Lugemis-ja kirjutamisraskused (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Düsleksia

korraldamisel palju. Otsus, kuidas last arendada ja õpetada, tuleb teha võimalikult kohe, kui on avastatud raskused. Lähtuda tuleb lapse arengu tasemest ning arvestada tema individuaalseid iseärasusi, st tugevatele külgedele toetudes arendada nõrgemaid. (Lukanenok, 2008) Soome kogemus Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus ­ düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos.. (Lukanenok, 2008) Turus asuva rootsikeelse Cygnæus algkooli eripedagoog Ann-Sofie Selin ja endine direktor Pehr-Olof Rönnholm tutvustasid oma kooli kogemust düsleksiaga õpilastega tegelemisel. Pea 500 õpilasega kooli eesmärk on õpilasekeskne haridus, oluliseks peetakse autentset hindamist, õpetajate pädevust. Koolis on töötatud välja nn turvalisusvõrk, mille abil on lihtne

Koolipedagoogika

12

doc

Referaat, Düsleksia.

kõne ja kirjutamisega. Tänapaeva ühiskonnas on raske ülehinnata lugemisoskuse olulisust. Uuringud (Lukanenok 2009: 11) on näidanud, et lapsed, kes koolieas ei omanda lugemisoskust või omandavad selle puudulikult, ei omanda täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised põhioskused kujutavad endast tõsist ohtu hilisemale edasijõudmisele koolis ja tööelus ning sotsialiseerumisele laiemalt. Sellepärast, on vaja rohkem uurida spetsiifilised lugemis- ja kirjutamisraskused. Põhjamaadega võrreldes pole Eestis düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Eesti koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus ­ düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Meie ühiskonnas peetakse lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund

Erivajadustega õppija

8

doc

Düsleksia ja pärilikkus-referaat

ei ole. Düsleksia (mida kasutatakse laiemas mõistes lugemis- ning kirjutamisraskuste tähistamiseks) põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004) Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus ­ düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Oleme harjunud pidama lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund. UNESCO andmetel on 10% täiskasvanutest düsleksia. (Lukanenok, Kasper 2004) Käesolev referaat käsitleb düsleksiat kahes osas. Esimene osa kirjeldab düsleksiat

Arstiteadus

14

doc

Referaat düsleksia

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime selle

Psühholoogia

36

doc

Erivajadustega õppija

ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud ­ kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata

Pedagoogika

4

pdf

Düsleksia mõju lapse tajule ja töömälule

Düsleksia mõju lapse tajule ja töömälule. Elsa Joanna Jukola Õpiraskused ja nende olemus Igal lapsel võib koolis käies ette tulla raskusi õppimisega. Õpiraskustest räägime, kui laps ei suuda omandada koolis hakkamasaamiseks vajalikke oskusi. Probleeme hakkab esinema kõigi põhiliste õpivilumuste omandamises, sh näiteks uue info omandamisel, üldises õppimises. Õpiraskused võivad varieeruda nii laadilt kui sügavuselt, avaldudes näiteks suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste või arvutamisoskuste valdkonnas. Erinevused sõltuvad sellest, millised kõrvalekalded esinevad kognitiivsetes funktsioonides. Õpiraskused võib jagada üldisteks- ja spetsiifilisteks õpiraskuseks. Üldise õpiraskuse puhul esinevad raskused õppimisprotsessis ja see avaldub enamus ainetes. Spetsiifilise õpiraskuse korral avalduvad raskused vaid lugemise, arvutamise või kirjutamise omandamisel. Üheks kõige sagedamini esinevaks spetsiifiliseks õpiraskuseks on düsleksia,

Kategoriseerimata

18

docx

Õpiraskuste psühholoogia

AINE NIMI Õpiraskuste psühholoogia AINE KOOD SHHI.03.009 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane - on kursis õpiraskuste tänapäevaste käsitlustega; - on kursisõpiraskuste psühholoogilise olemuse ja käitumuslike väljendustega; - on kursis tunnetusprotsesside arengu erisustega õpiraskustega lastel; - on kursis õpiraskustega laste emotsionaalse ja sotsiaalse arengu erisustega; - tunneb õpiraskustega laste arendamise põhimõtteid. ÕPPEMATERJALID World Health Organization (1999). F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired. Raamatus RHK-10 V peatükk. Tartu: Tartu Ülikool. Lk 234243. World Health Or

Alternatiivpedagoogika

81

ppt

Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine

Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas  Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest.  Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes vanuses lubatud, see tei

Arengupsühholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)