DÜSLEKSIA JA PÄRILIKKUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Düsleksia mõiste, definitsioonid ja avaldumine..............................4 2. Düsleksia põhjused ja pärilikkus...............................................5 2.1. Düsleksia põhjus peitub ajus...................................................5 2.2. Pärilikkus.........................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................8 2 SISSEJUHATUS
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Klassiõpetaja kõrvalerialaga EKL-1kõ Erivajadustega õppija Essee Düsleksia Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marianne Martinson Tallinn 2008 Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut.
..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. KIRJUTAMISE- JA LUGEMISE RASKUSED KUI SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED ......4 2. DÜSLEKSIA MÕISTE............................................................................................................... 5 2.1. Düsleksia definitsioonid....................................................................................................... 5 2.2. Düsleksia avaldumine...........................................................................................................5 3. DÜSLEKSIA PÕHJUSED..........................................................................................................7 3.1. Bioloogilised põhjused..............................................................................
SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................4 Mis on düsleksia?........................................................................................................................4 Düsleksia põhjused................................................................................................................. 5 Düsgraafia esinemine koos teiste häiretega............................................................................ 6 Lugemisel tekkivad vead....................................................................................
• tihti väga hea vaistuga • tunneb suurt huvi selle vastu, kuidas asjad töötavad • väga teadlik ümbritsevast keskkonnast, tihti märkab detaile • originaalse mõtlemisega • tajub tervikut • sageli lapsena väga hea legodega mängija 67 Lapsel võib esineda üks või mitu nimetatud tunnust, ent tasub silmas pidada, et õpikeskkond võib düsleksiaga lapse koolis edasijõudmist tugevalt mõjutada. Kui keskkond on düsleksiasõbralik, aitab see düsleksia mõju vähendada (Reid 2007:xi). Kui õpetaja ei arvesta düsleksiaga õpilase vajadustega, võib see tekitada lapses tugevat ärevust ning mõjutada tema õpitulemusi. Briti Düsleksiaühingu kodulehelt võib leida lisainfot düsleksia kohta, samuti nõuandeid düsleksiaga inimestele ja lapsevanematele (http://www.bdadyslexia.org.uk) Düsleksia kindlakstegemine ja hindamine klassis Et düsleksiaga laps koolis hästi edasi jõuaks, on tähtis, et düsleksia avastataks
................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .......................................................................................................... 5 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue..................................................................................................... 8 1.4.1 Agraafia ..................................................................
...........5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime sellepärast, et düsleksia on levinud arenguhäire ning lugema õppimine põhjustab paljudele lastele suuri raskusi ja ebameeldivust. Referaadis püüame leida vastuseid, kuidas düsleksiat ennetada, kiiresti avastada ning lugemisraskustega lastele lugemisprotsessi meeldivamaks muuta. Samuti uurime ka üldiselt eelkooliealise lapse kõnearengu iseärasusi ja lugema- ja kirjutamaõppimise etappe ja eeldusi. Lugemaõpetamine tundub meile kõige
Söögi-, une-, ärevus- ja keskendumishäire, psühhomotoorne erutus või aeglus, düstüümia ja käitumishäire, lisaks veel uimastisõltuvused, väärtusetuse ja süütunded, enesevigastamine ja surmasoov. 12. Milliseid depressiooni ravi võimalusi on olemas? 1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13. Mis on düsleksia? Lugemishäire, mille puhul lugemisoskus on madalam kui tavalastel ja mille põhjuseks ei ole õpetamatus, intellekti probleemid või sotsiokultuuriline olukord. 14. Missugused on eesti lastel enamlevinud lugemisraskusi kajastavad tunnused (Karlep 1985 järgi)? Veerimine, kohatud pausid, kordamine ja vältevaed. 15. Milliseid mõisteid kasutatakse düsleksia sünonüümidena? Spetsiifiline lugemishäire,
