Facebook Like
Hotjar Feedback

Eksami teemad (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Üldbioloogia
1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust
Paljunemisvõime
Ainevahetus
Reageerimine ärritusele
Arenemine
  • Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus
  • Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust.

2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta
Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid , algloomad , seened, taimed ja loomad.
Süsteematika üksused: Liik-kodukass
Perekond- kass
Sugukond -kaslased
Selts- kiskjad
Klass- imetajad
Hõimkond-keelikloomad
Riik-loomariik
3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda
Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed.
Taimerakul esinevad rakukest , kloroplastid ja vakuoolid .
Loomarakul esinevad rakutuum , tsütoplasma, rakumembraan , rakukest, mitokonder , vakuool , kloroplast, kromoplast ja leukoplast.
4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku
5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid , tunneb neid ära jooniselt
Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud .
  • Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike. Vooderdab siseõõsi, katavad kehapinda ja moodustavad näärmeid. Ülesanneteks on: *kaitsta organismi haigustekitajate ja välismõjude eest

*siseõõnte epiteel võimaldab ainete eritamist ja imendamist,
*tänu heale paljunemisvõimele paranevad haavad
*eritavad nõresid
Jaguneb kolmeks: *silelihaskude: koosneb ühetuumalistest piklikest rakkudest, asub siseelundite seintes (veresoontes, maos), ei allu inimese tahtele, kokkutõmme on aeglane, kuid kestab kaua.
*vöötlihaskude: rakud on ristipidi vöödilised, hulgituumalised, alluvad inimese tahtele, kokkutõmme on kiire, kuid kestab lühikest aega, asub kerelihastes ja keeles.
*südamelihaskude: rakud on ristipidi vöödilised, harunevad ja moodustavad võrgustiku, asub südames, ei allu inimese tahtele.
  • Sidekoed : rakud paiknevad hõredalt ja rakuvahe ainet on väga palju.
Ülesanneteks on: *tugiülesanne: selleks on luu- ja kõhrkude
*toiteülesanne: osavõtt ainevahetusest, mida toestab veri
*kaitseülesanne: verevalgelibled hävitavad haigustekitajaid
*organismi ühendamine tervikuks, veri ja rasvkude
*varuainete säilitamine, rasvkude
  • Närvikude: koosneb närvirakkudest ehk neuronitest.
Neuron koosneb kolmest osast: *närvirakukeha
* lühikesed jätked ehk dendriidid
*pikk jätke ehk neuriit
Närvirakud ei paljune.
Taimed
6.teab taimeorganeid ja nende põhiülesandeid; tunneb jooniselt
  • Juur - juured kinnitavad taime mulda, varustavad taime vee ja mineraalainetega.
  • Vars - asub maapinal, kinnitavad lehed ja pungad , õied ning viljad . Keskne taimeorgan, sirgub valguse poole.
  • Leht- taime toitumisorgan, toimub taime eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine.
  • Õis- sugulise paljunemise organ, viljade moodustamine, katteseemnetaim .
  • Vili- sees areneb seeme , süüakse. Õhulõhe- toimub gaasivahetus ja aurumine .
  • Juhtkimp- taime varres asuv kand , mida mööda kulgeb tõusev ja laskuv vool.
  • Tõusev vool- juurte poolt mullast imetud vesi ja mineraalained kanduvad taime maapealsetesse osadesse.
  • Laskuv vool- lehtedes toodetud orgaanilised liiguvad taimede teistesse osadesse.
  • Fotosüntees - orgaaniliste ainete valmistamine taimedes päikeseenergia abil.
  • Anorgaaniline aine- lagundatakse fotosünteesil.
  • Orgaaniline aine- lagundatakse hingamisel.
  • Süsihappegaas- moodustub inimese väljahingamisel, anorgaaniline aine, lagundab taime fotosünteesi käigus.
  • Hapnik- moodustub taime fotosünteesi käigus, inimene lagundab sissehingamisel , orgaaniline aine.
  • Tärklis- moodustub glükoosist, taimede peamine varuaine .
  • Rakuhingamine- toimub nii valguse käes kui ka pimeduses kõigis elusates rakkudes.

