Lugemis-ja kirjutamisraskused (0)

Põlva Ühisgümnaasium 
 
 
 
Sandra Rüütli 
11.b klass 
 
 
 
LUGEMIS- JA  KIRJUTAMISRASKUSED PÕLVA 
ÜHISGÜMNAASIUMI ALGKLASSIDES  
Uurimistöö 
 
 
 
 
 
Juhendaja : õp-  logopeed  E.  Palo  
 
 
 
 
 
Põlva 2014 
 
 
 
SISUKORD 
 
SUMMARY ............................................................................................................................................ 3 
SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 
1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 
1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 
1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .......................................................................................................... 5 
1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 
1.4. Düsgraafia  ehk kirjutamispuue ..................................................................................................... 8 
1.4.1  Agraafia  .................................................................................................................................. 8 
1.4.2. Kirjutamispuude avaldumine ................................................................................................ 8 
2. ANALÜÜS ........................................................................................................................................ 10 
2.1. Lugemis-ja kirjutamisraskustega lapsed Põlva Ühisgümnaasiumi algklassides ........................ 10 
2.2. Logopeedide arvamus ................................................................................................................ 12 
2.3. Logopeedilise abi võimalused Põlva Ühisgümnaasiumis .......................................................... 12 
KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 14 
KASUTATUD ALLIKMATERJALID .................................................................................................. 15 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
 
SUMMARY 
 
The  choice  of subject  came  out of  interest  to  find  out the number of  students  with  reading  and 
writing disorders in Põlva Co-Educational  Gymnasium  primary  school. In todays society it is 
impossible to  overestimate the  importance  of the  ability  to read.  Children  who do not  fully 
learn how to read in school will never do it properly. Estonian teachers estimate that 15-25% 
of  the  students  in  primary  school  suffer  from  reading  and  writing  disorders.  Põlva  Co-
Educational Gymnasiums statistics are supporting this belief . 
The  purpose  of this research was to find out how many primary school students in Põlva-Co 
Educational have  these  problems and what kind of  support  are they getting. Research contains 
data  provided  by  the   mentor ,  which  was  used  as  a  base  for  calculations  and   analysis . 
 
This  research  clarafies  that  26%  of  primary  school  students  in  Põlva  Co-Educational 
Gymnasium have writing and reading disorders. 
The  research   consists   of  16  pages:  the  titlepage,  the  table  of  contents,  the   annotation , 
introduction, three page of theory, two pages of analysis and the summary. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
 
SISSEJUHATUS 
Käesolevaks    uurimistöö  teemaks  valisin  lugemis-ja  kirjutamisraskused  Põlva 
Ühisgümnaasiumi algklassides. Teema valik tulenes huvist leida vastust probleemile, kui palju 
on meie koolis õpilasi, kellel on raskuseid lugemise ja kirjutamisega. Pedagoogide hinnangul 
on lugemisel ja kirjutamisel oluline osa laste edaspidiseks edukaks õppetööks. 
Tänapäeva ühiskonnas on raske ülehinnata lugemisoskuse olulisust. Uuringud on näidanud, et 
lapsed,  kes  koolieas  ei  omanda  lugemisoskust  või  omandavad  selle  puudulikult,  ei  omanda 
täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised  põhioskused  kujutavad 
endast  tõsist  ohtu  hilisemale  edasijõudmisele  koolis  ja  tööelus  ning  sotsialiseerumisele 
laiemalt. Sellepärast on vaja rohkem uurida spetsiifilisi lugemis- ja kirjutamisraskusi. 
Töö  hüpoteesiks  seadsin,et  paljudel  meie  kooli   algklasside   õpilastel  on  raskused  lugemis-ja 
kirjutamisoskuse omandamisel. 
Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, kui paljudel algklasside õpilastel on raskusi lugemise 
ja kirjutamisega ning kuidas neid lapsi koolis toetatakse. 
Töö kooseb kahest osast, teoreetiline ning praktiline osa. Uurimistöö esimene peatükk annab 
üldise ülevaate, mis on lugemis-ja kirjutamisraskus, düsleksia ajalugu,  nende tunnused ning 
millest  tulenevad.  Teiseks   peatükiks   on  uuring,  kus   kasutan   juhendaja  poolt  antud  andmeid, 
arvutan välja protsendid, uurin saadud tulemusi ning analüüsin neid. 
Töö koostasin kasutades erinevaid elektroonilisi  allikaid . 
 