peaks jälgima, et tekst oleks lühike; sisaldaks piisaval määral tuntud sõnavara ja grammatilisi konstruktsioone; koosneks valdavalt lühikestest ja lihtsatest lausetest; oleks huvitav ja eakohane, sisaldaks teavet, mis õpilastele korda läheb ja huvi pakub; käsitleks tuttavat teemat või fakte; oleks illustreeritud. Õpiraskuste ajaloost 1877 Saksa neuroloog Adolf Kussamaul võttis kasutusele termini sõnapimedus 1887 Saksa arst Rudolf võttis kasutusele termini düsleksia, 1895 silmaarst James Hinshelwood kirjeldas omandatud sõnapimedust täiskasvanul 1963 Samuel A. Kirk võttis kasutusele termini õpiraskused (learning disability). 1996 dr Guinevere Eden hakkas kasutama magnetresonantstomograafiat düsleksia uurimiseks 2005 dr Jeffrey. Gruen tegi kindlaks düsleksiat põhjustava geeni Õpiraskused ingl learning disabilities USAs, learning difficulties Suurbritannias
HÄÄLDAMISE PUUDED rinolaalia ehk ninahääldus düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus anartria – verbaalse kõne puudumine düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus afaasia – kõnekaotus 2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED düsleksia ehk lugemispuue düsgraafia ehk kirjutamispuue Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED HÄÄLEPUUDED: AFOONIA EHK HÄÄLETUS ON HÄÄLE PUUDUMINE VÕI HÄÄLE KADUMINE DÜSFOONIA EHK KÄHEHÄÄLSUS KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: BRADÜLAALIA EHK KÕNETEMPO AEGLUSTUMINE TAHHÜLAALIA EHK KIIRENENUD KÕNE, KOGELUS HÄÄLDAMISE PUUDED RINOLAALIA EHK NINAHÄÄLDUS DÜSARTRIA – AJU ORGAANILISEST KAHJUSTUSEST TINGITUD
Sir Richard Charles Nicholas Branson 11h Elulugu Branson sündis 1950. aastal Inglismaal, Londonis. Õppis Scaitcliffe koolis kuni 13. eluaastani, ning kuni 16. eluaastani Stowe'i koolis. Branson kannatas düsleksia käes ning seetõttu olid tema õpitulemused väga kehvad. Karjäär Ajakiri - The Student Muusikapood Virgin Records Ööklubi Heaven Lennufirma - Virgin Atlantic Airways Isiklik elu Õed/vennad Valdused Naised Lapsed Mõned faktid Richard Bransoni vara väärtus on üle 4.2 miljardi dollari. Ta on saanud tiitli, tänu millele käib tema nime ette ,,Sir'' Ta on rikkuselt maailmas 254's ning Inglismaal 4's inimene Tema nimel on isegi mõned maailmarekordid.
· Keele õppimine ja kriitilised perioodid · Teise keele õppimine o Ühe keele sõnavara tuleb vähem o Ühest allikast tuleb üks keel · Helitu keel · Keele õppimine ja keelte muutmine o Laosed lihtsustavad keelt. Toovad midagi uut juurde · Kirjaliku keele mõistmine o Lugemiskiirus 750 -1200 sõna vs 200-400 sõna minutis. Lugemiskiirus oleneb harjutamisest, sõnavara tundmisest o Düsleksia lugemise häire, mis esineb 4-5% koolieelikutest. Nad on paremad õppijad kuulevad informatsiooni kui peaksid ise lugema. Kõne häired · Afaasiad osaline või täielik kõnelemise võimetus. Kõnekeskuse kahjutuste tagajärjel. Lastel suurem tõenäosus afaasiast paraneda. o Motoorne ehk Broca afaasia rääkimise raskus, aru saab o Sensoorne ehk Wenicke afaasia rääkida oskab, kuid teistes aru ei saa
Pärilikkus ja individuaalsed erinevused Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002). Psühholoogia gümnaasiumile, lk 76-84. Individuaalsed erinevused · Inimesed erinevad pikkuse, vaimsete võimete, iseloomu, käitumisviiside poolest · Kas erinevused on pärilikud või tingitud välistest teguritest? · Francis Galtoni vaimsete võimete uuringud 1860ndatel Korrelatiivsed, mitte põhjuslikud seosed Psüühiliste omaduste mõõtmine ega geneetika polnud sel ajal veel arenenud Psüühiliste omaduste erinevusi võib vaadelda: · Alternatiivselt Osal inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved ehk normaalsed · Kvantitatiivselt Tunnus avaldub indiviididel erisugusel määral Näiteks ühed on intelligentsemad või agressiivsemad kui teised On vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel Geneetilise uurimise meetodid Genealoogiline m...
Paralleelselt tavaõppega tuleks moodustada nõrgematest õpilastest ajutised 235 õpilasega grupid (või neid koguni individuaalselt õpetada), keda intensiivsemate ja individuaalsemate õppe-/ järeleaitamise tundide abil harjutataks mõttega õppimise möödapääsmatusest ja kelle õppeedukust püütaks tõsta rahuldavale tasemele, et nad koolist välja ei langeks. Ehk õnnestub neile selgeks teha, et õppimine võib olla ka meeldiv? Selline lähenemine eeldab paljude õpetajate osalemist ja nemad peavad saama selle lisatöö eest tasu! Ülekoormatud kooliprogrammid on kindlasti üks (ja oluline) põhikoolist väljalangemise põhjus. Mulle tundub, nagu oleksid õppekavade koostajad oma tööd tehes suure mere kaldal veteavarusi silmitsenud, mitte arenevaile lastele võimetekohaseid ülesandeid silmas pidanud. Programme on küll pikka aega nii- ja naapidi reformitud, aga laste massilist koolist väljalangemist pole suudetud peatada. Hariduslike erivajadustega...
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskust...
