Kollektiivne käitumine (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused

võrgustik sisaldab palju auke. Sild võrgustikus ­ suhe mis ühendab kaks inimgruppi, kelle vahel muidu ühtegi ühendavat seost ei olnud. - võrgustiku heterogeensus: kui palju erinevaid inimtüüpe võrgustik sisaldab. 4  Sissejuhatus sotsioloogiasse Kollektiivne käitumine Kollektiivse käitumise all mõeldakse mitme inimese teineteisest sõltuvat käitumist; see on sotsiaalse interaktsiooni kõige keerukam vorm. Kollektiivse käitumise klassifikatsioon ja näiteid iga tüübi kohta: ORGANISEERITUD SPONTAANNE PIKAAJALINE Sotsiaalne liikumine Imiteerimine Organisatsioon Turumajandus LÜHIAJALINE Revolutsioon Paanika

Sotsioloogia

22

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Teaduse põhikomponendid: nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, 1. Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta tsivilisatsioone. ja nende analüüsimine. 3.Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? 2. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja Holism-sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, süstematiseerimine. kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost osade summa. reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid Individualism-Makro-sotsioloogilised nähtused on interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud)

Sissejuhatus sotsioloogiasse

46

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

..Reeglite ja rollide süsteem, mis on ühiskonnas laialt tuntud. Kollektiivsed kujutelmad ­ keel, kunst, religioon, teadus, müüdid. Laialt jagatud arvamused. Kollektiivne teadvus ­ moodustub individuaalsete teadvuste baasil. Mingi vaimne seisund, mitte ainult inimese peas, vaid ka inimesest väljaspool. On individuaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu. Inimesed, kes elavad ühiskonnas, nende vahel moodustub kollektiivne teadvus ­ ühiskonna kui terviku mõtted. Tegeles palju religiooni uurimisega. Need on kõik pühad asjad, millega inimene kokku puutub. Inimelu jaguneb: Profaanne, igapäevane sfäär Sakraalne, püha sfäär. Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Inimesed tegelikult austavad ühiskonda. Religioon on ühiskonna enesetunnetud. Jumala- religioon asendub inimese-religiooniga

Sissejuhatus sotsioloogiasse

53

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Klassiteadvus ­ teadlikkus oma huvidest, töölised p Emile Durkheim (1858 ­ 1917) Sotsiaalsed faktid · Inimesest sõltumatud · Suruvad end inimesele peale, piiravad teda · Sotsiaalne morgoloogia ­ elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised · Institutsioonid ­ majandus, poliitikad, seadused, kunst, religioon, teadus · Kollektiivsed kujutelmad ­ keel, kunst, religioon, teadus, müüdid. · Kollektiivne teadvus ­ moodustub individuaalsete teadvuste baasil. On individiduaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu. · Tööjaootse teke ­ primitiivses ühiskonna tegelevad kõik inimesed samade asjadega. Rahvaarv ja asutustihedus kasvavad. Inimesed ei saa kõik tegeleda samade asjadega. Tekib spetsialiseerumine ja tööjaotus. Kritiseerib Adam Smithi · Religioon ­ religioossete ideede allikaks on ühiskond

Sissejuhatus sotsioloogiasse

17

docx

Sotsioloogia alused

1. Positiivsed sanktsioonid ­ normipärase käitumise soodustamine (preemia, kiitus) 2. Negatiivsed sanktsioonid - normidevastase käitumise karistamine (vangistamine, trahv). Tugevad negatiivsed sanktsioonid panevad nt lapsele nii-öelda ajutised käitumismuutused. Pikaajaliselt töötavad aga positiivsed sanktsioonid. · Deviantsus ­ kuritegevus, vaimuhaigus, seksuaalhälve, kehaline haigus, geniaalsus, ekstsentriline käitumine. · Kuritegevuse uurimine ­ eelkõige selle vähendamiseks. Kuritegevuse uurimise liigid: 1. Kui palju kuritegusid esineb ja millest nende sagedus sõltub; enamasti statistika põhjal. Nende uurimine ütleb kindlasti miks need toimuvad jne. 2. Lisaks tegudele saab uurida ka kurjategijaid. See tähendab eelkõige vangide uurimist. Nende kättesaamine on kõige lihtsam ­ minna vanglasse ja uurida. 3

Sotsioloogia

46

pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine ­ kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest ­ olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed ­ isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed ­ isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed ­ rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised ­ jõugud, parteid

Sotsiaalpsühholoogia

16

pdf

Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks

elukaaslane. 2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused ­ nad esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. (NT: Meditsiiniõe rolli saab mängida koos kellegagi, kes on mõnes teises rollis, näiteks patsient, arst jne. Kui kokku saavad kaks meditsiiniõde, siis nende käitumine ja vestlus erineb sellest, kuidas suhtleb õde patsiendi, arsti või kellegi muuga.) 3) Sotsiaalne õppimine, Bandura väide, Haney, Banksi, Zimbardo katse (kirjeldus ja tulemused ning järeldused) Sotsiaalne õppimine ­ elus ei õpi me ainult enda rolle, vaid ka paljusid teiste omi. Kui vaatleme teisi õpime ka neilt. See, mis me õpime on kaudne ja me ei kasuta seda silmapilkselt, vaid siis, kui sotsiaalne kontekst selleks kohane on.

Alternatiivpedagoogika

21

doc

Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused

18. Kirjelda grupi arenguetappe. Millest sõltub grupi sisemine areng? Grupi arenguetapid: · Moodustumine - eesmärkide määratlemine, liidri esilekerkimine. Grupi arengu seisukohalt on tähtis, et sellel etapil toimub rollide jaotus. Liikmed näevad välja enesekindlamad kui tegelikult ollakse, proovitakse tajuda alles kujunevaid norme, proovitakse olla meeldivad. · Tormamine - domineerivaks kujunevad võistluslik käitumine ja konfliktid. Ülesandele orienteeritud tegevustes arenevad lahkhelid eesmärkide tähtsuse, ülesannete jaotuse, vastutuse ja juhtimise küsimustes. Suhetele suunatud tegevustes on tõenäoline vaenulikkuse avaldumine. · Normide kujunemine - kehtestatakse ametlikud protseduurid ja rollid. Domineerivaks muutub kompromisside tegemise soov. jagatakse vastastikku vajalikku teavet. Suhetele orienteeritud

Majandus

Kommentaarid (0)