kasutatakse interneti
· Kuritegevus: vägivald, deviantsus, tolerantsus · Haridus harivad saates keeleõpe, kokasaated Haridus kui süsteem koolivägivald, suhted · Perekond: Kuidas kaaslast leida; lastekasvatamine; kodune elu · Majandus: tarbimise mõjutamine; uued tooted ja teenused, nt TV Shop · Religioon: tõekspidamiste levitamine · Võim ja poliitika: avalikud debatid, imago kujundus, sobivad programmid, sotsiaalne lojaalsus 49. meediateooriad: Innis, McLuhan, Habermas, Baudrillard, Thompson ja tema erinevat tüüpi suhtlemistüübid? Kommunikatsioon ehk info edastamine ühel indiviidilt teisele või ühelt grupilt teisele Info edastamine on oluline olnud igal ajalooperioodil ning vastavalt sellele saab ennustada ühiskonna olemust ja kultuuri (Harold Innis, 1950, 1951) Nt kui info edastamine toimub ainult kivisse lõigatud sümbolite abil, siis see küll püsib kaua ent pole
andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Jürgen Habermas (1929-) Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastul alguse saanud ratsionaliseerumine oli alguses positiivne, kuna võimaldas inimestel vabalt oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka
tegevusi määratleme. Nt. keegi tahab rääkida sellest, kuidas ühiskonnas valitseb mingi tulude jagamise põhimõtetes mingi üldine ebaõiglus ja talle öeldakse, et ei, et see on liiga abstraktne ja emotsionaalne väide, et kui te leiate mingi koha, kus ühe isiku X sissetulekud on liiga väikesed võrreldes teise isiku Y-kuga, kellel on samasugune kvalifikatsioon ja tööpanus, et siis me saame rääkida ebaõiglusest, aga muul juhul mitte. 54. Mille poolest eristub Habermas varasemast Frankfurdi koolkonnast? Esitage tema põhiseisukohad. Jürgen Habermas (sünd. 1929). ,, 1981. aastal ilmunud ,,Kommunikatiivse tegutsemise teooria" I- II. Senine Frankfurdi koolkond on üldiselt oma kultuurivaates olnud pigem kas pessimistlik või äärmiselt pessimistlik, siis Habermase puhul hakkab siia sisenema ka optimistlik noot ja positiivne programm, mis varasemale koolkonnale iseloomulik olnud ei ole. a. Modernsus kui lõpetamata projekt
Marksistide arvates oli see inimkonnale suurem oht kui klasside mahasurumine. Modernismi põhiprobleem seisneb siiski selle praktikas. Teadusliku mõistuspärasuse domineerimine surus välja teisi, avatusele ja intuitsioonile põhinevaid mõtlemisviise. Mõistuspärasuse puhul on probleemiks eraldada fakte ja väärtusi. Modernismi peetakse purustavaks sõjamasinaks, mis hävitab kõik enda ees oleva. Modernistidel ja postmodernistidel on mitmeid lahkarvamusi. Jurgen Habermas argumenteerib, et ei tohiks loobuda modernismi kesksetest ideedest, vaid peaks hoopis üritama lõpetada poolikuid projekte läbi teiste mõtlemisviiside vormide. Postmodernismi pooldajad aga väidavad, et modernismi ei saa enam lõpetada ega ,,päästa". Selle asemel tuleks edasi liikuda ja leppida faktiga, et absoluutset tõde pole olemas, mis oli modernismi eeldus. Postmodernism, kui epohh Posmodernismi epohhi võib jagada kolme dimensooni
31. Emile Durkheim sotsiaalne fakt viga, sest valitsevate klasside ideoloogia on 32. Georg H. Mead oluline teine neid pimestanud. 33. Max Weber - ideaaltüüp c) rollikonflikt 34. Jürgen Habermas avalik sfäär 4 40. Millise akuturatsiooniprotsessi on läbi tenud a) Ükspuha millise kooli õpilasi me vaatama, väliseestlane, kes ei oska enam eesti keelt? jõukate vanemate lapsed saavad peale kooli a) Assimilatsioon lõpetamist alati paremini hakkama b) marginalisatsioon b) Nii jõukate kui vaeste vanemate lapsed saavad 41