Kindlasti mängib suurt rolli ka õpetaja isiksus. Tema empaatiavõimel ning oskusel laste vahelisi suhteid korraldada on väga oluline roll, sest õpetajast oleneb suurel määral kuidas suhtuvad terved lapsed erivajadusega kaaslasesse. Kas neid tõrjutakse ja narritakse või vastupidi pakutakse vajalikku tuge ja abi ning kaasatakse ühistegevustesse ja näiteks ka mängudesse. Üheks näiteks sooviksin võtta õpiraskused, sest neid on kõige lihtsam on märgata. Kui minu õpilasel oleks düsleksia, düsgraafia või düskalkuulia siis teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei paluks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema,sest see tekitab lapses ebamugavust ning piinlikust ning see ei ole kaugeltki minu eesmärk, sest minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav
aegadel ja ka lähisajaloos näha on olnud. See annab inimesele laiemad võimalused eneseteostuseks. Paljud edukaks saanud inimesed pärinevad vaestest peredest ja rasketest tingimustest. Mitte et varem poleks seda olnud, kuid hetkel on rasketest oludest hea tahtmise korral lihtsam välja rabeleda. Siin võiks näiteks tuua minu pikaajalise iidoli Richard Bransoni, kes on loonud mitmekümne miljardi suuruse firmadekobara, mis kannab üldnimetust Virgin Group. Noorena kannatas ta düsleksia all (lugemisvõimetus), kuid seda ei osatud tollel ajal diagnoosida ning tema koolikogemus oli seetõttu ebameeldiv ning see jäi üürikeseks. Ta alustas mitte millestki, lõi ajakirja, seejärel muusikafirma, siis lennufirma ning nüüdseks on tal üle 300 erinevat valdkonda puudutavat firmat ning üle 60 000 töötaja ülemaailma. Tema nimel on mitmeid maailmarekordeid hulljulgete ettevõtmiste näol. Tema isiksus erineb tohutult keskmise suurettevõtja omast. Ta teeb kõike südamest,
.................. 20 6.1.1 Nägemistaju.......................................................................................... 20 6.1.2. Kuulmistaju.......................................................................................... 20 6.1.3.Intermodaalne taju................................................................................ 21 6.2.Keele areng................................................................................................. 21 6.2.1. Düsleksia.............................................................................................. 22 6.4. Informatsiooni töötlus................................................................................. 22 6.5. Intelligents................................................................................................. 23 7. PIAGET’ TEOORIA.............................................................................................. 25 7.1. Sensomotoorne staadium..................
Vaimse arengu peetus 1964 – 1976 Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool. Õppimisraskuste diagnoosimisest (Ilme Pilv, meditsiinikandidaat, Nõukogude Kool, 1972) Õpilase õppeedukus oleneb nii bioloogilistest, sotsiaalsetest kui ka psüühilistest faktoritest. Vaimse jõudlusvõime määravad teadmiste, võimete ja õppimisvalmiduse kõrval mitmed disponeerivad tegurid. Nende hulgas on olulised õpilase tervis, koormusetaluvus ja töövõime Mahajäämuse põhjuseks on küllalt sageli mitmesugused tervisehäired. Juba 1954. aastast suunati õppimisraskustega lapsi arstlikule kontrollile ja selle printsiibi rakendamine andis häid tulemusi. Väär oleks aga iga õppeedukuse languse puhul põhjust otsida psühhofüüsilise arengu häiretes või tervislikus seisundis. Halva koolijõudlusega õpilaste hulgas on palju terveid lapsi, kelle mahajäämus on tingitud pedagoogilisest või sotsiaalsest hooletussejätmisest ning muutustest e...
Autistid õpivad tavaliselt hiljem rääkima kui nende eakaaslased. Kui nende kõnevõime aga areneb, siis nad tihtipeale kordavad sõnu ja lauseid nii nagu nad neid kuulnud on ja seetõttu öeldakse, et autistlike laste kõnes esineb ehholaaliat ehk kajakõne. Tervelt 50% autistlikest lastest ei omandagi kõnekeelt. (Markov, 2006) Tihipeale seostatakse autismiga ka teisi häireid nagu näiteks tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) ning õpiraskused düsleksia ja düspraksia (Autismist, 2014). 7 Autismi põhjused ja ravi Autismi täpsed põhjused pole endiselt teada ning neid otsitakse siiani. Teadlased on aga välja uurinud asjaolu, et ajutegevuse muutuste põhjuseks on geneetilste- ja keskkonnategurite kombinatsioon.(Autismist, 2014) Kõikidest ASH juhtumitest on ainult 10% võimalik tuvastada kindlad põhjused. Need hõlmavad geneetilisi häireid nagu näiteks tuberoosne
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlik...