 
 
 
 
 
 
4 
 
 
1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED 
1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused 
Lugemis-ja kirjutamisraskused ilmnevad tavaliselt esimesel kooliastmel. Neist paljudel püsib 
selline raskus kuni kooli lõpuni. Lugemis-ja kirjutamisraskused avalduvad lastel tüüpiliste ja 
korduvate vigade ning   raskuste näol.  Need vead ja raskused püsivad. Eesti  eripedagoogika  
terminoloogia  järgi  tulenevad  lugemis-ja  kirjutamisraskused  suulise  kõne  puuetest,  vaimse 
arengu hälvetest, ajukoore koldelisest kahjustustest  ning ka metoodikast põhjustatud kirjaliku 
kõne  puuded . (Irv) 
 
Uuringud  on  näidanud,  et  lugemis-ja  kirjutamisraskused  tekivad  parema  ja  vasema 
ajupoolkera    funktsioneerimise   vigadest.  Kuna  selliste  raskutega  inimene/laps  kasutab 
lugemiseks  lisaks  vasakule  ka  paremat  ajupoolkera.  Tekivad  juhul,  kui  nägemis-ja 
kuulamismeelt  vahendavates  närvirakkudes  pidurdab  teatud  sorti  närvirakkude  areng  ning 
nende  võime  infot  edastada  on  aegalsem.  See  kõik  on  tingitud  ajurakkude  ebatavalisest 
migratsioonist. (Oolberg 2013: 2) 
1.2. Düsleksia ehk lugemispuue 
Mõiste düsleksia tuleneb kreeka keelest-  eesliide  DYS tähistab riket/häiret, LEXIS tähendab 
sõna/kõnet.Umbes  10  protsendil  maailma  rahvastikust  on  mõni  düsleksiaga  seotud  häire. 
Düsleksiat ei peaks võtma kui puuet, seda põdevad inimesed võivad olla erakordselt loovad 
ning tulla suurepärastele ideedele. ( Characteristics  of Dyslexia)  
Düsleksia  ehk  vaeglugemine  on  spetsiifline  lugemisvilumuste  häire.  Sellele  seisundile  on 
iseloomulik eriline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine, mis ei ole  seletatav  ainuüksi 
ealise ebaküpsuse, nägemusteravuse puudulikkuse või ebaadvekaatse õpetamisega. Düsleksia 
varasteks tundemärkideks võivad olla  hiline  kõne areng, ebaselge  hääldus , suutmatus riimida, 
sõnade segiajamine kõlalise sarnasuse või lähedase tähenduse alusel, raskused järgnevuste ja 
vastavuste õppimisel , raskused ruumi ja liikumise tajumisel.(Tallinn 2011) 
Eesti  pedagoogide  arvates  on  15-25%  algklasside  lapsi  lugemisraskusetega.  Düsleksikute 
osakaal nende hulgas pole teada. (Lugemis-ja kirjutamisraskused) 
Düsleksia  on  orgaanilise  põhjuslikkusega  spetsiifiline  õpiraskus  lugemisel,  häälimisel  või 
kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda 
vaid kirjalikus kõnes (tähed,  numbrid , noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. 
5 
 