ja ettepanekute kaalumist Valitsuse hindamise alused Vaatamata erinevatele väärtustele, keskendutakse valdavalt järgmisele: ® Stabiilsus ja kord ® Aineline heaolu ® Kodanikuõigused ® Demokraatlikkus Osalemine diskursiivsel väljal n Bourdieu: väljad, avanemine ja sulgumine, ortodoksia ja heterodoksia n Kodanikeühiskonna sisuline toimimine eeldab vastava diskursiivse välja olemasolu n Jürgen Habermas: n Elumaailm (elavik) vs süsteem n Avalikkussfäär: ideaalne kommunikatsiooniolukord, deliberatiivne arutelu, praktiline veenmine n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess võimaldab jõuda parimate lahendusteni (vrd J. S. Mill) ja lahendi suurema legitiimsuseni (vrd Luhmann) n Seni ulatusliku legitiimsusega rahvuspatriotism võib uut tüüpi riigis asenduda pühendumusega demokraatlikele
emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi. Inimesed muutuvad robotiteks, individuaalsus kaob. Kapitalistlik kultuuritööstus toodang standardiseeritud nagu tootmisliini toodang. 20. Jürgen Habermas Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastu ratsionaliseerimine oli positiivne: inimesed said vabalt arvamust avaldada avalikus sfääris. Kapitalismi areng takistab ühiskonna kriitilist analüüsi ja ei saa ka arvamust vabalt avaldada. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus, kuid see tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega. 21. Pierre Bourdieu ühiskond koosneb väljadest ehk sfääridest, millel on kindlad
ärritavad struktuurilised küsimused. See läbi asetab ta ennast järjest rikkamate hulka rühkiva ühiskonnas peavoolust välja poole ja marginaliseerub, muutub ohtlikuks. Ideed kaotavad kõlapinna, suudetakse suruda nad äärepeale, kus kõnetusjõud on järjest nõrgem. Ta kirjutised tabasid valusat kohta. Suur osa kriitikast on endiselt aktuaalne ja selleläbi võib kirjeldada meie oma ühiskonna probleeme. Jürgen Habermas (1929) Põhiteooria on ,,Kommunikatiivse tegutsemise teooria" III (1981) Üle 1000 lk. Ta on väga viljakas ja kirjutanud suure hulga muid teoseid. Senine Frankfurdi koolkond on üldiselt olnud pessimistlik või äärmiselt pessimistlik, siis Habermase puhul hakkab sisenema mingisugune optimistlik noot ja positiivne programm. Ühes omas varases artiklis rääkis ta modernsusest kui lõpetamata projektist. Väitis, et valgustusaja ideaalne ei või sugugi mitte kõrvale heita
Madalmaades. Kultuur Peamine artikkel: Saksa kultuur Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse
sellele probleemile. III faas krooniline faas , see töhendab seda et peale töö mitte miski ei huvitu, lisandub sihitu töötamine. IV faas kokkuvarisemine, nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt G-Soros- juudisoost, filantroop, pururikas magnaat Rahastanud reforme. Kõik muutub kullaks mida kuulutab. Palju raamatuid Globaalse kapitalismi kriis- rõhutab seda, et turufundalism on sama ohtlik nagu kommunism. Elav klassik2)- Jürgen Habermas 1929- Sakslane, kes siis ka on üks frankfurdi traditsioonide jätkaja. Peab ennast M. Horbhaimeri õpilaseks. Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime" Kommunikatiivse tegevuse teooria" Sisuks on see, et tänapäeval ikkagi kõige aluseks on keeleline kommunikatsioon. Iga ühiskond põhineb kommunikatiivsel tegevusel. Tegevus toimub keele abil, keeles sisalduvad ka normid. Kriitika esindaja.