enamasti juba tänapäeval koolis olemas on. Nemad oskavad kõige paremini lapse probleemidega toime tulla ja teda nõustada. Oluline on, et kui laps ei saa toetuda koduste peale, siis on kool tema jaoks koht, kus ta tunneks turvaliselt ja mis motiveeriks teda. Samuti on kindlasti suur abi pikapäevarühmadest, kus laps saab õppida, kui kodune keskkond seda pärsib. Kõige lihtsam on märgata õpiraskusi: düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia. Sellistel puhkudel teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei küsiks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema, vaid prooviksin esile tuua oskused, milles laps on tugev. Võib-olla on laps osav matemaatikas või kehalises kasvatuses, oskab hästi joonistada või on loodushuviline
ANDEKAS LAPS Referaat Õppejõud: Reet Rääk, MA Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS REFERAATI Kui mõelda erivajaduse peale siis esimese asjana mis pähe tuleb on puue e lapsel on küljes mingi viga ja ta vajab abi. Kuid tänapäeval mõeldakse erivajaduse all ka neid lapsi mis kohe silma ei hakka nt hüperaktiivsus, andekad lapsed, kahekeelsus, lapsed kes kannatavad düsleksia all jt. Mõni erivajadus vajab suuremat sekkumist kui teine kuid tähelepanuta ei tohiks jätta neist mitte ühtegi. Selles referaadis pööran suuremat tähelepanu just andekatele lastele, sest ka see on erivajadus mis vajab täiskasvanute sekkumist. Kes on andekas laps? Kas on õige mõiste, kui laps õpib viitele ja ta käitub hästi on ta andekas? Millised ohud valitsevad kui jätta neid lapsi unarusse? Kuidas ja
Takistuseks pole mitte rahapuudus ega hirm teha oma elu keerulisemaks. Emad ja isad tunnevad hoopis muret, milliseks kasulaps kasvab ning kuidas mõjutavad teda tema bioloogiliste vanemate iseloomujooned. Eriti teevad tulevastele kasuvanematele muret lapse vaimsed võimed. Rasked arenguhäired diagnoositakse juba varakult. Milliseid puudusi ei saa aga väikelaste puhul kindlaks teha? Armastuse IQ Geneetilise päritoluga on näiteks õpihäired, kõnearengu peetus, düsleksia ehk vaeglugemine ja düsgraafia ehk vaegkirjutamine. Kuid selliste häiretega laps võib sündida ka tervetel vanematel. Lapse suutlikkust armastada inimesi, keda ta peab oma vanemateks, need häired ei sega. Pealegi aitavad spetsiaalsed korrigeerivad-arendavad metoodikad lapse arengut tunduvalt parandada. Kasulapsel võib olla andeid, mis ilmnevad vaid soojas pereõhustikus. Uuringud on näidanud, et päritav pole mitte IQ tase, vaid vahemik, milles see võib muutuda. Selle
Juba väga noores eas jättis poisi ema poja vanaema hoolde ja alles mitu aastat hilje, kui poiss oli 7-aastane, võttis ta poisi hooldamise enda peale tagasi. 6 Lapsepõlv Koresh'i laspsepõlv ei olnud lihtne. Ta oli erak ja arvatakse, et kui ta oli 8-aastan, siis ta vägistati poistekamba poolt. Koresh oli väga vaene ega olnud ta kuigi edukas koolis. Tal diagnoositi düsleksia ning juba esimese aasta jooksul keskkoolis kukkus ta koolist välja. Peale seda pandi ta eriõppega klassi. Kui David oli alles 11 aastat vana, oli suutnud ta pähe õppida terve Uue Testamendi. Seitsmenda Päeva Adventistide avastamine 19-aastaselt oli Davidil suhe ühe 15-aastase tüdrukuga, kes juhtumisi ka rasedaks jäi. Peale seda ühines Koresh Lõuna Baptistide Kirikuga ja hiljem ka Seitsmenda Päeva Adventistide kogudusega
Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal, nendeks tunnusteks on last iseloomustavad tunnused (nt. lapse meditsiiniline diagnoos) ning lapse täiendavad vajadused, mida tuleks arvestada lapse parima võimaliku arengu tagamiseks. Erivajadused võivad puudutada Sandri (2014) andmetel kõik lapsi, olgu siis tegemist pikaajaliste erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis
Linda Rõuk ,,Kuidas kõneleb teie laps" Kõne on kõrgema närvisüsteemi üks avaldusvorme ning tekkeaja poolest kõige hilisem ja kõige tundlikum avaldumisvorm. Eriti tundlik on kõne oma intensiivsemal arenguperioodil ehk varajases lapseeas. Inimese häälikuline kõne hakkab arenema sündimisest alates. Kunagi pole liiga vara alustada kõne kasvatamist teadlikult, väär on pidada seda ainult kooli ülesandeks. Valede harjumuste süvenemisel muutuvad esialgu süütuna näivad kõnevead edasijõudmise pidurdajaiks õppetöös. Eriti on see maksev algklasside õpilase kohta. Keskmistes klassides on ka lihtsaimat viga juba raske parandada ja lõpuks võivad kõnevead avaldada negatiivset mõju inimese kogu psüühikale. Vigase kõne võivad põhjustada ka kõneorganite ehk suu ja nina mitmesugused defektid. Ilma liialdamata oleneb niisuguse lapse kogu elu nii õigeaegsest arstiabist kui ka järgnevast logopeedilisest tööst. Kõne arenemise perioodil on kõneviga arengu ...