 
Häire,  mis  ilmneb  lugemaõppimise  raskustega,  sobiva  õpetuse,  normaalse  intellekti  ja 
sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest 
kognitiivsetes protsessides.(Tallinn, 2011)   
Düsleksikute probleemid võib jagada üldiselt viieks: 
  Sarnaste või seotud asjade segi  ajamine . Nagu näiteks tähed ,,b“ ja „d“ või suunajuhised 
nagu „parem“ ja „vasak“. 
  Probleemid jadadega. Ükskõik, mis  jookseb  jadas, võib tekitada raskusi, näiteks  tähestik 
või korrutustabel . 
  Probleemid lühimäluga. Düsleksikutel on tihti  tõsised   lühimälu  probleemid. Neil on väga 
raske ilma abivahenditeta informatsiooni säilitada. 
  Kordinatsiooni  probleemid.  Düsleksikutel  võib  esineda  füüsilist  kohmakust  ning  sõnade 
hääldamise probleeme. Seda tuntakse ka düspraksiana. 
  Lugemis-ja kirjutamis probleemid.  
(Dyslexia Scotwest) 
 Kõik eelnevad neli alapunkti kombineerituna põhjustavad probleeme kirjaoskusega. 
 
Lugemisraskuste tunnused: 
  kirjalikust tekstist  arusaamise  raskused 
  sõnade riimimise ja poolitamise raskused 
  ka lihtsamast lausest on raske leida põhiideed  
  sõnade kodeerimise raskused 
  sõnade või numbrite  järjestamise oskuse puudulikus 
  raskused sõnades olevate häälikutega eristamisega 
  raskused mõtete edastamisega, kui seda tuleb teha verbaalselt 
  vasaku ja parema käe segistamine 
  käekirja raskused 
  varasem lugemis-ja kirjutamisraskuste ilmnemine suguvõsas  
6 
 
 
  kõikuvad IQ tunnused 
  kehv silma/käe koostöö 
  suunajuhiste meelde jätmis raskused 
  organisatoorsed probleemid 
  kehv ajataju  
(Dyslexia Scotwest) 
 
Mitte  ühelgi  düsleksikul  ei  esine  kõiki  neid  probleeme  korraga,  kuid  tihti  esineb  mitmeid 
neist.  Kuna  iga  düsleksik  on  erinev  ka  tunnuste  esinemise  poolest,  ei  ole  võimalik  osutada 
ühest abi. Mis aitab ühte inimest, ei pruugi teist üldse aidata.(Dyslexia Scotwest) 
1.3. Düsleksia uurimise ajalugu  
Algselt 1890.  aastail ei eristatud düsleksiat afaasiast täielikust kõne kaost ning seetõttu arvati, 
et põhjuseks on ajukahjustus keelega seotud piirkonnas, mis saadud varases eas. Sellepärast ei 
eristatudki arengulist düsleksiat omandatud düsleksiast. 
1920.  aastail  pidas  Samuel T.  Orton  düsleksia  põhjuseks  hilinenud  funktsiooni  arengut.  See 
seostub vasakukäelisusega ning kalduvusega tähti ümber pöörata, ajal mil õpitakse lugema ja 
kirjutama. Samuel T. Orton arvas, et probleemi on võimalik lahendada,  kui saavutada vasaku 
aju poolekera domineerivus lugema õppimisel. 
Düsleksia mõistet kasutas esimesena  Rudolf  Berlin 1872ndal aastal Saksamaal. See kirjeldab 
ajukahjustuse tagajärjel tekkinud düsleksiat. Dr A. Kussmaul mainis mõni aasta hiljem sõna 
terminit  „sõna  pimedus“,  et  kirjeldada  täiskavanuid,  kes  olid  kaotanud  lugemisoskuse. 
Tema  ajal  seostati  düsleksiat  vaimse  arengu  puuetega,  kuid  19.  saj  lõpul  on  Briti  arstid 
kirjeldanud üht 14 aasta  vanust  kirjaliku kõne häirega poissi, kes oli väga andekas. Peale seda 
asuti autorite poolt lugemis- ja kirjutamisraskusi vaatlema kui iseseisvaid puudeid. 
1960ndatel hakati  „sõnapimeduse“ asemel kasutama terminit  „düsleksia“. 1972.  aastal loodi 
Briti  Düsleksia  Assossatsioon.  19.  sajandi  lõpul  ja  20.  sajandi  alguses  kujunes  düsleksia 
tekkepõhjuste  seletamisel  välja  kaks  eri   koolkonda .  Üks  pool  pidas  lugemis-  ja 
kirjutamisraskusi seotuks vaimse alaarenguga, teine pool aga oli veendunud, et need kaks pole 
omavahel  otseselt  seotud.  Kujunes  välja  mitmeid  uurimissuundi,  kuid  suur  osa   varasemaid  
7 
 