7.oskab kirjeldada ja tuua näiteid taimede vegetatiivse , eoselise ja sugulise paljunemise kohta
  • Vegetatiivne paljunemine- paljunemine lehtede, vartevõi juurte abil, paljunemiseks on vaja ainult ühte vanemat, viisideks on: *võsundite abil (maasikas)
*võrsete abil (mustsõstar)
*juurevõsude abil ( vaarikas )
*mugula abil ( kartul )
* sibula abil (harilik sibul )
*risoomi abil ( piibeleht )
*koekultuuride meetodil on paljunemine algkoe rakkude abil
  • Suguline paljunemine- paljunemiseks on vaja kahte vanemat, munarakud ja seemnerakud peavad ühinema, sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastumist arenevad seemned ning nendest hakkavad kasvama viljad. Okaspuude sugulise paljunemise organid asuvad käbides, õistaimedel on selleks aga õis. (roos, mänd)
  • Mittesuguline paljunemine- liigid on eoselise ja vegetatiivne paljunemine. Uus organism kujuneb ühest nn emaorganismist ja vastavalt sellele pürib emaorganismi tunnused.
  • Eoseline paljunemine- eosed ehk spoorid on üherakulised, eosed moodustavad vastavates organites- eoslates. See on omane vetikatele, sammal - ja sõnajalgtaimedele. ( klorella , vesijuuks)

8.teab taimede osa looduses ja tähtsust inimese elus, toob vastavaid näiteid
  • Taimede tähtsus inimese elus- toodavad hapniku, kasutatakse söögiks ja raviks, kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks , vürtsina, parfümeeriatööstuses, toodetakse õlisid, kariloomade söödaks, valmistatakse teid, toodetakse tubakat , köit, vitamiinid , valgud , süsivesikud, glükoos, puitu paberi valmistamiseks, väetis, uuringud.
  • Taimede tähtsus looduses- toodavad hapnikku, on toiduks ja elupaigaks , varustavad vett hapnikuga, tekitavad huumust.

Bakterid, viirused
9.teab bakterite ehitus, paljunemise ja elutegevuse iseärasusi, toob näiteid bakterite osa kohta looduses ning inimese elus, tunneb jooniselt bakteriraku
  • Bakteri ehitus- bakter on kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elutunnused . Väliselt katab limakapsel , mille all on rakukest, selle all on rakumembraan, kus on tsütoplasma, milles paiknevad ribosoomid , kõige keskel on pärilikkusaine, osadel on ka vibus, mille abil nad edasi liiguvad.
  • Bakterite paljunemine- bakterid paljunevad pooldudes, rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku.
  • Bakterite elutegevus- enamik baktereid on heterotroofid organismid nagu loomad- nad toituvad orgaanilistest ainetest, mille lagundamisel saavad ka elutegevuseks vajaliku energia. Vähesed bakterid on autotroofid nagu taimed- nad sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid lihtsatest anorgaanilistest ainetest. Paljud bakterid on aeroobsed- nad vajavad elutegevuseks hapnikku. Osad bakterid on anaeroobsed - elavad hapnikuta keskkonnas.
Enamasti suudavad bakterid toituda ainult vees lahustunud ainetest. Kõige soodsam temperatuur paljude bakterite eluks on 20-40kraadi.
Osa baktereid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste (vee- ja toidupuudus , kõrge või madal temp) üleelamiseks püsirakke ehk spoore .
  • Bakterite osa looduses- bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad, elavad sümbioosis taimedega, tekitavad haigusi.
  • Bakterite osa inimese elus- bakterite elutegevusena paljud toiduained riknevad , baktereid kasutatakse põllumajanduses, meditsiinis, toiduainete valmistamiseks, energeetikas ja sõjalistel eesmärkidel.