dgn-l kriteeriumiks ka 2- aastane mahajäämus ja oleneb abiprogrammide rahastusest… • Verbaalsed (ca 90%) ja mitteverbaalsed õpiraskused • Õpiraskused, mis mõjutavad lugemist (düsleksia) ja arvutamist • Mitteverbaalsed – ATH, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs (cerebral palsy), hüdrotseefalus e vesipea (hydrocephalus) • Vanusega nõrgeneb, kuigi ka täiskasvanuna nö jääknähud Lugema õppimise sensoorsed ja kognitiivsed alused, seotud ka düsleksia põhjuste teooriatega, nagu tähelepanu, magnotsellulaarne, väikeaju ja loomulikult multikausaalne teooria (olulisim). • Kuulmine, ka rütmitaju – häälikute äratundmine, sarnaste häälikute eristamine, häälikute järjekorda, rõhud, välted • Nägemine – tähtede äratundmine, sarnaste tähtede vahel vahet tegemine (d vs b), tähtede järjekord, sõnade äratundmine, rea hoidmine.
kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõ-namängude vastu; puudumisel düsgaafia, düsleksia. · Ruumiline hea kolmemõõtmelise ruumi taju, hea nägemismälu, joonistab, saab asjad selgeks diagrammide abil, ei eksi labürindis; puudumisel ei suuda meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taipa perspektiivi, ei oska esemete välimust võrrelda. · Muusikaline võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusikaliste intervallide hea tajumine, rütmitaju; puudumisel võib ilmneda näiteks ka kalduvus emotsionaalsele
Närvikiudude omavaheline ristumine dikteerib seda, et: vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Suuraju koores toimuvad teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. AFAASIA kõnehalvatus, häiritud kõne, kõnest arusaamine või lugemine. Vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest. DÜSGRAAFIA vaegkirjutamine e. õigekirjahäire. Düsleksia lugemishäire. DÜSARTIA kõnepuue, häirunud on kõnelihaste töö ja inimene pole võimeline kõnelema. Kesknärvisüsteemi kahjustusest. AMNEESIA - sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. DEMENTSUS sündroom, mida iseloomustab intellektuaalsete võimete taandareng. Mäluhäired. Vanemas eas. EPILEPSIA epileptilisest koldest tekkinud erutusseisund ajus, mistõttu tekib kramp.
liikumise ja iseloomu häireid ja varast dementsust Downi sündroom, põhjustatud liigsest kromosoomist–füüsilise arengu puuded, millegakaasneb enamasti vaimne alaareng Eelsoodumus teatud haigustele(skisofreenia, alkoholism) Kehaehitus– füüsilised omadused Teatud isiksuseomadused:temperamenditüüp, sotsiaalsus–ekstravertsus, introvertsus, intelligentsus (päritavus 0.70), homoseksuaalsus (päritavus 0.78, düsleksia (päritavus 0.85) Enamasti põhjustab inimeste erinevusi mitme geeni koostoime ja samaaegne keskkonnatingimuste mõju. Pärilikkus annab eeldused, keskkonnast sõltub, kas ja mil määral need eeldused avalduvad.Inimestel on geneetiliselt määratud arenguvõimaluste ruum. Arengu kiirus on oluliselt mõjutatud keskkonnast (kasvatus, koolitus, motivatsioon jm), kuid geneetiliselt on määratud võimete lagi, mille saavutamisel areng oluliselt pidurdub.