sellele probleemile. III faas krooniline faas , see töhendab seda et peale töö mitte miski ei huvitu, lisandub sihitu töötamine. IV faas kokkuvarisemine, nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt G-Soros- juudisoost, filantroop, pururikas magnaat Rahastanud reforme. Kõik muutub kullaks mida kuulutab. Palju raamatuid Globaalse kapitalismi kriis- rõhutab seda, et turufundalism on sama ohtlik nagu kommunism. Elav klassik2)- Jürgen Habermas 1929- Sakslane, kes siis ka on üks frankfurdi traditsioonide jätkaja. Peab ennast M. Horbhaimeri õpilaseks. Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime“ Kommunikatiivse tegevuse teooria“ Sisuks on see, et tänapäeval ikkagi kõige aluseks on keeleline kommunikatsioon. Iga ühiskond põhineb kommunikatiivsel tegevusel. Tegevus toimub keele abil, keeles sisalduvad ka normid. Kriitika esindaja.
Metateooria- teooria teooriast. Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsi...
- Õiglus – võimaluste võrdsus, meritokraatia (võimekate võim) käsitlus; kas kõik on võrdsed? <-- piirang liberalismile; majanduslikult võimekate inimeste kätte võib usaldada võimu - Tolerantsus – mh. sõnavabadus, pluralism, läbipaistvus jne. 19. sajandi avalikkus -- piiratud osa rahvastikust (ühiskonnast) Saksamaal klubilised koosviibimised ja lugemisringid --> diskusioonid --> arutelu jõuab poliitikasse Jürgen Habermas -- uut liiki avalikkus nö "massiühiskond"; klassikalise liberaalsuse vabadus ei kehti; ühiskond kui "vabaduste tarbija" kui valmistaja; kes pole tugev, tarbib teiste poolt valmistatud vabadust o Liberalism ja demokraatia: - demokraatia loomult elitaarne (antiikkultuurist), demokraatia piirab vabadusi juba seadusandluse alusel; liberaalse demokraatia ja autoritaarsuse vahe -- eliidi osa
Materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism). Klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf). Kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond). 14. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Frankfurdi koolkond. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Cramsci ja Althusseri ideoloogiateooria. Habermas. Marksistlik esteetika: Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Marxism: on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikale ja kogu maailmale tervikuna. Marksismile
Dzihaad kui postkoloniaalne postmodernismi peegeldus, mitmed liidrid seal on lääneliku haridusega ning viivad teadmised üle, käituvad lääneriikidega nii nagu nemad käituvad nendega. Peegeldus, ntks Ameerikas piinamine ülekuulamise vahendina ehk lääneriigid on ka silmakirjalikud ja kasutavad surmameetodit info jaoks. Väärtust kaitstakse nende samade väärtuste rikkumisega. Läbiva joonena on solidaarsus vaatamata võimalikule välisele kahjule. Fundamentalism Habermas defineerib seda kui enda ideaalidest kinnipidamist põikpäisena, keeldutakse muutumast. Religioonis on tavaliselt olnud keegi kes religiooni tõlgendab. Modernismis oli religioonil monopol, endisel kujul ei saa religoon aga enam ennast kehtestada. Fundamentalism püüab taastada religooni monopoli. Kas kirikul on religiooni monopol? Kas religioonil on suurem roll modernismis või postmodernismis? Kehtestab taas kiriklikud dogmad kas või jõuga ehk ongi reaktsioon
normatiivselt mõjuvat ja mõjusat struktuuri, on võimalik ja otstarbekas ühendada normatiivne ja kausaalne õiguse uurimine. Õiguse teooria puhul on tegemist õiguskorra kui terviku uurimisega tegeleva ja seega iga üksikisiku õigusi käsitleva sotsiaalse fenomeniga. Brusiini õiguse teooria on kontseptuaalselt paljus seotud sotsioloogiliste algetega. Ratsionaalne praktiline diskurssJürgen Habermas esitab väite, et tõeline vastastikuse mõistmise saavutamine on võimalik üksnes sunnivabas kommunikatsioonis. Vastastikuse mõistmise vältimatu tingimus on vaba vestlus, sest vaid sellises vestluses võib vastastikune mõistmine tekkida argumentide jõul, ilma väliste mõjutavate teguriteta. Sunnivaba kommunikatsiooni toimumiseks peab eksisteerima nö ideaalne kõnesituatsioon – selles osalejad peavad vähemal vaikimisi tunnustama teatud kommunikatsioonireegleid
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
madalmaades. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 19 Kultuur Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). Saksamaalt on pärit läbi aegade kuulsaid heliloojaid, kirjanikke, filosoofe, teadlasi ja leiutajaid. · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse Saksa Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal.