 
teooriaid   keskendub  vaid  ühele  valdkonnale,  puudub  erinevaid  riskitegureid  arvestav 
analüüs.(Tallinn, 2011) 
1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue 
Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on spetsiifiline õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise 
ebaküpsusega, 
neuroloogilise 
häirega, 
nägemispuudulikkusega 
ega 
puuduliku 
õpetamismetoodikaga.   Eksperdid   ei  ole  kindlaks  teinud,  mis  seda  põhjustab,  kuid  varajane 
ravi võib aidata probleeme ennetada või vähendada. Erinevalt düsleksiast on düsgraafia puhul 
tavaliselt   häälimine   korrektne,  kuid  kirjutades   eksitakse   häälikute  järjekorras,  pikkuses  või 
unustatakse  kirjutamata  sõnalõpud.  Kirjutamine  vajab  keerukat  motoorika  ning  infotöötluse 
koostööd, lisaks ka võimet ideid oma peas organiseerida ning väljendada. Lõpuks tuleb saada 
käe-ja sõrmelihased neid ideid tähthaaval paberile  panema . Keelehäirest tuleneva düsgraafia 
tunnuseks on see, et inimesel on raske kuuldut kirjalikus vormis edasi kanda. Düsgraafik võib 
segi  ajada  tähtede  järjekorra,  tal  võib  olla  raskusi  lausete  moodustamisega  ning  suurtähtede 
õige  kasutamisega.  Probleemiks  on  veel  sõnade   järjekord   lauses,  ase-ja  tegusõnade  segi 
ajamine ning valed sõnalõpud. Düsgraafikud räägivad soravamalt, kui kirjutavad.( Dylexia –
SPELD  Foundation)  Düsgraafia  ja  düsleksia  esinevad  sageli  koos.  Düsgraafia  raskeimat 
vormi nimetatakse agraafiaks. 
1.4.1 Agraafia  
Agraafia on võimetus omandada pikema aja jooksul foneem-grafeem vastavust. Tavaliselt on 
selle  põhjuseks  foneemikuulmise   puue   või   alakõne   ehk  võimetus  eristada  ja  ära  tunda 
emakeelseid  sõnu  ning  neid   sisalduvaid   häälikuid.  Agraafiat  liigitatakse  akustiliseks, 
kinesteetiliseks ja visuaalseks. Lapsed suudavad kirjutada vaid üksikuid sõnu, mille  kirjapilt  
on  neile  meelde  jäänud.  Sageli  lapsed  ei  tunne  kõiki  tähti  või  ei  tunne  neid  üldse. 
Kirjutamistoiming on tugevalt aeglustunud, tähekuju meenutaminegi võtab lapsel kaua aega. 
(Irv) 
1.4.2. Kirjutamispuude avaldumine 
Kirjutamispuue  avaldub  püsivate  ja  korduvate  vigadena  nagu  näiteks  tähtede  asendamine 
graafilise  või  hääldusliku  sarnasuse  vahel;  lause  vormistamise  vead;  valesti  kasutatud 
lõpumärgid; suuretähe puudumine lause alguses; kohatud  vahed  sõna keskel või sõnavahede 
puudumine;  suulise  kõne  ja  hääldusvead,  mis  avalduvad  kirjas.  (Kornev,  1997) 
Kirjutamisraskuste tunnused: 
  loetamatu käekiri, seda ka vaatamata kirjutamiseks antud lisa ajal; 
8 
 
 
  lõpetamata sõnad või tähed; 
  ebakorrapärane paigutus  paberil ; 
  ebakorrapärased vahed sõnade ja tähtede vahel; 
   veider randme, keha või paberi asend; 
  aeglane või vaevarikas kirjutamine; 
  kirjutamise ajal enesega rääkimine; 
  kirjutamise ajal käe liikumise jälgimine paberil; 
  sõnade vahele tühikute jätmise raskused (kord puuduvad, kord liiga pikad tühikud); 
  vale pliiatsihoid ( liiga tugevalt/nõrgalt); 
  soovimatus kirjalikke ülesandeid teha. 
(Dyslexia-SPELD Foundation)  
 
Eesti  keeles  tekitavad  düsgraafikutele  enim  raskusi  kolm  häälikupikkust,  välted  ja  nõrgad 
sulghäälikud.  Riigieksamikirjandi  hindamisel  rakendatakse  vaegkirjutajatele   diferentseeritud  
hindamisjuhendit, kus  vigadeks  ei loetud häälikupikkuse kirjutusvigu. Alates 2008. aastast on 
õpilastel, kes düsgraafia tõttu sooritasid kohustusliku emakeele riigieksami mitterahuldavalt, 
õigus valida riigieksam mõnes teises õppeaines. (Lugemis-ja kirjutamisraskused)  
 
 
 
9 
 
 
2. ANALÜÜS 
2.1. Lugemis-ja kirjutamisraskustega lapsed Põlva Ühisgümnaasiumi algklassides 
Uurimuse aluseks on võetud I-IV klassi lugemis-ja kirjutamisraskustega õpilased. 
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2011/2012
2012/2013
2013/2014
2014/2015
 
Joonis 1. Lugemis-ja kirjutamisraskustega õpilased algklassides. 
 
Õppeaastal  2011/2012  on  olnud  lugemis-ja  kirjutamisraskusi  29  õpilasel  111-st    ehk  26%. 
Õppeaastal  2012/2013  on  olnud  lugemis-ja  kirjutamisraskusi  30  õpilasel  114-st  ehk  26%. 
Õppeaastal  2013/2014  on  olnud  lugemis-ja  kirjutamisraskusi  29  õpilasel  121-st  ehk  21%. 
Õppeaastal  2014/2015  on  olnud  lugemis-ja  kirjutamisraskusi  28  õpilasel  105-st  ehk  27%. 
 
Antud  diagrammi  põhjal  võib  järeldada,  et  õppeaastal  2014/2015  on  algklassides  kõige 
rohkem õpilasi, kellel esineb lugemis-ja kirjutamisraskusi. Kõige väiksem protsent esines aga 
õppeaastal 2013/2014, kuna siis oli õpilaste arv alates esimesest kuni neljanda  klassini   Põlva 
Ühisgümnaasiumis  kõige  suurem.  Aastatega  on  lugemis-ja  kirjutamisraskustega  laste  arv 
algklassides kasvanud. 
Eesti  pedagoogide  arvates  on  15-25%  algklasside  lapsi  lugemis-ja  kirjutamisraskustega,  
Põlva Ühisgümnaasiumi õpilaste statistika kinnitab seda. (Lugemis-ja kirjutamisraskused)  
 
 
10 
 
 
25%
20%
15%
Poisid
Tüdrukud
10%
5%
0%
2011/2012
2012/2013
2013/2014
2014/2015
Joonis  2.  Lugemis-  ja  kirjutamisraskustega  õpilaste,  poiste  ja  tüdrukute  osakaal. 
 
Õppeaastal  2011/2012  on  olnud  lugemis-ja  kirjutamisraskusi  21   poisil   111-st  õpilasest  ehk 
19%. Õppeaastal 2012/2013 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 23 poisil 114-st õpilasest 
ehk  20%.  Õppeaastal  2013/2014  on  olnud  lugemis-  ja  kirjutamisraskusi  19  poisil  121-st 
õpilasest  ehk  16%.  Õppeaastal  2014/2015  on  olnud  lugemis-ja  kirjutamisraskusi  21  poisil 
105-st õpilasest ehk 20%. 
Õppeaastal 2011/2012 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 8 tüdrukul 111-st õpilasest ehk 
7%. Õppeaastal 2012/2013 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 7 tüdrukul 114-st ehk 6%. 
Õppeaastal  2013/2014  on  olnud  lugemis-ja  kirjutamisraskusi  10  tüdrukul  121-st  ehk  8%. 
Õppeaastal  2014/2015  on  olnud  lugemis-ja  kirjutamisraskusi  7  tüdrukul  105-st  ehk  7%. 
 
Antud  digrammi  põhjal  võib  järeldada,  et  lugemis-ja  kirjutamisraskuseid  esineb  tunduvalt 
rohkem  poiste  seas.  Õppeaastatel  2012/2013  ning  2014/2015  oli  poiste  lugemis-ja 
kirjutamisraskuste  protsent  kõige  suurem  ehk  20%.  Kõige  väiksem   prontsent   oli  aga 
õppeaastal 2013/2014 ehk 16%. Tüdrukute lugemis-ja kirjutamisraskuste osakaal on tunduvalt 
väiksem kui poistel. Õppeaastal 2013/2014 oli kõige rohkem algklassides tüdrukuid, kellel on 
olnud  lugemis-ja  kirjutamisraskused.  Kõige  väiksem  protsent  esines  aga  õppeaastal 
2012/2013. 
 
11 
 
 
2.2. Logopeedide arvamus 
Lastel kellel on lugemis-ja kirjutamisraskused, häälduspuuded, kõne arenguline mahajäämus 
või mõni muu  kõnehäire , siis sellega tegeleb koolilogopeed. Esimese klassi kooliaasta alguses 
selgitatakse  välja,  milline  laps  vajab  koolilogopeedi  abi  kuna  kõnespetsialist  oskab  juba 
kooliastujal  näha  ohumärke,  mis   viitavad   lugemis-ja  kirjutamisraskustele.(Nergi  2011) 
 
Koolilogopeedide arvates ei saa lapsed lasteaias õigeaegset ravi kuna paljudes omavalitsuste 
rahastavates  lasteaedades  on logopeedide töötunde vähendatud või hoopis koondatud. Samuti, 
kui  vanemad  ei  suuda  eravisiitide  eest  tasuda,  siis   seljuhul   ei  ole  laps  enne  kooli  abi 
saanudki.(Nergi 2011) 
Logopeedilt abi vajavate laste hulk on suurenenud ning olukord ei näi kuidagi paranevat. Uue 
põhikooli-ja  gümnaasiumiseaduse  järgi  on  logopeedid  koolitöötajate  miinimumkoosseisust 
üldse  välja  jäetud  ning  nende  töökoha  säilimine  sõltub  kooli  juhtkonna  ja  omavalitsuse 
rahastamisvõimalustest,  kuid  samalajal  on  seaduses  kirjas  punkt,  kus  kool  peab  tagama 
lapsele logopeedilise abi. 
Koolilogopeed toob ka esile laste koduse olukorra muutmise viimaste aastate jooksul. Varem 
tegelesid  lapsevanemad  tihedamini  oma  lastega,   lugedes   üksteisele  raamatuid  ette  ning 
arutledes  neid,  kuid  nüüd  on  jäetud  lapsed  omapäi.  Paljude  laste  peamine  suhtlus  toimub 
internetis,  kus  on  oluline  ainult   edastatav   sõnum,  mitte  see,  kas  see  on  ka  õigesti 
kirjutatud.(Nergi 2011) 
2.3. Logopeedilise abi võimalused Põlva Ühisgümnaasiumis 
Kõneravi põhiülesanded on: 
  kõne hääldusliku külje korrigeerimine; 
  sõnavara laiendamine ja aktiviseerimine; 
  lugemis-ja kirjutamispuuete korrigeerimine 
  Kõneravi eesmärgiks on kujundada lapsel verbaalsed eeldused eesti keele õppimiseks. 
Lapsi on erinevaid, mõni laps saab  lühikese  aja jooksul abi, teine vajab tuge põhikooli lõpuni. 
Meie  koolis  toimuvad  kõneravitunnid  1-4  klassi  õpilastele  kaks  korda  nädalas 
rühmatundidena, vanematele lastele individuaalselt üks kord nädalas.Seda aega on vähe, aga 
12 
 
 
laste  ajagraafikus  on  raske  rohkem  aega  leida.  Kõneravi  rühmatundide  läbiviimise  teebki 
problemaatiliseks see, et neid tuleb üldjuhul läbi viia päeva lõpus ning lapsed on juba selleks 
ajaks  väsinud,  algavad   huviringid ,  spordiringid.  Üksikute  häälikute   korrektsioon   toimub 
individuaalselt,  üldiselt  on  logopeedil  võimaldatud  last  tunnist  kätte  saada. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
13 
 
 
KOKKUVÕTE 
 
Düsleksia ja düsgraafia tunnuseid on palju, kuid need ei pruugi esineda kõik korraga. Seda ei 
tohiks võtta kui puuet, sest seda põdevad inimesed võivad olla erakordselt loovad ning võivad 
tulla  suurepärastele  ideedele.  Küll  aga  võib  seda  võtta,  kui  haigusena,  mis  on  ennetatav  ja 
mida saab vähendada, kuid pole täielikult välja ravitav. 
Töö  käigus  selgus,  et  aastatega  on  lugemis-ja  kirjutamisraskustega  laste  arv  algklassides 
kasvanud. Võrreldes saadud protsenti poiste ja tüdrukute vahel, oli poiste osakaal märgatavalt 
suurem, kui tüdrukute. 
Käesoleva  uurimistöö  eesmärgiks  oli  teada  saada,  kui  palju  on  Põlva  Ühisgümnsaasiumi 
algklassides  õpilasi,  kellel  esineb  lugemis-ja  kirjutamisraskuseid  ning  kuidas  kool  lapsi 
toetab.  Eesmärk  sai  täidetud  ning  uurimusest  selgus,  et  keskmiselt  26%-ndil  Põlva 
Ühisgümnaasiumi I-IV klassi õpilastel esineb lugemis-ja kirjutamisraskusi. Neid lapsi abistab 
kooli  logopeed,  kes  aitab  kujundada  lastel  verbaalseid  eelduseid  eesti  keele  õppimiseks. 
 
Hüpotees   sai  tõestust,  et  Põlva  Ühisgümnaasiumis  on  õpilasi,  kellel  esineb  lugemis-ja 
kirjutamisraskuseid.  Antud  uurimistöö  tulemused  ühtivad  Eesti  pedagoogide   andmetega . 
 
 
 
 
 
 
 
14 
 
 
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 
 
  Erivajadustega laste rehabilitatsiooni võimalused . –erivajadus. 
http://erivajadus.wordpress.com/artiklid/dusgraafia/  (23.09.2014) 
  Lugemis-ja kirjutamisraskused . -KNK  Kliinik . 
http://www.logopeed.ee/index.php/lugemiseks/lugemis-ja-kirjutamisraskused.html  (17.06. 
2014) 
  Oolberg, T. 2013.  Esitlus Mari Tähe  bakalaureuse  töö ´´Lugemis-ja kirjutamisraskustega 
üliõpilased: haridustee, vajadused ja toimetulek´´  http://goo.gl/GD9F6E   (09.01.2015)   
  Irv R. , Lugemis-ja kirjutamisoskustest . –Irvest. 
http://www.irvest.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=24:lugemis-ja -
kirjutamisoskusest&catid=39:eripedagoogika-artiklid&Itemid=38 (25.11.2014) 
Nergi, A-M. Raili Mäll: järjest rohkem lapsi vajab logopeedi. –epl.delfi.ee. 
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raili-mall-jarjest-rohkem-lapsi-vajab -
logopeedi?id=51297488 (17.02.2015) 
  Tallinna Ülikool, Düsleksia kui kaasaegne probleem-kuidas abistada lugemishäirega last .-
Annaabi.  http://www.annaabi.ee/D%C3%BCsleksia-m58974.html   (23.09.2014) 
  What is Dysgrahpia . -Dyslexia-SPELD Foundation.   http://dsf.net.au/what-is-dysgraphia/ 
(19.11.2014) 
  Characteristics of Dyslexia . Dyslexia Scotwest  http://www.dyslexiasw.com/advice/all -
about-dyslexia/characteristics-of-dyslexia (18.11.2014) 
 
15