Tsenaariume on võimalik analüüsida sisu, vormi ja keeletunnuste põhjal. Lugemisele ja kirjutamisele eelnevad oskused · 6 või 7 eluaastaks on enamik lastest alustanud lugemis ja kirjutamis oskuse omandamist. Mõne aasta pärast vilunud lugejaks ja kirjutajaks saamiseks on mõningatel taju vilumustele lisaks olulised ka kooliealistel aastatel aset leidnud teatud keelelise arengu aspektid. Düsleksia · Arenguline düsleksia on oluline probleem, sest see on kõige sagedamini esinev arenguhäire, Lääne ühiskonnas esineb seda 5% elanikkonnast. · DÜSLEKSIA PÕHJUSED - fonoloogilise puudujäägi hüpoteesi kohaselt on düsoleksikutest lastest mingil põhjusel eriliselt raskusi sõnade kõlaga, kui nad põõavad seostada foneemi sss grafeemiga s, siis nad kipuvd tegema vigu. Keele arengu teooriad
sülje jne.) aktiivsuse reguleerija. Osaleb see ka unes. PIRATSETAAM: PROTOTÜÜPNE NOOTROOPIKUM · Imendub seedekulglast kiiresti ja täielikult · Kasutatavad annused - mitu grammi päevas · Läbib veri-aju-barjääri, valkudele ei seondu · Eritub uriiniga muutumatul kujul, täielikult 30 h · Ei pärsi ega erguta ning on hämmastavalt ohutu · Soovitatakse vananemisega kaasneva kognitiivse võimekuse vähenemise, äsjase insuldi, peapöörituse ja düsleksia puhul Piratsetaam suurendab õppimisvõimet (tänu meie rakumembraanide fluiidsusele- paindlikkusele, plastilisusele). Piratsetaami mõju väljendub eriti vanadel hiirtel, kelle õppimisvõime on halvem. Calabari oad ja füsostigmiin · Calabari (praegu linn Nigeerias) oad leidsid kasutamist nõidade kindlakstegemisel ja rituaalsel duellil · Sisaldavad kaht osalt vastandliku toimega alkaloidi - kalabariini ja füsostigmiini
Fenüüketonuuria, türosinoos, türosineemia, alkaptonuuria, albinism. Nad on põhjustatud autosoomretsessiivsete mutatsioonide poolt. Fenüülalaniini ülehulgal koguneb organismi metaboliit, mis kahjustab närvirakkude müeliinkesta ja põhjustab vaimse alaarengu. 62. Duchenne lihasdüstroofia. Progresseeruv lihasnõrkus. Mutatsioon X-kromosoomis (retsessiivne). Sagedus 1:3500 meestel, mehed elavad kuni 20. a. 63. Lugemisraskused. Ehk düsleksia. 10%-l lastest, keskkonna mõju vaid 20%, QTL aheldus (6. kromosoomi lühike õlg), geen DCDC2. 64. Kõneraskused. Inimese 7. kromosoomis. FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele. 65. Kirjutamisraskused. Ehk düsgraafia. Lingvistiline ja motoorne osa. Kirjaoskamatuseni välja. 66. Matemaatilised võimed. Päritavus 47%. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud). 67. Ruumiline ettekujutusvõime
Postnataalsed – peale sündi – peatraumad, viirusnakkused, mis mõjutavad aju, krampidega kulgevad haigused on ohtlikud ja võivad viia aju arengu häirumiseni, mürgistused, alatoitlus ja keskkondlik deprivatsioon – see on ilmajäetus st lapsega ei tegelda, ei räägita, laps ei näe ega kuule midagi olulist, laps jäetakse infovaegusesse. Tõsised deprivatsioonijuhud võivad mõjutada intellektiarengut. 6. Spetsiifilised õpiraskused. Määratlused: spetsiifiline lugemishäire e düsleksia, spetsiifiline kirjutamishäire e düsgraafia, spetsiifiline arvutamishäire e düskalkuulia. Spetsiifiline lugemishäire e. düsleksia Spetsiifiline kirjutamishäire e. düsgraafia Spetsiifiline arvutamishäire e. düskalkuulia Iseloomulik on lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Õpivilumuste omandamine häirub lapse arengu varasel perioodil. Õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud pelgalt keskkonna ebasoodsatest mõjudest
Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders): Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid Üksikgeens...
Hilineb kõne-eelne vokalisatsioon ja zestid Esimesed sõnad 2-3 aastaselt Lause 4-5 aastaselt Primitiivne jutustamisoskus al 3.klassist Metatunnetuse kujuenmise probleemid: E. Õpiraskuste hindamine koolikontekstis. E. Spetsiifiline lugemishäire. Spetsiifiline õigekirjahäire. Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire. Motoorika spetsiifiline arenguhäire. Määratlused: spetsiifiline lugemishäire e düsleksia, spetsiifiline kirjutamishäire e düsgraafia, spetsiifiline arvutamishäire e düskalkuulia. Spetsiifiline lugemishäire e. düsleksia Spetsiifiline kirjutamishäire e. düsgraafia Spetsiifiline arvutamishäire e. düskalkuulia Iseloomulik on lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Õpivilumuste omandamine häirub lapse arengu varasel perioodil. Õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud pelgalt keskkonna ebasoodsatest mõjudest.
o Nooremas koolieas o Probleemid õppimises (lisanduda võivad emotsionaalsed probleemid) o Keskmises koolieas o Madal õpiedukus ja emotsionaalsed ning käitumisprobleemid, kuna laps ei ole abi saanud Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 19 Spetsiifilised õpiraskused Lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Teatud valdkondades probleemid. o Spetsiifiline lugemishäire e düsleksia o Spetsiifiline õigekirjahäire e düsgraafia o Spetsiifiline arvutamisvilumusehäire e düskalkuulia Need on ka kõik diagnoosid. o IQ on keskmine või kõrgem. Ei ole vaimselt mahajäämust. o Probleemid peavad tekkima lugema, kirjutama või arvutama õppimise alguses. o Kognitiivsete protsesside (nii taju, mälu, mõtlemise kui tähelepanu) funktsioneerimise probleemid ilmnevad eelkõige seoses kirjaliku, kõne või arvutamise ja muu matemaatikaga.
juhtimisel (kindlustab sujuva ülemineku ühelt häälduskompleksilt teisele) ning ütluse mõistmisel, kui tekib vajadus sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia puhul iseloomustab kõnet agrammatism (telegrammistiil) ja häälduspuuded (hääldamise katkendlikkus, stereotüüpsed kordused ja kohatud pausid, fraasilõpu intonatsiooni puudulikkus). Raskematel juhtudel on hääldamine täielikult moonutatud. Väljenduspuuetele kaasnevad düsgraafia ja düsleksia ning keeruliste fraaside puudulik mõistmine. 3. Posttsentraalne (kinesteetiline e. aferentne) liigutuskeskus asub tsentraalkäärust tagapool, kiirusagara eesmises osas. Piirkonna ülesandeks on kindlustada normile vastav artikuleerimine. Keskus osaleb hääldusliigutuste valikul nii järelkõnes kui ka iseseisvas kõnes ning kõne taju täpsustamisel, kui tekib vajadus ütlust korrata või sooritada muuteoperatsioone.
PSÜHHOLINGVISTIKA Piiripealne ja noor teadusharu keeleteaduses. Pigem psühholoogiaga seotud kui lingvistikaga. Samastatakse keeleomandamisega. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on...
- Laps ei suuda omandada oskusi mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis nt lugemine, kirjutamine, arvutamine - Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendust saada, mõistlik kodune kasvatus - Vähemalt 10% õpiraskused, 5% rasked. - Diagnoosi kriteeriumiks 2 aastane mahajäämus; - Verbaalsed (90%) ja mitteverbaalsed (ATH, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs, vesipea) - Vanusega nõrgeneb. Lugema õppimise sensoorsed ja kognitiivsed alused, seotud ka düsleksia põhjuste teooriatega, nagu tähelepanu, magnotsellulaarne, väikeaju ja loomulikult multikausaalne teooria (olulisim). Mida vaja on: kuulmine, rütmitaju, nägemine, pertseptsioon, mälu, tähelepanu, analüüsivõime. - Magnotsellulaarne teooria – liikumise ja must-valge nägemisega seotud nägemisalade defitsiit, sõnad hüppavad ringi. Kui ühe silmaga lugeda või värvifiltrit kasutada on parem
Disabled Facilities Grant DFG (Puuetega inimeste toetuste) jaotus Puuetega inimeste toetused (DFG) aitavad puudega inimesel elada omas kodus nii mugavalt ja sõltumatult kui võimalik, seda läbi tehtavate kohanduste. Disabled Students Allowances (Puudega õpilaste abiraha). Puudega õpilase rahaline toetus (DSAs) tagab rahalise toetuse puudega õpilasele. DSA toetust võib saada kui isikul on puue, kestev tervislik seisund, vaimne tervislik seisund või spetsiifiline õpiraskus nagu düsleksia. Toetust võib kasutada järgnevateks teenusteks: Spetsiaalsed abivahendid õppimiseks (nt tarkvara); Mitte med.abistajad (nt märkemete kirjutaja); Puudest tulenevad lisa transpordi kulud; Muud kulud nt kassetid, Braille paber jt. Toetatud elamine (Sheltered housing schemes). Pakub ulatuslikke teenuseid et aidata erivajadustega inimestel iseseisvalt elada. Toetatud elamise teenus on erinev teistest
mõtteid katsetada ja avastada ning õppida mõistma ka teiste inimeste vaatenurki. 3. Eluaastaks suudavad lapsed jutustada suhteliselt ladusalt lugusid, millel on algus, temaarendus, haripunkt ja lõpp. 6.või 7.eluaastaks on enamik lastest alustanud lugemis- ja kirjutamisoskuste omandamisega. Kehva lugemisoskusega laps ei ole tõenäoliselt koolieelsetel aastatel omandanud oskust eristada kõnehäälikuid. Düsleksia on häire, mis esineb lastel, kes koolikogemusest hoolimata ei suuda omandada emakeele lugemis-, kirjutamis- ja hääldamisoskusi, mis on vastavuses nende intellektuaalsete võimetega. Lapse keele arengut käsitlevad väitlused keskenduvad eelkõige bioloogilistele ja kognitiivsetele teooriatele. Hilisem, alternatiivne interaktsionistide koolkond on rõhutanud palju rohkem sotsiaalse konteksti mõju lapse keele arengus, samuti lapse enda aktiivsust keele