kirjutamine ja lugemine muutuvad oskusteks , mis on vajalikud tervele elanikkonnale. Selle tagajärjed jõuvad 19 sajandi lõpukümnendi poliitikasse. Kuna inimesi, kes loevad , on üha rohkem ja rohkem , hakatakse ka neile kirjandust trükkima. Levivad uued ideed vabaduse üle. Samuti üksikindiviidi tähtsuse järkjärguline suurenemine, vabaduse mõiste ei ole enam niivõrd seotud kogukonnaga /ühgrupiga, kuiüksikindiviidi endaga. Jürgen Habermas on seda protsessi kirjeldanud, kus avalikkuse mõiste muutub fundamentaalselt . 19 sajandil lugemisgrupid, 20.sajandil massiavalikksu . Lugemisgrupid olid 19 sajandil levinud kooskäimise vorm . Jõukama keskklassi esinejad kogunevad , et arutada omavahel , mida keegi kuskil lugenud on . Loetu põhjal arutatakse edasi , kuidas mõjutada pol . Avalikus n elitaarne ja jõukas , kuid moodustab üh ainult pisikese fragmendi
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
· 1960-ndate üliõpilasrahutused ja oli ka muid rahutusi, nt mustanahaliste rahutusi · Ratsionaalsuse kriitika Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida · Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks · Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist ptentsiaali, seda omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt. tudengid) Jürgen Habermas (1929 - ) · Frankfurdi koolkonna järeltulija · Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata Feminism keskne teema naised ja naise koht ühiskonnas · Feminismi vormid o Liberaalne feminism o Marksistlik feminism o Radikaalne feminism · Feminismi põlkonnad o 1. Põlkond o 2. Põlvkond o 3. Põlvkond Liberaalne feminism
Seostatakse 1960-ndate üliõpilasrahutused. 11 Ratsionaalsuse kriitika arvasid, et valgustusajastul alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida. Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks. Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist potentsiaali, seda omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt tudengid). Jürgem Habermas (1929-) tuntud sotsioloog, keda seostatakse just Frankfurdi koolkonnaga, olles selle järeltulija. Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata. Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) Feminism tegeleb naiste õiguste eest võitlemisega. Selle vormid: liberaalne, marksistlik, radikaalne feminism. Mõnikord tuuakse välja feminismi põlvkonnad: 1.põlvkond, 2.põlvkond, 3.põlvkond.
Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taa...