10.teab viiruste ehituse ja paljunemise iseärasusi, toob näiteid viiruste osa kohta looduses ja inimese elus; tunneb jooniselt viirus
  • Viiruste ehitus- viirused on üliväikesed bioloogilised objektid, mis asuvad elusa ja eluta piirimail. Viirused koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kattest. Viirustel puudub rakuline ehitus, iseseisev paljunemisvõime, ainevahetus. Viirustel on pärilikkusaine, muutumisvõime, arenemisvõime.
  • Viiruste paljunemine- viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda.
  • Viiruste osa looduses- tekitavad viirushaigusi ja tehakse biotõrjet.
  • Viiruste osa inimese elus- * viirus püsib mitteaktiivsena aastakümneid, organismi nõrgenemisel muutub aktiivseks ja tekitab haigusi (ohatis)
*nakatunud rakk toodab viirusosakesi, kujuneb haigus ja peremees kas terveneb või sureb ( gripp ).
*rakud toodavad pidevalt viirusosakesi, organismi kaitsesüsteemid ei suuda viirust hävitada, tekib krooniline haigus (AIDS).
  • Vaktsiin - vaktsiin on surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest valmistatud ja neid viikase organismi, et vältida nakkushaiguste massilist levikut.
Viirusi kasutatakse vaktsiinide tootmisel, põllumajanduses, meditsiinis ja biotõrjes.
Algloomad
11.teab algloomade ehitust ja talitluse iseärasusi ning paljunemisviise, toob näiteid algloomade osa kohta looduses ning inimese elus
  • Algloomade ehitus- algloomad on päristuumsed (eukarüootsed) organismid. Keha moodustub ühest rakust, eristunud on rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid .
  • Algloomade talitlus- paljudel on omane loomade toitumisviis , osa võivad kasutad valgusenergiat orgaanilise aine valmistamiseks, sel juhul toituvad nad nagu taimed, saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil puudub kuivamise eest kaitsev kehakate, enamik elab vees, kuid neid võib leida ka niiskes mullas, mõned algloomad elavad teiste organismide, sealhulgas ka inimese sees.
  • Algloomade paljunemine- *ristipooldumine- amööb
*pikipooldumine- silmviburlane
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eksami teemad #1 Eksami teemad #2 Eksami teemad #3 Eksami teemad #4 Eksami teemad #5 Eksami teemad #6 Eksami teemad #7 Eksami teemad #8 Eksami teemad #9 Eksami teemad #10 Eksami teemad #11 Eksami teemad #12 Eksami teemad #13 Eksami teemad #14 Eksami teemad #15 Eksami teemad #16 Eksami teemad #17 Eksami teemad #18 Eksami teemad #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 206 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerli1 Õppematerjali autor

Lisainfo

Bioloogia põhikooli eksamiteemade vastused.
Üldbioloogia, taimed, bakterid viirused, algloomad, seened, samblikud, loomad, inimene, pärilikkus, evolutsioon, ökoloogia, keskkond.

üldbioloogia , taimed , bakterid , viirused , algloomad , seened , samblikud , loomad , inimene , pärilikkus , evolutsioon , ökoloogia , keskkond , elu tunnused , eluslooduse süsteem , süstemaatika üksused , taimerakk , loomarakk , kattekude , epiteelkude , lihaskude , sidekude , närvikude , taimeorganid , juur , leht , õis , vili , juhtkimp , tõusev vool , laskuv vool , fotosüntees , anorgaaniline aine , orgaaniline aine , süsihappegaas , hapnik , tärklis , rakuhingamine , vegetatiivne paljunemine , suguline paljunemine , mittesuguline paljunemine , eoseline paljunemine , taimede tähtsus , selgroogsed loomad , selgrootud loomad , toes , närvisüsteem , süda , vereringesüsteem , lihastik , käsn , hüdra , meduus , vihmauss , tigu , karp , ämblik , putukad , kalad , roomajad , kahepaiksed , linnud , imetajad , nahk , luud , lihased , punalibled , vereliistakud , valgelibled , immuunsus , antikeha , vaktsiin , hingamiselundkond , sisenõrenäärmed , piirdenärvisüsteem , kesknärvisüsteem , meeleelundid , silm , kõrv , maitsmine , haistmine , kompimine , seedeelundkond , erituselundid , neerud , suguelundkond , viljastumine , looteline areng , ainevahetus , DNA , geen , kromosoom , dominantne alleel , mittepärilik muutlikkus , pärilik muutlikkus , mutatiivne muutlikkus , kombinatiivne muutlikkus , mutatsioon , mutageen , ühemunakaksikud , kahemunakaksikud , GMO , muutlikkus , looduslik valik , olelusvõitlus , kohastumine , kohastumus , liik , populatsioon , levila , liigiteke , ristumisbarjäär , väljasuremine , kivistis , parasitism , parasiit , peremees , vaheperemees , sümbioos , mükoriisa , konkurents , koloonia , taimetoidulisus , kisklus , kiskja , röövloom , saakloom

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

kirsipunane profiilipilt
kirsipunane: hästi vastatud kõigile küsimustele
23:45 19-05-2011
mahex profiilipilt
m s: väga põhjalik
15:38 09-12-2012


Sarnased materjalid

98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
84
docx
ELUSLOODUS
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
31
doc
9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal
34
docx
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
15
pdf
Bioloogia eksamiks
53
doc
Eluslooduse portfoolio



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun