Erivajadustega lastehoolekanne ja eripedagoogika alused (2)

ERIVAJADUSTEGA
LASTE HOOLEKANNE
JA
ERIPEDAGOOGIKA ALUSED
Häire – organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav.
Hälve – on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine.
Puue – mingi psühhika või motoorika täielik puudumine.
Gerotoloogia – vanuriga seotud probleemid.
Surdopedagoogika – vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika).
Tüflopedagoogika – nägemispuudega pedagoogika.
Oligofreenid – kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund.
Tementsus – hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue.
Parees – osaline halvatus .
Pleegia – täielik halvatus.
Hemiparees või hemipleedia –ühe keha poole halvatus.
Monoparees või monopleegia – ühe jäseme halvatus.
Tetraparees või tetrapleegia – kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus.
Diparees või dipleegia – kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade).
Atetoos – mitte tahtlikult, aeglased, mitte korrapärased liigutused.
Korea – mitte tahtlikud, kiired ja katkentlikud liigutused.
Düstoonia – sihitu, tahtele mitte alluv liikumine.
Kõneadaksia ehk skandeeriv kõne – ebanormaalselt muutuv kõne (tugevus, kiirus, hääldus ja selgus).
Düslaalia – häälduspuue.
Bradülaalia – kiirenenud kõne tempo.
Tahhulaalia – aeglustunud kõne tempo.
Kogerus – kõne rütmi ja voolavuse hälve.
Alalaalia ehk lapse ea afaasia – kõne mõistmis ja kõnelemis raskused.
Lihtsalt afaasia – täiskasvanu kõne oluline või täielik kadumine.
Rinolaalia – suulõhe põhjustatud ninakõne. See on häälduspuue.
Ehholaalia – kajakõne.
Grisoomia 21 e. downisündroom – s.t. 21 kromosoomi paaris on 3 kromosoomi. Ei ole pärilik. Risk saada Downi sündroomiga last (vanemas eas). Väga varakult avastatav. Neil esineb raske või mõõdukas vaimne alaareng . Elavad umbes 30 eluaastani. Esineb väga sageli südamerike. Nõrk imuunsus süsteem. Lai, lame nägu, viltused silmad, epikantsus ehk kolmas silmalaug . Neil on lühike nina, suur lõhedega keel. Lomult hästi sõbralikudja positiivse hoiakuga. Ei esine abstrakset suhtumist .
Grisoomia 18 e. Edwardi sündroom – s.t. 18 kromosoomi paaris on 3 kromosoomi. Esineb suhteliselt harva. Neil on raske füüsilise arengu mahajäävus. Esineb mikrosefaania e. pisipeasus. Neil on väga väike sünnikaal. Tüdrukud kasvades ülekaalulised. Neil esineb nägemis-, kuulmis -, südame- ja neeru kahjustus. Enamuse eluiga jääb 1 kuu või 1 eluaasta vahele.
Grisoomia 13 e. Patau sündroom – 13 kromosoomi paaris on 3 kromosoomi. Esineb väga raske ajuarengu häire. Neil on silmade alomaalia. Neil esineb suulae ja huulelõhed. Südamealomaaliad. Suurem risk saada on vanematel naistel. Eluiga 1 kuu kuni 3 aastat.
Deletsioonisündroom e. Williams - esineb 7 kromosoomi kahjustus. Nad on ülisõbralikud, neile meeldib väga kirjutada, kuigi nad oma kirjutatust aru ei saa. Kõrged võimed. Ruumilis matemaatiline pool on väga nõrk. Mõõdukas, vaimne alaareng.
AS õnnelikuse sündroom – kahjustusi 15 kromosoomis. Emalt päritud. Motoorse arengu peetus . Esineb tahtele allumatu naer. Naerupursked nii tugevad, et võivad tekkida lihaskrambid. Kontrollimatud liigutused. Vaimne alaareng.
PWS sündroom – kahjustatud 15 kromosoomis. Isalt päritud. Väikest kasvu, ülekaalulised. Pidev näljatunne. Väikesed käed ja jalad. Kõõrsilmsus. Mõõdukas või keskmine vaimne alaareng.
Cridu Chat e. kassikisa sündroom – kahjustus 5 kromosoomis, milles lõpuosa on puudu. Kõri arengu häired ja kesknärvisüsteemi anomaalia. Nutt kassi kisana. Madalal asetsevad kõrvad. Suulae ja huulelõhe. Raske vaimne alaareng. Eluiga 1 eluaasta.
GENOSOOMSÜNROOMID

• Turner e. XO sündroom – on seotud sugukromosoomidega. Esineb tüdrukutel. Puudub 1 X kromosoom . Nad on väikest kasvu. Hästi madala juuksepiiriga. Menstruatsiooni puudumine. Nad ei saa järglasi. Vaimne areng normaalne. Raskusi valmistavad matemaatilis ruumilisus.
  
• Polü X - esineb ainult tüdrukutel. Üks X kromosoom võib olla 3, 4 kromosoomi all. Mida rohkem neid on seda tugevam vaimne alaväärsus. Saavad järglasi. Haigust edasi ei anna järglastele.
  
• Klinefelterie XXY – esineb ainult poistel. Y kromosoom lisaks 2 X kromosoomile. Mida rohkem X, seda suurem vaimne alaväärsus. Viljatud, hästi pikka kasvu, keha pirni kujuline. Esinevad käitumis probleemid, agressiivsed, paranoilised, kalduvad skisofreeniasse.
  
• Polü-Y esineb ainult poistel. Keha ehitus normaalne. Pikka kasvu. Saavad järglasi. Tugevad käitumishäired. Vaimne areng üldjuhul normaalne aga alla keskmise.
  

Düsleksia- spetsiifiline lugemishäire.
Düsgraafia – spetsiifiline kirjutamishäire.
Düskalkuulia – spetsiifiline arvutamis häire.
Autism – permasiivne arengu häire. Esineb suhtlemisel kvalitatiivne hälve. Kahjustatud verbaalne ja mitte verbaalne konventatsioon ja sotsiaalne suhtlemine . Kõne vähe arenenud või ei kõnele ültse. On vastu igapäeva rutiini muutustele. Võivad esineda tugevad raevu hood ja ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Autismi määratakse 3 eluaastast alates.
Lapseautism e. Kanneri sündroom – omandatud kõnevõime aga ei kasuta. Kinni oma harjumustes. Ei talunud geenimuutmist. Esinevad tugevad vaimuhood. Avaldub sünni momendil . Esineb rohkem poistel. Väldivad pilt kontakti. Veider kõnd, jooks ja hoiakud.
Aspergi autism –kõrgemad verbaalsed hoiakud. Suudavad rohkem rääkida. IQ keskmisel tasemel. Info on samasugune kui nad räägivad. Võivad olla, kuid ei pruugi olla kohmakad. Neil esinevad spetsiifilised huvid. Ei tunne mingit huvi sotsiaalsetele kontaktide vastu. Mõned nendest on väga targad.
Atüüpiline autism – sümptomite avaldumine väga hiline . Kõiki autismi tunnuseid ei ole.
RET-i sündroom esineb ainult tüdrukutel. Väänlevad ja pigistavad liigutused tulevad normaalsete liigutuste asemel. Kui lapsel on tekkinud kõne, siis kõne ka kaob. Avaldb 7-8 kuul.
Epilepsia – krambihood. Hood korduvad. Põhjustatud ebanormaalsetest elektrilaengutest ajus. Hood toovad esile kõrge palavik , peatrauma , joobes seisund. Osadel juhtudel tekkivad krambihood krooniliselt mitte selge vallandava teguriga . Hood: kroonilised hood, apstsansid (teadvuse kaotus), parsaalsed hood, lihtsad hood.
Diabeet on krooniline ainevahetuse häire. Organismis napib insuliini. Ravida ei saa aga kontrolli all on võimlalik hoida.
Astma – krooniline kopsuhaigus . Köha, hingamisraskused. Põhjustajad: välis ärrituja, kehaline koormus, emotsiooniline astress, ilmastiku järk muutus. Päriliku ja keskkonna koostööl.
ISELOOMUSTUSEKS VAJALIK:
ÜLDANDMED:

• Nimi
  
• Sünnikuupäev, täpne vanus uurimise hetkel
  
• Lasteaiarühm (liit-, sobitus-, tavaline-, tasandus rühm)
  
• Perekond
  
• Vanemate haridustase (mitte kohustuslik)
  

TEADA OLEVAD OHUTEGURID JA DIAGNOOSID

• Logopeedid, arstid jms
  
• Haigused, ravid
  
• Pere alkohooli probleemid
  
• Kuidas lapsega tegeletakse
  
• Informatsioon õpetajalt või kasvatajalt
  

VAATLUS JA KAITSEANDMED

• Motoorika (kõnd , keha hoiak)
  
• Peen motoorika (juhtiv käsi, kuidas võtab asju kätte)
  
• Silma, käe koostöö olemas?
  
• Eneseteenindus (riidesse panek, söömine , pesemine)
  
• Sotsiaalsed oskused, mängimine (kuidas, kaua, missugused, kellega?) (kas ise on aktiivne pool või ei?)
  
• Emotsionaalne seisund ja käitumine (kas oskab oma emotsioone kontrollida? Kas saab aru mis on halb või hea? Missugune on lapse enda pilt? Mis ta endast arvab ?)
  

SUHTLEMINE JA KOREA

• Mitte verbaalne ja verbaalne suhtlemine (kas ta saab sõnadest aru? Missugust sõnavara ta ise kasutab? Kui pikkad laused? Kas lapse jutt on siduv?)
  

TUNNETUS TEGEVUS

• Kuidas saab laps aru? Missugune on nägevus taju? Missugune on lapse tähelepanu?
  
• Pikka ajaline, lühiajaline mälu (mida ta suvel tegi? Mis ta eile tegi?)
  
• Mõtlemisprotsessid (võrdlemine) järjestamine, rühmitamine, üldistamine (saab aru mis on mis? Nt: pirn on puuvili)
  

ÜLD ORIENTEERITUS JA ÕPPIOSKUSED

• Missugused on lapse huvid? Kas talle meeldib midagi kindlat teha? Kas laps küsib abi?
  

LAPSE ÜLDINE HINNANG

• Mida arvad lapsest?ˇ
  

SEADUSANDLUS
IGALÜHEL ON ÕIGUS HARIDUSELE.
LASTE ÕIGUSTE KONVENTATSIOON
Laps vajab füüsilist kaitset ja hoolt.
Vajab nõustamiskeskusi, lasteaedasi, koole .
Tuleb hoida ja toetada peret.
Puuetega lapsed peavad saama olla täisväärtuslikes elukeskkonnas.
LASTE KAITSESEADUS (1996)
Igal lapsel on õigus haridusele.
Õpetamine ei tohi olla füüsilise ja vaimse vägivallaga.
Õpetamine ei tohi olla ideoloogiliselt ühekülgne.
Õpetamine ei tohi õhutada vaenu ja vägivalda.
Õpetamine peab olema isiksusekeskne.
Õpetamine peab rajama isikliku tunnustamine
SOTSIAAL HOOLEKANDE SEADUS (1994)
Kõik lapsed peavad saama hooldust .
Pere peab saama vajadusel toetust.
Peavad olemas olema hoolekande keskused.
HARIDUSSEADUS (1992)
PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI SEADUS
Peavad olema moodustatud nõustamiskomisjon igas maakonnas (5 liiget).
ABI OSUTAMIS SÜSTEEMID

Avastada puuetega lapsed õigeaegselt ja koguda nende kohta infot ühe kohaliku omavalitsuse võtmeisiku kätte. Koostöös sünnitusmaja, perearst , sotsiaaltöötaja, perekond.

Luua varajane peresi ja lasteasutusi haarav koostöövõrgustiku. Koostöös perearst, sotsiaaltöötaja, haridusnõunik, perekond, vajadusel psühholoog ja eriarstid.

Planeerida ja teostada puuetega laste eriõpe erikoolides, mis kindlustavad õieaegse ja teguderikka õppe koolis ja lülitamise ümbruskonna igapäeva ellu. Koostöös: sotsiaal- ja haridusnõunik, lasteaiaõpetaja, eripedagoog , logopeed ja kool( klassijuhataja ).
Erivajadustega identifitseerimise viivad läbi:

• Perearst
  
• Psühholoog
  
• Eripedagoog
  
• Sotsiaaltöötaja
  
• Lapsevanem
  
• Lasteaia või kooli õpetaja
  

Hinnatakse:

• Vaimset võimekust (verbaalne, ruumilis matemaatiline).
  
• Isiksust (emotsionaalsust, taju, mõtlemine, tähelepanu, mälu).
  

MÄNG
Mäng on sotsiaalne tegevus, mis peegeldab ümbritsevat tegelikkust ja muutub seetõttu ühiskondlikele tegevuslikkusel.
Mängides teeb laps mitmesuguseid liigutusi, õpib tundma esemete tunnuseid ning kõneleb esemete ja kaaslastega.
Mängu käigus areneb:

• Nägemis, kuulmis, maitsmis , haistmis ja puutemeel
  
• Aktiivne ja passiivne kõne
  
• Seaduspärasuste ja suhete mõistmine
  
• Seoste loomine
  
• Loova mõtlemise ja probleemi lahendamise oskus.
  
• Endast lugupidamine
  
• Peenmotoorika
  
• Oskus rõõmu ja vabadust tunda
  

Kujutavad tegevused on väga tähtis loomvõimete arendamisel. Areneb nii tunnetus kui kujutlusvõime, peenmotoorika ja silma ning kätetöö.
Kujutava tegevuse liigid:

• Voolimine
  
• Joonistamine
  
• Maalimine
  
• Kleepetöö
  
• Meisterdamine
  

Töö elemendid:

• Eneseteenindamise oskuste arendamine.
  
• Töövahendite kasutamine vastavalt otstarbele.
  
• Jõukohase, igapäevatöö omndamine.