on lihtne, puhas, puhas, särav, siiras. Pole juhus, et see on kogu maailmas on nn "päikese" helilooja. Muide, enamik tema teoseid Mozarti loodud "võti" PE (D)! .. / Vastavalt järeldustele Türgi teadlased, kes on uurinud "Mozart mõju", selles helilooja sonaadid on kohal kõik muusikaline sagedustel, mis on aktiivsed kõrva (nii - ja aju). Need teadlased, kes tegelevad nende uuringute aastate jooksul ja on jõudnud järeldusele, et Mozarti muusika - parim vahend autism ja düsleksia. / Türgi teadlased väidavad, mitte ilma põhjuseta, et nende avastus võib olla tõeline läbimurre ravi tavasid nende kahe (jms) haigused. / Märkus. Kõik saladusi tervendav jõud Mozarti muusika ei ole täielikult avalikustatud siiani ja on ebatõenäoline, et kunagi saab avalikuks, kui kõige olulisem neist on "peidetud" põhjatu inimmõistuse sfääris. 5.2 Mõju arengule lastele ja imikutele
• Automaatne töötlemine –Stroopi efekt. Tähtede vs sõnade äratundmine Stroop’i efekt Sõnu loetakse ja nende tähendusest saadakse aru isegi siis, kui ei taheta. • Kui lugeda teksti on ainuke tähtis asi esimene ja viimane täht – tähtede järjestus sõna keskel ei oma tähtsust. • Konteksti mõju – sõnade äratundmine toimub natuke kiiremini, kui nad sobivad konteksti 4. Sõnade nimetamine Düsleksia – • Pinnapealne düsleksia – tavalisi sõnu loetakse ilusti, kuid esineb raskusi ebatavaliste sõnade lugemisel • Fonoloogiline düsleksia - tuttavaid sõnu loetakse, kuid võõraste sõnade ja mittesõnade lugemine on halvatud • Sügav düsleksia – võõraste sõnade lugemine on halvatud + semantilised lugemisvead silmaliigutused • Sakaadilised e hüplevad – Sakaad kestab 10-20 millisekundit. Sakaadide vahel fikseeritakse pilk 200-250 millisekundiks. Sakaadi pikkus on 8 tähekohta
metaboliit, mis kahjustab närvirakkude müeliinkesta ja põhjustab vaimse alaarengu, lapsele aitab väga range dieet, täiskasvanule kellel aju on välja arenenud pole vaja tugevat dieeti rakendada, sagedus 1:10 000 302. Duchenne lihasdüstroofia: mutatsioon X-kromosoomis, retsessiivne, sageds 1:3500 meestel, eluiga kuni 20 aastat, keskmine IQ 85 303. Lugemisraskused: düsleksia, 10% lastest, keskkonna mõj vaid 20%, QTL aheldus- 6. Kromosoomi lõhike õlg, geen DCDC2 304. Kõnerasksed: inimese 7. Kromosoomis, FoxP2 geen määrab valgu, mis mõjub neuronitele 305. Kirjutamisraskused: düsgraafia, lingvistiline osa ja motoorne osa, kirjaoskamatuseni välja 306. Matemaatilised võimed: päritavus 47%, korrelatsioon 70% MZ ja 59% DZ, ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) 307
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
muutused.) mida see siis mõjutabs ee haigus? See mõjutab mõlemat ajuhemisfäärfi, poolkera. .. Aga meningiit? Meningiit mõjutab ajus kõiki piirkondi. Entsefaliidid mõjutavad ajus kindlat piirkonda (temporaalsagarasse tekkisid haigus). See mis on üldine haigus, haarab kogu Düsleksia ajupiirkonda. Epilepsia – 1% elanikkonnast. See põhustab kognitiivset halvenemiest. Kõige rohkem Epilepsia – generaliseerunud (korraga haarab mõlemat hemisfääri, tekib elektriline laeng., tähelepanu. Kui teame, kus epileptilne kolle paikneb, siis teame, kas on rohkem haareatud ka talamuse piirkodn,see prk annabki võimaluse mõlemale poole leivad)
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng-...
) alles konsonandiga lõppev tüvi, c.) rõhk on liikunud viimasele allesjäänud silbile; 6.) mitmekeelsed kombinatsioonid: kreeka tüvi säilib, muutelõpud eesti keelest; 7.) nimisõnade ja partitsiipide puhul: käändelõpu kadu, alles jääb mitte nominatiivi, vaid genitiivi tüvest moodustatud vorm; nimede puhul kaob sageli nominatiivi lõpp; 8.) vokaalides nn iitatsism; 9.) eesliited (a: asotsiaalne, anti: antibiootikum, düs: düsleksia, eu: eutanaasia). 56. Millised on uusajal levinuimad müüdid kreeka keele ja kultuuripärandi kohta? 1.) keskajal ei osatud (tegelikult oskus tuli bütsantsi põgenikega pärast 1453. Aastat) 2.) kopisti märkus käsikirjal: Graecumest, nonlegitur (tegelikult Johannes Argyropulose sõnad: Graecia trans volavit Alpes) 57. Miks nimetatakse Vana-Roomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas kui Vana-Kreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