*Engels 18 *Marx ja Engels ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed see kes valitsev tootmisviisis, see valitseb ka ühsikonnas 19 V LOENG Theodor W. ADORNO (1903 1969) Taust: FRANKFURDI KOOLKOND *Frankfurt 1923.a Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut Hitleri valitsus liikmed pidi emigreeruma USA Columbia ülikool p ärast soda tuldi Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin *M. Horkheimer *H. Marcuse *J. Habermas *marksitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik *kultuuri poliitiline käsitlus nagu marxismis, aga mitte nii lihtne käsitlus *kultuur teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle *kultuur teatav vastuhakk *KRIITILINE KULTUURI TEOORIA *vastukaaluks nendele teooriatele, mis säilitavad ühiskonnas tasakaalu *kultuur v õimusuhete säilitamine *soov maailma muuta ! *kultuur eelduseks, et maailmas tuleks mingi murrang
- nendest tingitud erinevad traditsioonid nii teooria kui meetodite osas. * ka siin kursusel tuleb juttu paljudest erinevatest suundadest, kindlatest klassikutest. Tihti on ühe ja sama teema kohta erinevaid teooriaid, definitsioone, käsitlusi. Tähtis on nendes orienteeruda, oma vaatenurga saab sotsioloog valida * NB: teor. ja met. pluralism on sotsioloogias normaalne nähtus! Kuna uurimusteema on mitmekesine, on seda võimalik ja vajalik mitme vaatenurga alt uurida. Avaliku arutelu olulisus - Habermas Suhestumine teiste teadustega - interdistsiplinaarsus 3. STRUKTUUR JA FUNKTSIOON - Idee, et ühiskond on tervik, midagi sui generis. Lisaks inimestele on veel midagi, mis püsib, kui inimesed vahetuvad. Ühiskond: 1. teatud ala (riik) aga praegu ilmselt muutub analüüsi tasand -> Euroopa, maailm 2. teatud elanikud (eestlased, venelased, vanurid, väikeste laste emad) 3. materiaalne keskkond (linnaelanikud, maaelanikud, laevadel elavad inimesed, kodutud) 4
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus • Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton’i klassifikatsioon: – Suured teooriad (grand theory) – väga abstraktsed, seos igapäevaeluga väike, seletavad suuri süsteeme ja üldisi seaduspärasusi (kuidas ük. töötab, kuidas toimivad poliitilised süsteemid). Empiiriliselt raske või võimatu kontrollida (nt. Weber, Marx, Easton, Habermas, jt). – Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) – pole nii abstraktne, võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt. sotsiaalse mobiilsuse teooriad, valimiskäitumise teooriad, Putnam’i sotsiaalse kapitali teooria, agenda setting’u teooria, ratsionaalse valiku teooria, jne). • BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad” • Paradigma – suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See rä...
Their emphasis on the "critical" component of theory was derived significantly from their attempt to overcome the limits of positivism, crude materialism, and phenomenology by returning to Kant's critical philosophy and its successors in German idealism, principally Hegel's philosophy, with its emphasis on negation and contradiction as inherent properties of reality. Major theorists include: Max Horkheimer; Theodor W. Adorno; Walter Benjamin; Herbert Marcuse; Erich Fromm, Jürgen Habermas Herbert Marcuse (July 19, 1898 July 29, 1979) was a German-Jewish philosopher, political theorist and sociologist, and a member of the Frankfurt School. His best known works are Eros and Civilization, One-Dimensional Man and The Aesthetic Dimension. Kuna ühiskond on Marcuse arvates (ja teiste arvates) inimeste loodud, tuleb sellesse kriitiliselt suhtuda.. Ehk: 1. milline teadmine saab sellest pettekujutelmast (objektide maailm kui loomulik
a Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut Hitleri valitsus liikmed pidi emigreeruma USA Columbia ülikool pärast soda tuldi Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin M. Horkheimer H. Marcuse J. Habermas marxitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik kultuuri poliitiline käsitlus nagu marksisimis, aga mitte nii lihtne käsitlus kultuur teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle kultuur teatav vastuhakk KRIITILINE KULTUURI TEOORIA · vastukaaluks nendele teooriatele, mis säilitavad ühiskonnas tasakaalu
andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Jürgen Habermas (1929-) Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastul alguse saanud ratsionaliseerumine oli alguses positiivne, kuna võimaldas inimestel vabalt oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
